Tõnisson Lible Pika heleda Vembumees patsiga armas, Toots ent tujukas Värvikamad Raja Teele, tegelased kes poiste südamed põksuma pani Mõtlik Arno Heledate lokkidega kannelt mängiv Imelik Tootsi ja Teele tantsutseeni filmimine Tseen Kiire ja Tootsiga sahvris fimib operaa- tor Harry Rehe, rezissöör Arvo Kruusement annab nõu Rezissöör Arvo Kruusement ja operaator Harry Rehe tööhoos Palamuse kihelkonnakool Elutee lõpp... Oskar Luts suri 23.märtsil 1953 aastal.Kirjanik maeti Tartu Tamme kalmistule, kuhu talle püstitati monument Kasutatud kirjandus 1.http://et.wikipedia.org/wiki/Oskar_Luts(17.01.2008) 2.Liina Ristoja. Sõprus, seiklused ja metsakollid kirjanik Lutsu majas. // Hea Laps, 2007, nr 1, lk 21-32. 3
Lible ja Apteeker Ühel ilusal päeval tuleb Toots Venemaalt koju ishiast ravima. Ta läheb järgmisel õhtul sauna ja tunneb juba ennast paremini. Hommikul paneb Toots oma pidulikud riided selga ja hakkab Paunvere poole minema. Kõigepealt läks ta külla Kiirele, kes võttis ta vastu ja pakkus Tootsile kohvi ja leiba. Kuna aga keegi oli kogemata kohvi sisse lambiõli pannud, siis Toots ei joonud üle ühe tassi. Pärast läks Kiir Tootsiga Paunveresse, sest too ei teadnud enam külast peaaegu midagi. Teel kohtasid nad apteekrit ja Toots sai rohtu südame pöörituse vastu. Veel kohtasid nad oma vanu koolivendi. Nad jäid koos õlut jooma ja kui nad lahkuma pidid siis lubasid pühapäeval kokku saada. Järgmisel päeval kohtas Toots Teelet ja kutsus ka tema pühapäevasele kokkutulekule kaasa. Kokkutuleks mõõdus lõbusalt, Toots ja Kiir pidasid kõnet. Tootsi oma oli väga lõbus, Kiire oma aga halvasti ettevalmistatud
pt.lk.177) Tavaliselt on Kiir tubli poiss ja ei satu jamadesse, aga oma venna ristimisel, kuhu ta kutsus ka Tootsi hakkavad nad koos veini jooma ,,Siis läheb pudel Kiire kätte, kes vähehaaval joob, see-eest aga mitu korda järgemööda võtab. Natuke aega seisavad sõbrad veel püsti, istuvad siis lumme ja toetavad seljad vastu maja seina"(pt.8.lk.189) Kiir on aga väga hädise tervisega ja hädaldab palju,nii ka päev pärast Tootsiga purjutamist ,,Viimane toetus peaga vastu sauna nurka ja ähkis ja puhkis, nagu oleks ta enda ülesandeks teinud sauna sel kombel ümber lükata."Mis viga?"küsis Toots ,,Süda läigib," vastas Kiir. (15.pt.lk.227) ,,Kiirel on küll ka koolis voodi, aga punajuukseline mees magab enamasti kodus, sest magamistoas on külm, ja kehva tervisega poiss võib enese ära külmetada"(25.pt.lk.291) Vahest püüab Kiir ka Tootsile meeleheaks olla, kuid siiski jääb ta Tootsile
