Majandusringlus. Majandusringlus on raha, ressursside ja tööjõu ringlus ehk ringvoog. Raha (tulud, kulud ja palgad) liiguvad ühes suunas. Tööjõud, kaubad, teenused ja muud ressursid teises suunas. Majandusringlus on tegelikult lihtsalt selgitatav. Nt. mina käin tööl, müün tootmisressursi, mille nimeks on tööjõud. Vastutasuks tööjõu eest saan palga. Raha eest lähen poodi ja ostan endale vajaliku kaupa. Nii on raha jõudnud kaupluseni, kauplus tellib selle raha eest jälle ettevõttelt kaupa. Ettevõte ostab selle eest minult tööjõudu, kapitali, loodusvara jne. Muidugi kõik majandusringluse osad üritavad kulusid vähendada ja tulusid suurendada. Mina poodi minnes vaatan, et raha eest saaksin võimalikult hea kauba, mis hea hinnaga
Märkige joonisele tarbija hinnavaru (tarbija (piirkulu on tootmismahust sõltumatult 5 krooni). Turu ülejääk) (1 punkt). tasakaalukogus on siis ................. ja tasakaaluhind ................... Tarbija hinnavaru on siis ............... krooni Põhjendused arvutustega: (4 punkti). Seoses tootmisressursi hinnatõusuga kasvab piirkulu. Selle tulemusena turuhind (tõuseb/langeb) ja tasakaalukogus (suureneb/väheneb) (rõngastage õiged
38) Müügitulu maksimeerimise korral kasutatav minimaalkasumi piirang tähendab seda, et a. firma ei ole võimeline liiga suuri summasid efektiivselt kasutama b. firma slogan on “parem varblane pihus kui tuvi katusel” xxx c. firma püüab selle piiranguga toodetavat kogust nihutada kasumit maksimeerivas suunas d. firma püüab sellega võita kliente 39) Kogu renti tuleb vaadelda teisaldusrendina juhul a. kui ei toimunud mitte midagi peale teisaldamise xxx b. kui tootmisressursi pakkumine on täielikult elastne c. kui tootmisressursi pakkumine on täielikult mitteelastne d. kui tootmisressursi pakkumine on ühikelastne 40) Täielikult konkureerival ettevõttel on võimalus palgata tööjõudu hinnaga 25 krooni tööpäeva eest. Ettevõtte tootmisfunktsioon avaldub järgmiselt. Töötajate arv 0 1 2 3 4 5 6 7 Toodang tükkides 0 8 15 21 26 30 33 35 Toodangu ühik müüakse 5 krooni eest
tulevikku ning analüüsida iga uue võimaliku valiku/otsuse täiendavat tulu ja kulu. Kui täiendav tulu (ehk piirtulu) on suurem kui täiendav kulu (ehk piirkulu), on valik majanduslikult otstarbekas ning ratsionaalne. Kui suurem on kulu, siis mitte. Ø Kahanevuse seadus Kahanevuse seadus kehtib nii firmadele kui ka tarbijatele. Firmade puhul tähendab see seda, et kui suurendatakse ühe tootmisressursi kasutamist nii, et teiste tootmisressursside mahtu ei muudeta, annab iga täiendav tootmisressurss üha vähem ja vähem täiendavat toodangut. Tarbija puhul annab iga täiendav ühe kauba tarbitav ühik üha vähem ja vähem täiendavat kasulikkust. Seda tunnetab iga inimene iga päev näiteks söögilauas, kus esimene suutäis annab kõige suurema rahulolu juurdekasvu,
Majanduslik efektiivsus on toodangu hulk sisendite maksumuse ühiku kohta. Majanduslik efektiivsus sõltub tehnilisest efektiivsusest ja sisendite hindadest. Tehniline ja majanduslik tootlikkus on koos käsitletavad kompleksmõiste all tulemuslikkus. Sotsiaalne efektviisus on tuletatud suurus, mida ei saa otseselt määrata väärtussuhtes. Siia kuulub näiteks vaba aeg, mis on tootmisväline aeg ja mida ei võeta arvele kui tootmisressursi või tootmistingimuste paranemine ja selle mõju töötajatele. Need on kaudselt mõõdetavad, mitte otseselt määratavad. Keskkonna efektiivsus on samuti tuletatud suurus, mida vaadeldakse kui minimaalset kahjumäära keskkonnale. Vaadeldakse keskkonna seisundit ja ressursside kasutamist ning kahjusid, mis tekivad läbi tootmistegevuse keskkonnale. 7. Aja tegur ( tootmine lühi- ja pikaajalises mastaabis)
tasakaalus, s.o. pot. tootmismaht. Kui majandus püüaks toota punktis B, tekiks ressursside puudujääk ja hinnad tõusevad. 28 Punktis C toodetakse vähem võimalikust, tekib tööpuudus ja tootmisressursi puudujääk. 1. Negatiivne RKP lõhe pot. TM < tegelik RKP; tekib KN suurenemise tagajärjel. Põhjuseks: - keinsistidel valitsuse kulutuste suurenemine; - klassikutel raha pakkumise kasv. 2. Positiivne RKP lõhe pot. TM > tegelik RKP; võib tekkida kahel viisil: KN või KP vähenemisel. Positiivne RKP lõhe esineb majandusliku languse perioodil kõrge tööpuudus ja ressursid on alakoormatud. 8.5 MAJANDUSTSÜKKEL
2 puudub võimalus suurendada ühe toote valmistamist, ilma et sellega kaasneks mõne teise toote tootmismahu alanemine. - Sotsiaalne- tuletatud suurus, mida ei saa otseselt määrata väärtussuhetes. Need on kaudselt mõõdetavad, mitte otseselt määratavad. Näiteks vaba aeg, mis on tootmisväline aeg ja mida ei võeta arvele kui tootmisressursi või tootmistingimuste paranemine. - Keskkonna efektiivsus- tuletatud suurus, mida vaadeldakse kui minimaalset kahjumäära keskkonnale. Vaadeldakse keskkonna seisundit ja ressursside kasutamist ning kahjusid, mis tekivad läbi tootmistegevuse keskkonnale. Efektiivsuse seadused: Tootmistegurite järjestikusel lisamisel võib toodang ressursside suhtes kasvada kas proportsionaalselt, ülenevalt või vähenevalt. Aja tegur tootmises:
Kogutoodang (total product, TP) on selline toodang, mille otseselt määrab ära tootmisfunktsioon. Ehk kui10 ühikut kapitali ja 20 ühikut tööd toodavad 500 kg apelsine, siis kogutoodang on 500 kg. Kui nüüd jagada 500 kg 20 tööühikuga, on tulemuseks 25 kg, mis näitab, et iga töötaja kohta keskmiselt vastab 25 kg toodangut. Sellist näitajat nimetatakse keskmiseks toodanguks (average product, AP). AP näitab, kui palju keskmiselt ühe ühiku tootmisressursi kohta on firma toodangut tootnud. Kui suurendada tööressurssi ühe ühiku võrra (palgatakse juurde üks tööline) ning selle tulemusena kogutoodang kasvab 550 kg-le, siis piirtoodang on 50 kg. Seega piirtoodang (marginal product, MP) mõõdab kogutoodangu suurenemist, kui suureneb tootmisressurss ühe ühiku võrra. Et alguses tööjõu lisandumisega saavad töötajad spetsialiseeruda vähestele tööülesannetele, siis iga
annaabi.ee 
