Leidsid 8 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Topograafia konspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mõõtkava, polaar, mõõtkavas, leppemärgid, veeru, bipolaarkoordinaat, meridiaan, topograafiline, vähemaks, joonleppemärgid, elektriliinid, mõõtkavade, lagendik, pinnamood, absoluutkõrgus, künka, samakõrgusjooned, küngas, sadul, nõgu, häil, lohk, perve, sälk, mold, lammorg, neljandast, künnis, vall, sõjanduses, määramiseks, lähtepunkt4. Liikumisteede ja orientiiride olemasolu, samuti teede läbitavus ja sildade kasutatavus 5. Sõiduteede senine liikluskoormus 6. Lõpp-punkti saabumiseks ette nähtud kellaaeg 7. Teekond peab saama võimalikult lühike või otsene. Kui marssruut on kindlaks määratud (ja kaardile kantud), uuritakse kaarti, et leida teelt asukoha kontrollimiseks sobilikke maastikupunkte. Nendeks võivad olla teele jäävad ristmikud, sillad, ehitised jne. Kui osa marssruudist tuleb läbida asimuudi järgi liikudes, arvestatakse asimuut eelnevalt kaardi järgi välja. Enne liikumise alustamist on vaja vajadusel uuesti kindlaks määrata enda asukoht. Liikudes tuleb piisavalt sageli kontrollida oma asukohta, ümbritsevat maastikku kaardiga võrreldes. Mida tundmatum on maastik, seda enam tuleb asukoha kontrollimisele rõhku panna. Eriti hoolikas ja täpne tuleb olla liikumisel pimedas. Maastikul liikuvast allüksusest määratakse keegi (allüksuse ülem ise või mõni targem ja
Nüüd on kompass õigesti orienteeritud. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level KOMPASS JA METALL Kompassi häirimatut tööd tagavad vahemaad: Kõrgepingeliin - 200 m Tank, suurtükk - 50 m Veoauto, dziip, sõiduauto - 20 m Automaat, okastraat aed - 3 m Prillid ja kellad - 1 m KOMPASSI ASIMUUDI KANDMINE KAARDILE Et kanda vaenlase asukoha suund kaardile, peate kõigepealt magnetasimuudi direktsiooninurgaks ümber arvestama. Kas magnetasimuudi direktsiooninurgaks muutmisel peate suunaparandi sellele liitma või sellest lahutama? Pidage meeles, et kui suunaparand on ida pool (nagu Eestis), tuleb direktsiooninurga saamiseks suunaparand magnetasimuudile liita. 1. Sättige direktsiooninurga väärtus tuhandikes kompassi skaalal kohakuti suunanoolega. 2
nulljoonteks, lõikeparalleelide vahel on kujutis vähendatud ja suurendatud väljaspool lõikeparalleele. Eesti põhikaart mõõtkavas 1: 20 000. 11. Eesti kaardilehtede nomenklatuur, selle praktiline vajadus Kaardilehtede nomenklatuuri aluseks on mõõtkavas 1: 200 000 lehtede numeratsioon, kus iga lehe number on kahekohaline arv. Esimene number tähistab 100 km laiuse riba numbrit (suureneb lõunast põhja suunas) ja teine tähistab 100 km laiuse veeru numbrit (suureneb läänest itta). Numeratsioon on kooskõlas Läti ja Leedu omaga. Programmi kohaselt valmistatakse baaskaart mõõtkavas 1: 50 000 ja põhikaart mõõtkavas 1:10 000. Põhikaardi trükivariant tehakse mõõtkavas 1:20 000. Kaardilehtede mõõtmed on 50 x 50 cm, raamideks ristkoordinaatide võrgu jooned. Ristkoordinaatide väärtused on arvutatud ellipsoidilt GRS-80 baaskaardi puhul TM projektsiooni ja põhikaardi puhul L-EST97 projektsiooni tasandile.
