saj. psühholoogia ja psühholoogiliste mõõtmiste ajaloo vallast. Kahe sõja vahelisest perioodist väärib märkimist TÜ õigusteaduse prof. Andreas Bjerre, kes avaldas mõistva p. seisukohalt lähtuva uurimuse mõrvap-st (1925). Olulised on samuti Eduard Tennmanni tööd religioonipsühholoogiast ("Üldine usundipsühholoogia", 1936; "Ekstaas ja müstika",1936). · Kõige märkimisväärsem saavutus psühholoogia valdkonnas oli Juhan Torki "Eesti laste intelligents" (1939), mis kujutab laiaulatuslikku eesti laste vaimsete võimete uurimust. Torki ideed ja töö tulemused (nt. migratsiooni mõju populatsiooni vaimsetele võimetele) olid uuenduslikud ja pakuvad huvi veel ka tänapäeval. 20. saj. II pool. Nõukogude okupatsiooni ajal Eesti psühhloogide sidemed välismaailmaga praktiliselt katkesid. Seevastu jõudsid mitmed väliseestlased, nt. Theodor Künnapas, Endel
Umbes 150 000 liiget. · American Psychological Society (APS) · Euroopa psühholoogia seltsid · Eesti psühholoogide liit. · Eesti psühholoogiaüliõpilaste Ühendus. 6) Kraepelini teened · Tartu Ülikooli psühhiaatriaproffessor · Rajas Tartus psühholoogia laboratooriumi · Oli üks esimesi, kes õppis Wundti juures eksperimentaalpsühholoogiat 7) Torki teened · Doktoritöö ,,Eesti laste intelligents'' Eesti psühholoogia kõige olulisem saavutus kahe sõja vahelisel perioodil. · Leidis, et rassi füüsilised tunnused nt. pikkus, korreleeruvad väga kõrgelt vaimse võimekusega (LääneBalti rass on vaimsel arenenum kui IdaBalti rass). 8) Ramuli teened · Tartu Ülikooli esimene psühholoogia professor
uuenduspedagoogika alusel, ta oli viljakas kooliuuenduslike ideede propageerija. Voldemar Raam Rakvere Seminari väga uuendusmeelne direktor. Tema juhtmõte: ,,Edasi uuenduste teel või ära õppetöölt". Juhan Tork pedagoogika õppejõud filosoofia teaduskonnas Tartu Ülikoolis, filosoofiadoktor pedagoogika alal. Doktoritöö "Eesti laste intelligents" (1939) oli Eesti psühholoogia olulisemaid saavutusi kahe maailmasõja vahelisel ajal. Juhan Torki mahukas uurimus Eesti laste intelligentsusest põhines hoolikalt läbikaalutud testidel, mille tulemused võimaldasid leida vastuseid küsimustele, mille üle tänapäeva psühholoogias alles pead vaevatakse. Ernst Öpik rajas terve astronoomide koolkonna, mis küündis maailmatasemele ja on seda osalt tänaseni. Öpik oli üks oma põlvkonna väljapaistvamaid astrofüüsikuid. Ernst Öpik on tegutsenud ka heliloojana.
(IQ tulemused jaotuvad normaaljaotuse ehk Gaussi kõvera kohaselt). Eesti laste vaimsete võimete kohta on tehtud mitu ulatuslikku uurin- gut. Esimese, 1933. aastal alanud ja üle 12 000 Eesti koolilapse vaimsete võimete testidel põhineva uuringu tulemused vormistas Juhan Tork oma 1939. aastal kaitstud doktoritöös “Eesti laste intelligents”. Tema uuringus selgunud paljud seaduspärasused on leidnud kinnitust ka tänapäeval, nagu osutab J. Allik oma ülevaates Torki tööst (Allik, 2009). Nii näiteks leidis Tork, et geneetiliselt sarnasemate isikute vaimsed võimed on sarnasemad – nagu enamikus nüüdsel ajal kaksikute kohta tehtud uuringutes, selgus ka Torki uuritud kaksikute puhul väga kõrge seos nende IQ vahel (r = 0,76), mis viitab pärilikkuse suurele osakaalule vaimsetes võimetes. Allik osutab oma artiklis muu hulgas sellele, et elu jooksul kasvab pärilikkuse mõju vaimsetele võimetele, ulatudes umbes 40 protsendist noorukieas kuni 80
oskused on eakaaslastest maas, suudavad küll tootada lihtsatel kohtadel, kuid vajavad juhendamist kogu elu jooksul, umbes 6% alaarengu juhtudest. (3) IQ 25 - 39 raske alaareng, selliseid inimesi on umbes 3% alaarengu juhtudest ning nad on võimetud ise toime tulema. (4) IQ alla 25 sugav alaareng (1%). Nad ei suuda enda eest hoolitseda ja vajavad täielikku hooldust, motoorika kontroll on nõrk, keelelised võimed puuduvad. Juhan Tork 1889-1980 Juhan Torki doktoritöö "Eesti laste intelligents" (1939) on Eesti psühholoogia kõige väljapaistvaim saavutus kahe sõja vahelisel perioodil. Mitmed selle uurimuse ideed on uudsed veel ka tänapäeval. · Mida peame teadma selleks, et saaks kasutada intelligentsustesti konkreetses populatsioonis? Kas intelligentsuse määramisel on mõjuvaks teguriks pärilikkus või keskkond? Teadlased on püüdnud sellele küsimusele ka vastust leida, kuid sageli on pärilikkuse osakaalu
indiana.edu/~intell/terman.shtml ) Alfred Binet, Lewis Madison Terman, David Wechsler. IQ intelligentsus koefitsient, SUPER NB! IQ: intelligentsuskoefitsent: IQ = (testi skoor/norm)x100 Populatsiooni keskmine on 100. IQ väärtused jaotuvad popultsioonis normaaljaotusena. 50%-70% vaimsetest võimete varieeruvusest on determineeritud geneetiliselt. Kuid nenede avaldumiseks on tsarvis sobivaid keskkonnatingimusi. Raven'i progresseeruvad maatriksid Juhan Tork 1889-1980 Juhan Torki doktoritöö "Eesti laste intelligents" (1939) on Eesti psühholoogia kõige väljapaistvaim saavutus kahe sõja vahelisel perioodil. Mitmed selle uurimuse ideed on uudsed veel ka tänapäeval. Jüri Allik eestlaste intelligentsus on madalam kui soomlastel. Aune Valk kommenteerib: 85 - 115 punkti saanud inimeste tulemused loetakse keskmisteks; 116 - 130 IQ punkti saanud inimesed on kõrgete vaimsete võimetega ja üle 130-punktise tulemusega inimesed aga vaimselt väga andekad.