iseloomustused Ründerelvad Oda v Varrega torke või viske relv. Click icon to v Vars on valmistatud puust add picture ( põhiliselt kasutatud saarepuud). v Ots on tehtud kivis, pronksist või rauast. Mõõk Click icon to v Mitmeteraline löögi- ja add picture torkerelv. v Kasutati tavaliselt lähivõitluses. Kirves Click icon to add picture v Ots on valmistatud vasest, tinast või pronksist. v Vars on puust. Pistoda Click icon to v Lühike kaheteraline add picture torkerelv. v Pole mõeldud
Relvastus ja sõjaline kultuur Nikolai Põld,Daniil Revjakin KJVG 11A klass Relvastus. Rauatöötluse areng andis rüütlitele võimaluse kaitsta end mõõga, oda ja noolte eest kaitserüüga. Sellel perioodil muutus mõõgatera pikaks, tugevaks ja painduvaks, temast sai mitte raiumise vaid torkerelv; ratsaniku oda muutus raskemaks; täiustusid, kuid muutusid samas ka raskemaks kaitserüüd. Rüütli relvastus koosnes mõõgast ja raskest odast, millel oli pika varre otsas rombikujuline otsik. Relvastus Relvade tähtsus ja tähendus Sõdimine,turniirid ja jaht olid suure osa ülemkihi- feodaalide peamine tegevus ning meelelahutus. Relvad olid keskajal küll eelkõige võistlusvahendid,kuid neile võidi anda ka laiem tähendus.
Kui normaalaja lõppedes on vastastel punkte võrdselt, siis määratakse üks minut lisaaega ja võidab see, kes esimesena saab punkti kirja. Võistkonda kuuluvad 3 vehklejat. Mati võidab see, kes esimesena kogub 45 punkti või kes on mati aja lõppedes punktidega ees. Vehklejad kannavad kaitseriietust. Vehklemine on vanast jahi- ja sõjapidamisviisist arenenud spordiala. Veheldakse floretiga (4-tahulise teraga kerge torkerelv), epeega (3-tahulise teraga raske torkerelv) ja espadrooniga (4-tahulise painduva teraga löögi- ja torkerelv). Võistlejad kannavad valgest riidest liibuvat ülikonda, valgeid põlvikuid ja pehme tallaga spordijalatseid. Nägu ja kurgualust kaitseb traatvõrgust mask. Vehklemismask Kaasaegsete olümpiamängude rajaja Pierre de Covbertin nautis vehklemist aga tema mask oleks praegu võistlustel keelatud. Nüüdisaegsetel kiivritel on võrgu peal täiendava ohutuse tarbeks läbipaistev plastik, mis katab kogu pea.
Neerupistodale (Nierendolch) annavad nimetuse ovaalsed/munakujulised laiendid käepideme juures, võivad olla nii ümmargused kui ka neerukujulised, kõige levinumad pistodad Eestist. Basilard ehk laia teraga pistodast kujunes välja uhkemaid pistodatüüpe - Sveitsi pistoda, millele on iseloomulik rohkete kaunistustega tupp. Cinqueda pistodal on teramiku laius tagaosas 5 sõrme. Vasaku käe pistodal on ettepoole kaarduv kaitseraud, sai blokeerida vastase mõõgalööke. Stilett on torkerelv , pika ja peenikese teraga, peamine salamõrvarite relv, ristlõige on ruut. Oda - tehakse vahet ratsaniku odal, jalaväelase odal, jahiodal ja viskeodal. Varasemal etapil ratsanikud ei kasutanud pikka torkeoda, vaid kasutasid viskeoda. Piik oli põhimõtteliselt pikk oda (4-5 m). Võitlusodadel ristlõige peaaegu romb, jahioda otsal on ristlõige laiem aga õhem. Partisane (partei relv) kujuneb linlaste relvaks, algseim vorm ei erine eriti tavalisest odaotsast
