Muld on happeline, pm kogu puude juurestik paikneb ülemises 30 cm kihis. Põhiliselt männikud, võib leiduda ka sekundaarseid kaasikuid. Alusmets: paju, paakspuu. Alust: puhmaste, eelkõige mustika ohtrus. 2) Jänesekapsa kõdusoo kv esineb kuivendatud siirde ja madalsoomuldadel. Domineerib kuusk, võib olla ka sangleppa, sookaske ja mändi. Alusmets: paakspuu, toomingas, pihlakas. Alust: sarnane arumetsade jänesekapsa kasvukohatüübiga. Puistud on tormikartlikud. 13. Metsatakseerimine Metsatakseerimise põhiül on iseloomustada metsa, selgitada metsade territoriaalset paiknemist, metsa moodustavate puistute tootlikkust ja varusid. 14. Kasvava puu takseerimine, kõrguse ja diameetri mõõtmine, puu vanuse määramine. Puu takseerimisel tuleb mõõta 2 kõige olulisemat takseernäitajat: puu rinnasdiameeter (diameeter 1,3 m kõrgusel maapinnast) ja puu kõrgus.
ning metsast saadava okaspuupuidu tehnilised omadused. Mullast olenevad ka metsade majandamise võtted ja rakendatavad abinõud. Liigiline koosseis – oleneb otseselt mulla viljakusest. Eestis üks nõudlikumaid puuliike mullaviljakuse suhtes on h. tamm. Tootlikkus, tagavara ja kasvukiirus – sõltuvad väga suurel määral mullast. Vastupidavus tuulele – turvasmuldadel ja märgadel muldadel on tormikahjustuste oht suurem. Samuti on paepealsed puistud väga tormikartlikud. Haiguste esinemine – lubjarikkad mullad on viljakad, aga sellistel muldadel on alati juurepessu kahjustuste tõenäosus palju suurem. Mullastik mõjutab ka puidu mehhaanilisi omadusi, nii on viljakatel muldadel kasvanud mändide puit halvemate tehniliste omadustega kui kehvematel kasvukohtadel. Looduslikes ökosüsteemides arenevad muld ja metsataimestik tihedas koosmõjus. Muutused mullas kutsuvad esile
Häilu läbimõõt oleneb puistu kõrgusest, kuid enamasti piisab 25-30 m läbimõõduga häiludest. Raiutavate puude valimisel tuleb arvestada, et esmajärjekorras tuleb kõrvaldada need puud, mis varjavad järelkasvu, on vigased või tugevasti laiutavad, samuti negatiivsete pärilike omadustega (kõveratüvelised, mitmeladvalised, jändrikud). Männikutes, kus esineb kuuski, tuleb kindlasti kõigepealt kuused raiuda, sest kuused takistavad männi järelkasvu arengut, samuti on nad tormikartlikud. Häile laiendatakse 5-8 aastaste vaheaegadega, sõltuvalt järelkasvu arengust. Kui järelkasv hakkab kannatama valgusepuuduse all, tuleb häilu laiendada 15-20 m võrra. Häilu laiendatakse selles suunas, kus järelkasvu on rohkem ja kus see on elujõulisem. Eestis on täheldatud, et eriti hästi uueneb häilu läänepoolne serv, seejärel ida- ja lõunaserv. Kõige halvemini põhjapoolne serv.
Vastupidavus tuulele turvasmuldadel ja poolt vähemõjutatud, varisest koosnev ülemine peale mulla mineraalosaga seotud tumeda amorfse märgadel muldadel on tormikahjustuste oht metsakõdu osa, tüsedus enamustes massi ka metsakõdu, sest kõdu ja huumuse vahel suurem. Samuti on paepealsed puistud väga okaspuumetsades ca 1 cm, samblakatte on sageli väga raske vahet teha. tormikartlikud. korral asub ta selle peal või sees, lehtpuumetsades Mull ehk pehme huumus tekib laialehiste puude ja Haiguste esinemine lubjarikkad mullad on on eristatav sügisel peale lehtede varisemist. põõsaste (jalakas, saar, pärn, pöök, sarapuu jt.) viljakad, aga sellistel muldadel on alati juurepessu 02 pooleldi lagunenud kiht mitmesuguses varise kiirel lagunemisel, intensiivse bioloogilise
tunduvalt väiksem. Tootlikkus, tagavara ja kasvukiirus - sõltuvad väga suurel määral mullast, nii võib viljakal mullal 100 aasta vanuselt kasvada I bon. 600-700 m3/ha tagavaraga männik ja vaesel rabamullal sama vana V bon. puistu tagavaraga 30 m3/ha. Vastupidavus tuulele – turvasmuldadel ja märgadel muldadel on tormikahjustuste oht suurem. Samuti on paepealsed puistud väga tormikartlikud. Haiguste esinemine – lubjarikkad mullad on viljakad, aga sellistel muldadel on alati juurepessu kahjustuste tõenäosus palju suurem. Ka endistel põllumaadel kasvavad puistud, kus mullaviljakus on tunduvalt kõrgem ja mullad on tihedamad, on haigustele, eeskätt juuremädanikele vastuvõtlikumad. Mullastik mõjutab ka puidu mehaanilisi omadusi, nii on viljakatel muldadel kasvanud mändide
Häilu läbimõõt oleneb puistu kõrgusest, kuid enamasti piisab 25-30 m läbimõõduga häiludest. Raiutavate puude valimisel tuleb arvestada, et esmajärjekorras tuleb kõrvaldada need puud, mis varjavad järelkasvu, on vigased või tugevasti laiutavad, samuti negatiivsete pärilike omadustega (kõveratüvelised, mitmeladvalised, jändrikud). Männikutes, kus esineb kuuski, tuleb kindlasti kõigepealt kuused raiuda, sest kuused takistavad männi järelkasvu arengut, samuti on nad tormikartlikud. Häile laiendatakse 5-8 aastaste vaheaegadega, sõltuvalt järelkasvu arengust. Kui järelkasv hakkab kannatama valgusepuuduse all, tuleb häilu laiendada 15-20 m võrra. Häilu laiendatakse selles suunas, kus järelkasvu on rohkem ja kus see on elujõulisem. Eestis on täheldatud, et eriti hästi uueneb häilu läänepoolne serv, seejärel ida- ja lõunaserv. Kõige halvemini põhjapoolne serv. Viimastel raiejärkudel, kui häilud on omavahel osaliselt liitunud, tuleb üle minna puistu
annaabi.ee 
