Süsiniku sidumise maa 1,33 - globaalsele ha vastab mingi maalapi 1 ha korrutatakse see kahe kaalukordajaga. Topeltarvestus.. Kui mingi maalapp pakub ühteaegu mitut ökosüsteemi teenust, siis läheb neist arvesse vaid üks. Et vältida topeltarvestust, ei tohi omavahel liita vahetoodangu ega lõpptoodangu materjali- ega energiakasutust, sest esimene on ju tegelikult osa teisest. Riikide ököjalajälg Nii maailmas üldiselt kui ka ökojalajälje uuringute raames on luubi all impordi ja ekspordiga kaasnev keskkonnakoormuse ümberjaotus. Riikide ökojalajälge hinnates arvestatakse kindlasti väliskaubandusinfot: riiki imporditud hüved suurendavad ja riigist eksporditud hüved vähendavad riigi ökojalajälge.
vahetarbimist. Vahetaarbimisena mõistetakse kõiki neid kaupu ja teenuseid, mida kasutatakse teiste toodete või teenuste tootmisel. Näiteks kui lisada SKP arvutusele ühe auto hind, peab arvestama, et see auto hind sisaldab ka kõikide auto tootmisel kasutatud autooasade hinda. Nii võib autotehas osta teiselt tehaselt turvavööd, mis sisalduvad nüüd ka auto hinnas. Seega kajastub turvavööde tootmine vahetarbimisena juba auto hinnas. Selleks, et vältida topeltarvestust SKP arvutamisel, kasutatakse enamasti lisandväärtuse põhist arvestust. Lisandväärtus on igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine ehk kauba töötlemisel lisanduv kauba väärtuse kasv (1). SKP koosneb: · Eratarbimine Suurim osa SKP-st kulutatakse tarbekaupadele. Enamasti püüab riik ülemäärast tarbimist piirata, kuna tarbekaupadel ei ole majanduse arengu seisukohast püsiväärtust, vaid nad rahuldavad meie igapäevaseid vajadusi. · Investeeringud
(s.o. summa, mille võrra seadmed ja masinad vananedes oma väärtust kaotavad). Ta on jällegi kaupade ja teenuste väärtuse osa, aga ei laiene kellelegi tuluna. !!!RKP arvestamine lähtudes kuludest!!!! – 1) Tarbimiskulutused (T) – majapidamiste poolt tehtud kulutused UUE lõpptoodangu või teenuse hankimiseks. N.: uue auto ost läheb RKP arvestusse, aga kasutatud auto ostmiseks tehtud kulutus ei lähe. Kasutatud auto eest on juba kord makstud ja nüüdne arvestus tähendaks topeltarvestust. 2) Investeerimiskulutused (I) – ettevõtete kulutused tootmisvahenditele (seadmed, masinad, hooned) ja kaubavarudele. 3) Valitsuse kulutused (V) – avaliku sektori kulud kaupade ja teenuste ostmiseks erasektorilt; aga ka kulutused maanteede, politsei,hariduse, sõjaväe jms. ülalpidamiseks (riik jaotab oma tulu, mille ta saab maksudest). 4) Puhas eksport (Ep) – et enamus riike on avatud majandusega, tuleb käsitleda ka kulutusi väliskaubandusele – EKSPORTI JA IMPORTI.
6.4 RKP arvestamine lähtudes kuludest RKP ARVESTAMINE LÄHTUDES KULUDEST Siin liidetakse RKP leidmiseks kokku kõik kulutused, mis on tehtud lõpptoodangu ostmiseks. Tarbimiskulutused (T) majapidamiste poolt tehtud kulutused UUE lõpptoodangu või teenuse hankimiseks. N.: uue auto ost läheb RKP arvestusse, aga kasutatud auto ostmiseks tehtud kulutus ei lähe. Kasutatud auto eest on juba kord makstud ja nüüdne arvestus tähendaks topeltarvestust. Investeerimiskulutused (I) ettevõtete kulutused tootmisvahenditele (seadmed, masinad, hooned) ja kaubavarudele. 3) Valitsuse kulutused (V) avaliku sektori kulud kaupade ja teenuste ostmiseks erasektorilt; kulutused maanteede, politsei, hariduse, sõjaväe jms. ülalpidamiseks (n.o. enamus ümberjaotatud maksed, s.t. riik jaotab oma tulu, mille ta saab maksudest). 4) Puhas eksport (Ep) et enamus riike on avatud majandusega, tuleb käsitleda ka kulutusi
RKP = RT + kaudsed maksud + amortisatsioon 6.4RKP ARVESTAMINE LÄHTUDES KULUDEST Siin liidetakse RKP leidmiseks kokku kõik kulutused, mis on tehtud lõpptoodangu ostmiseks. 1) Tarbimiskulutused (T) majapidamiste poolt tehtud kulutused UUE lõpptoodangu või teenuse hankimiseks. N.: uue auto ost läheb RKP arvestusse, aga kasutatud auto ostmiseks tehtud kulutus ei lähe. Kasutatud auto eest on juba kord makstud ja nüüdne arvestus tähendaks topeltarvestust. 2) Investeeringud (I) ettevõtete kulutused tootmisvahenditele (seadmed, masinad, hooned) ja kaubavarudele. 3) Valitsuse kulutused (V) kulud kaupade ja teenuste ostmiseks; maanteede, politsei, sõjaväe jms. ülalpidamiseks (n.o. enamus ümberjaotatud maksed, s.t. riik jaotab oma tulu, mille ta saab maksudest). 4) Puhas eksport (Ep) et enamus riike on avatud majandusega, tuleb käsitleda ka kulutusi väliskaubandusele EKPORTI JA IMPORTI.
teatud määral peegeldama. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et SKP mõõdab üksnes lõpptoodete ja –teenuste väärtust. Lõpptoode on toode, mille ostab selle toote viimane kasutaja. Vahetoodet kasutatakse lõpptoote komponendina. Näiteks arvestatakse SKP arvutamisel leiva väärtust aga mitte jahu väärtust, auto väärtust aga mitte autorehvi väärtust jne. See on vajalik selleks, et vältida topeltarvestust. Näiteks kui arvestada SKP-sse saiad, mis maksavad 50 krooni (vt eelmist näidet) ning jahu, mis maksab 30 krooni, kuid mis tegelikult kasutati just nende saiade tootmiseks ning mille hind juba sisaldub saia hinnas, saadakse ekslikult SKP väärtuseks 80 kr. Kuid tegelikult on toimunud topeltarvestus ja SKP korrektne väärtus on 50 krooni. 1.2. SKP arvutamise meetodid
annaabi.ee 