Kolmandal päeval jagati rüütlid kahte enam-vähem võrdsesse rühma ning algas võitlus lahingurelvadega. Surmasaanuid oli mõnikord päris hulgaliselt, haavatuist rääkimata. Ühel ebatavaliselt ohvriterohkel turniiril tapeti näiteks üle 60 rüütli. 4. RELVASTUS Rauatöötluse areng andis rüütlitele võimaluse kaitsta end mõõga, oda ja noolte eest kaitserüüga. Sellel perioodil muutus mõõgatera pikaks, tugevaks ja painduvaks, temast sai mitte raiumise vaid torkerelv; ratsaniku oda muutus raskemaks; täiustusid, kuid muutusid samas ka raskemaks kaitserüüd. Rüütli relvastus koosnes mõõgast ja raskest odast, millel oli pika varre otsas rombikujuline otsik. Oda oli määratud löögi jaoks, selle heitmist hobuselt ei praktiseeritud. Rüütli relvastusse kuulusid veel nui ja sõjakirves. Nui oli eelistatuim relv vaimulike feodaalide seas, kuna kirik ei lubanud mõõka haarata (kes mõõga haarab, see selle läbi sureb)
Linnuste vallutamine oli suur osa keskaegsest sõjapidamisest. Mitte ükski vallutajate armee ei suutnud mingit ala kontrollida ilma sealseid linnuseid kontrollimata. Linnuste planeering arenes keskajal pidevalt, mis parandas üha enam linnuste turvalisust. Aga iga edusammuga kaasnes ka uus leidlik taktika või uus masin, et sellest võitu saada. Külmrelvad Rüütli tüüpiliseks relvaks oli ikkagi mõõk. Mõõk on ühe- või kaheteraline löögi- ja torkerelv mida kasutati tavaliselt lähivõitlustes. 13. Sajandi lõpuks muutusid mõõgaotsad teravamaks, ning lamedad mõõgateramikud rombikujuliseks. Need võimsad mõõgad olid võimelised purustama rõngassärgi. Selleks ajaks olid paljud mõõgad muutunud ka pikemaks, selle jaoks, et kasutada pikemaid mõõki, tuli võtta appi mõlemad käed, kuna mõõga mass oli liiga suur. Neid mõõkasi kutsuti pooleteisekäemõõkadeks, ehk bastarditeks, ning neid oli võimalik ka hobuse selga
Dividendid või palk? Martin Huberg Juba mõnda aega on inimestele sisendatud ideed kõikvõimsast maksuametist, kellel on uus ja terav torkerelv (maksuametnikud ise ütleksid selle kohta kindlasti pigem toode), millega teie majandusmull kibekähku õhust tühjaks lastakse, kui te ise seda ei tee. Relva nimi on majandusliku tõlgendamise põhimõte ning väidetav mull on dividend, mida eelistatakse palgale. Miks? Eks ikka maksude pärast. Eestis, õnneks, Riigikohtu tasandil dividendide palgaks kvalifitseerimise praktikat veel ei ole ning keegi
Vigastuse mehhanismid: liiklusõnnetus (sellega seotud kiirused?); autoavarii (laupkokkupõrge, külgkokkupõrge, tagant otsasõit, sõiduki rullumine üle katuse); mootorrattaõnnetus (laup-, külgkokkupõrge, patsient teelt välja paisatud?); jalakäija sai autolt löögi; kukkumine (kukkumise kõrgus, kukkumise pidurdajad, esimesena vastu maad põrganud kehaosa, maapinna omadused?); perforeeriv või penetreeriv trauma (torkerelv, laskerelv); plahvatus (rõhulained, kuulid, tuli). Üksikasjalikku teavet leiate peatükist „Vigastuse tekkimise mehhanismid“. 3) Mitu inimest on kannatanud? Patsientide arv – mitu inimest on õnnetuses vigastada saanud? Õige küsimuste esitamise viis on oluline, näiteks liiklusõnnetuse korral: mitu autot osales? mitu inimest oli igas osalenud autos? Vastus mõlemale küsimusele annab esialgse vigastatute arvu. Kohapeal ei tohiks küsida: „Mitu