tegelaste prototüüpe nagu oli Oskar Lutsu ,,Kevade"-s. Minu arvates leidub tänapäeva koolis küllalti neid prototüüpe nii õpilaste kui õpetajate seas. Alustan Joosep Tootsist, kes on rahutu, vallatu, kaval, kuid samas ka väga sõbralik ja nutikas. Toots on pärit vaesemast perest, tal on heledad juuksed ja tugev keha. Kui nii mõtlema hakata, siis ei leia küll täpselt samasugust isikut, kuid sarnasus on märgatav näiteks Skeniga. Sken ei ole küll Tootsiga täpselt samasugune, kuid kõik inimesed on siin maailmas erinevad. Järgmine inimene võiks olla Kiir. Tema oli kaebaja, tagasihoidlik, kuid heatahtlik ning sõbralik. Tal olid nööpsaapad, ta oli alati korrektselt riides ning tal oli kõhn keha. Samuti kui hakata mõtlema, leiame osaliselt vastavaid inimesi, kelle iseloomud kattuvad osaliselt Kiire iseloomuga. See inimene võiks olla minuarust Dianne, kuna minuarvates
Noori hakati otsima koolidest. Kui teiste osalistega polnud mingeid probleeme, siis Tootsi tegelaskuju mängivat poissi pidi lausa kaks korda väljavahetama. Esimene Toots Riho Siren läks A. Kruusemendi sõnul pätiks kätte ning ta saadeti minema. Kohe peale seda leiti järgmine Toots, kes oli pärit Haapsalust, kuid peale esimest proovistseeni läks ta ära tal oli vaja karja minna. Ning siis leiti laulupeolt Aare Laanemets. Tal küll puudus väline sarnasus Tootsiga, kuid tema miimika ja liikumine meeldis Arvo Kruusemendile. Aare Laanematsast saigi Toots. Eriti rahul oldi Arno osatäitjaga Arno Liiveriga. Nende iseloom ja välimus olid äravahetamiseni sarnased. Arvo Kruusement tahtis, et film tuleks värviline. Kuid samal ajal oli tootmises ,,Viimne Reliikvia" ning kahe värvilise filmi jaoks ei jätkunud raha. Kuid tagatjärgi on Kruusement rahul, sest must-valge pilt sobis filmi tegevuse ajaga rohkem kokku. Filmimine algab 1
Nüüd tekib küsimus - miks, miks peavad lapsed kedagi narrima ja kiusama? Sellele küsimusele on raske vastust leida, seda teab iga laps ainult ise! Õpetajatel on väga häirivad tegurid - pidev kiirustamine, üldine närvilisus ning müra-kära, arusaamatused ja tunnetatud vägivald õpilase-õpetaja suhetes viitavad eeskätt kahele asjaolule. Esiteks aja nappusele asju on ju võimalik selgeks arutada, kui selleks sobiv hetk otsida ja rahulikult maha istuda, nagu õpetaja Laur Tootsiga toimis. Teiseks oluliseks teguriks on õpetajapoolne soov ja valmidus õpilasega probleeme läbi rääkida. Just läbirääkimised on see, mida koolielus järjest rohkem vaja läheb, et koolipinges vastu pidada. Õpetaja on sotsiaalse toetuse oluline lüli, edastades informatsiooni, mis aitab õpilasel kohaneda ning kooli (õppimise) kaoses korda luua. Stressis õpetaja, kes on oma probleemidega hõivatud, ei ole aga hea
3. Kuidas Ervin Abelist sai Kiir Oskar Lutsu kirjutatud Kiire rollist kujunes Ervin Abeli leivanumber. Isegi kui ta katsetas mõne muu rolliga, nõudis rahvas ikkagi Kiirt. Esimest korda puutus Abel kiirega kokku kaheksa aastaselt, kui ta esimese klassi õpilasena vaimustunult ,,Kevadet" loeb. Oma piiramatus fantaasias pööras ta kogu elu 7 Kirsti Vainküla Siin ma olen, Tallinn: Menu Kirjastus, 2010. Lk. 88 Paunvereks ja samastas ennast Tootsiga. Kui kõik Tootsi vembud ja trikid läbi said mängitud, võttis Ervin raamatust järgmise näitleja. Kord oli ta Arno, kord Kuslap, siis Tõnisson, kuid mitte kunagi Kiir, sest teda ta ei sallinud. ,,Mina ei sallinud Jorh Aadnieli silmaotsaski," meenutab Ervin Abel hiljem. ,,Meil oli kodus üks punase varrega põrandahari, andsin sellele harjale Kiire osa ja tegin temaga kõik tembud läbi, isegi rohkem, kui autoril oli ette nähtud. Tollal ma muidugi Kiirt ei sallinud, kuid hiljem pidin