1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Geodeesia tegevusvaldkonna tuntumateks elukutseteks on maamõõtja, topograaf ja ehitusgeodeet. Geodeesia on täpne rakendusteadus, mis on tihedas seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutustehnikaga. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustehnikas, mäeasjanduses, põllumajanduses, metsanduses, sõjanduses ja mujal. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed. Ekvatoriaal-pooltelg 6 378 137 m Väike e polaartelg 6 356 752.314 m Ekvatoriaalümbermõõt 40 075 km Maa keskmine raadius 6 371 km Kuna Maa suurem osa pindmikust on kaetud maailmamerega, siis kõige täpsemini vastab Maa tõelisele kujule geoid. Geoid on kujutletav keha, mille pind on kõikjal rist
asemel lõikekoonust. Lõikekoonuse uhul on kujutise mõõtkava õige lõikeparalleelidel, mis on ühtlasi moonutuste nulljooneks. Kujutis on vähendatud lõikeparalleelide vahelisel alal ja suurendatud lõikeparalleelidest väljaspool. 11. Eesti kaardilehtede nomenklatuur, selle praktiline vajadus Kaardilehtede nomenklatuuri aluseks on mõõtkavas 1:200 000 lehtede numeratsioon. Iga lehe number on kahekohaline arv. Esimene number tähistab 100 km laiuse riba numbrit ja teine 100 km laiuse veeru numbrit. Programmi kohaselt valmistatakse baaskaart mõõtkavas 1:50 000 ja põhikaart mõõtkavas 1:10 000. Kõikides mõõtkavades on kaardilehtede mõõtmed 50x50 cm, kusjuures kaardilehtede raamideks on ristkoordinaatide võrgu jooned. (Mõlemas projektsioonis on koordinaatide algpunkt sama, punkt A Riia lahes). Praktiline vajadus seisneb ühtses süsteemis, et siduda punkte põhivõrgu punktidega ning nii saada teada nende asukoht ning ülevaade maapinnast. 12
mõõdistatud punktide asukohad ja numbrid. Vajalik on aegajalt võrrelda väliraamatus ja abtissil olevate punktide numbreid, et vältida jämedaid vigu hilisemal plaani koostamisel. Töö lõpetamisel seisupunktis viseerib mõõtja uuesti lähtesuuna tähisele B ja teeb kontrolllugemi limbilt, viga võib olla ± 5’. Ristjoontega Vahendid: linti, ruletti ja ekrit. Mõõdistamistulemused kantakse välisjoonisele ehk abtissile, mis koostatakse ligikaudu plaani mõõtkavas. Millal kasutada: Otstarbekas on situatsiooni mõõdistamisel ristjoonte viisi, kui kõverjooneline kontuur või muu objekt jääb mõõdistusvõrgu joone lähedusse. Töö sisu: Lint pannakse mõõdistamisvõrgu joonte AB sihile ja selle järgi määratakse ristjoonte aluste kaugused joonte otspunktist A, ruletiga määratakse ekri abil püstitatud ringjoonte pikkused. Töö jaotus: Ristjoonte viisi rakendamisel kasutatakse nelja tähist, kaks on asetatud joone AB
KAITSEVÄE VÕRU LAHINGUKOOL SÕDURI KÄSIRAAMAT Võru 2008 Koostatud Kaitseväe Võru Lahingukooli õppeosakonnas. Täname koostöö eest: Sidepataljoni LT VÕK Tapa VÕK-i Üksik- vahipataljoni Viru Üksik jalaväe-pataljoni Parandusettepanekud on oodatud e-posti aadressile: [email protected] EESSÕNA Hea Lugeja, Eesti Vabariigi ettevalmistus sõjaliseks kaitseks toetub üldisele ajateenistuskohustusele. Täna kestab ajateenistus Eesti kaitseväes vähemalt kaheksa kuud. Siis õpitakse instruktorite käe all sõduritarkusi, mida kogu teenistuse jooksul praktiseeritakse ja täiendatakse. Kuid inimene kipub ikka aeg ajalt asju unustama ning ega sõdurgi erand ole. Seega annab alljärgnev "Sõduri käsiraamat" võimaluse ununema kippuvaid teadmisi üle korrata ning vajalikul hetkel käepärast olles võib ülesannete täitmisel tähtsaks õlekõrreks osutuda. Tänapäeva sõjapidamine on muutunud väga tehniliseks ja nii võiks väita,
........................118 Lasketehnika ....................................................................................................120 Ohutusnõuded ................................................................................................122 Laskekäsklused ................................................................................................123 8. Topograafia ........................................................................................... 126 Kaardi mõõtkava .............................................................................................127 Leppemärgid ....................................................................................................128 Reljeef ................................................................................................................129 Kaartide jaotus ................................................................................................130 Kaardi koordinaadid ..................
annaabi.ee 