Nüüd tekib küsimus - miks, miks peavad lapsed kedagi narrima ja kiusama? Sellele küsimusele on raske vastust leida, seda teab iga laps ainult ise. Õpetajatel on väga häirivad tegurid - pidev kiirustamine, üldine närvilisus ning müra-kära, arusaamatused ja tunnetatud vägivald õpilase-õpetaja suhetes viitavad eeskätt kahele asjaolule. Esiteks aja nappusele: asju on ju võimalik selgeks arutada, kui selleks sobiv hetk otsida ja rahulikult maha istuda, nagu õpetaja Laur Tootsiga toimis. Teiseks oluliseks teguriks on õpetajapoolne soov ja valmidus õpilasega probleeme läbi rääkida. Just läbirääkimised on see, mida koolielus järjest rohkem vaja läheb, et koolipinges vastu pidada. Õpetaja on sotsiaalse toetuse oluline lüli, edastades informatsiooni, mis aitab õpilasel kohaneda ning kooli (õppimise) kaoses korda luua. Stressis õpetaja, kes on oma probleemidega hõivatud, ei ole aga hea läbirääkija (2). 2.1 Kooli vaimne keskkond
Nüüd tekib küsimus - miks, miks peavad lapsed kedagi narrima ja kiusama? Sellele küsimusele on raske vastust leida, seda teab iga laps ainult ise! Õpetajatel on väga häirivad tegurid - pidev kiirustamine, üldine närvilisus ning müra- kära, arusaamatused ja tunnetatud vägivald õpilase-õpetaja suhetes viitavad eeskätt kahele asjaolule. Esiteks aja nappusele asju on ju võimalik selgeks arutada, kui selleks sobiv hetk otsida ja rahulikult maha istuda, nagu õpetaja Laur Tootsiga toimis. Teiseks oluliseks teguriks on õpetajapoolne soov ja valmidus õpilasega probleeme läbi rääkida. Just läbirääkimised on see, mida koolielus järjest rohkem vaja läheb, et koolipinges vastu pidada. Õpetaja on sotsiaalse toetuse oluline lüli, edastades informatsiooni, mis aitab õpilasel kohaneda ning kooli (õppimise) kaoses korda luua. Stressis õpetaja, kes on oma probleemidega hõivatud, ei ole
Postimees 1999, 16. juuni. Käsikiri: Indrek Paavle. RAKA 1940-1970. Peaseminaritöö. Juhendaja Aadu Must. Tartu 1995, lk 17 (käsikiri TÜ arhiivinduse õppetoolis). Seaduste kogud: Riigi Teataja (RT) I 1998, 36/37, 552 (§ 4, p 2) Internet: 55 Akadeemiake 2007. Õpilaste ajakiri Akadeemiake. http://www.metsaylikool.ee/akadeemiake/viitamine.html (7.10.2007). Suuline allikas: Intervjuu Joosep Tootsiga. (11.10.2006). Vormistamine Uurimistööl peab olema ühtne kujundus (ääred, lõigud, leheküljenumbrid, pealkirjad, esiletõstmised). Tööd võib illustreerida piltide ja graafikutega. Samas ei maksa kujundusega eriti palju eksperimenteerida, sest kõige tähtsam on sisu. Paljudel koolidel on oma uurimistööde koostamise juhend, kus on kirjas töö vormistamise nõuded. Töö esitatakse arvutikirjas (korrektselt vormistatuna ja kaante vahele köidetuna). Tekst
annaabi.ee 
