dx 4 p 0,01 r 5 sub_main sub_vnachalo pall ball dver dverca fon mouse hiir1 fon cheese fon cheese hiir2 sub_pall sub_dver [ball>polka] [dvercal>kletka] [paus] [ball.incrementleft] [paus] [dverca.in
punkt beta(mdt) +/- beta(tsnd) alfa rumb d mdt tasandatud x y punkt # deg min dec min deg min deg min qrt deg min m dx dy dx dx dy dy m m +/- +/- 99 -43,50 -155,45 99 273 55,1 IV 86 4,9 341,37 23,33 ### 0,00 23,33 0,00 ### 0 315 50,8 316 0,2 315 51
1. 1. N n . , m k . N = 20, n = 5, m = 4, k = 2. . . C nk C Nm--nk C 52 C152 5!15!4!16! 5 4 3 15 14 4 P ( A) = = = = = 0,217 . CN m C 204 2!3!2!13!20! 2 20 19 18 17 2. n , k . , m . n = 10, k = 4, m = 2. . . C km C 42 4!2!8! 43 2 P ( A) = m = 2 = = = = 0,133 . Cn C10 2!2!10! 10 9 15 3. . 15% , 25%, 30%. , ( ) . . : A1 ; A2 ; A3 . , ( ) P ( A) = P ( A1 A2 A3 + A1 A2 A3 + A1 A2 A3 ) = = P( A1 A2 A3 ) + P( A1 A2 A3 ) + P ( A1 A2 A3 ) = = P ( A1 ) P ( A2 ) P ( A3 ) + P ( A1 ) P ( A2 ) P ( A3 ) + P ( A1 ) P ( A2 ) P ( A3 ) = = 0,85 0,75 0,3 +
Graafika 1 Tuginedes harjutustele ning kaustas Harjutused (Graafika_Näited.x Demod toodud näidetele valida ja realiseeridaise omapoolne üles used (Graafika_Näited.xls) ja daise omapoolne ülesanne Graafikaobjektid Shape-objektide põhiomadused Shape-objekti mõned meetodid Objekti liigutamine Veski. Liikumine. Lõpmatu kordus Auto testimine Pall & Must auk Vettehüpped Protseduurid Liigu_1 ja Liigu_2 ning funktsioon P_nrk Jälitamine Auto ringliiklus Lennuk Seosed kasutaja ja ekraani koordinaatide vahel Liikumine trajektori järgi Graafikaobjektid. Klass Shape ja sellega seotud põhiklassid Chart Worksheet Graafikaobjektide klassiks on Shape. Kõik lehel asuvad Shape-objektid kuuluvad kollektsiooni (objekti) Shapes. 0..1 Viitamine Shape-objektile:
Kõrgem matemaatika 1. Maatriksi mõiste, järk, tähistused, liigid. Maatriks ristkülikukujuline arvudega tabel, milles on m-rida ja n-veergu. Tähistused: (maatriksit tähistatakse suure tähega) a11 a12 ... a1n a 21 a 22 ... a2n i =1,2,..., m = A( aij ), ... ... ... ... j =1,2,..., n a m1 am2 ... a mn Maatriksi järk tähistab maatriksi môôtmeid; A on m*n järku maatriks. Maatriksi liigid: 1) Ruutmaatriks: m=n; 2) Diagonaalmaatriks: a11, a22, amm - peadiagonaal (diagonaalil ei ole 0; muud elemendid 0-d); 3) Ühikmaatriks (diagonaalmaatriksi erijuht): a11 = a22 ... = amm = 1; (Täh. E); 4) Nullmaatriks: aij = 0, iga i ja j korral; (Täh ). 2. Tehted maatriksitega (korrutamine arvuga, liitmine, lahutamine, korrutamine). 1) Korrutamine arvuga: A=(aij), kR; kA=C; C=(cij), kus cij = kaij. 2) Maatriksite liitmine: (m*n) ma. A, (p*q) m
Protsendid Astmed ja juured osa = TERVE osamäär a 1, a 0 a a 0 1 1 am an a m n am : a n a m n (a b)n a n bn (a : b)n a n : bn (a m )n a mn 1% 0,01 osa tervest 100 m n 1 p a a n n am p% osa tervest a n 100 a n a m n m p n p n m Osa leidmine tervest: n ab n a n b n n a a a n
Osa A: Algandmete tabel xi ni ni*xi ni*xi2 ni(xi-X)2 0 1 0 0 2132,5924 1 1 1 1 2041,2324 3 1 3 9 1864,5124 4 1 4 16 1779,1524 7 1 7 49 1535,0724 8 1 8 64 1457,7124 10 2 20 200 2617,9848 13 3 39 507 3302,7372 15 1 15 225 972,1924 20 2 40 800 1370,7848 22 2 44 968 1169,3448 24 1 24 576 491,9524 27 1 27 729 367,8724 28 1 28 784 330,5124 30 1 30 900 261,7924 31 1 31 961 230,4324 32 1 32 1024 201,0724 35 1 35 1225 124,9924 40 1 40 1600 38,1924 45
Tabel 1. nxi ni xi*ni ni*xi2 ni*(xi-xk)2 2 1 2 4 2512,01 6 1 6 36 2127,05 7 1 7 49 2035,81 12 1 12 144 1609,61 17 1 17 289 1233,41 18 4 72 1296 4656,70 20 1 20 400 1031,69 22 1 22 484 907,21 27 2 54 1458 1262,03 29 1 29 841 534,53 31 1 31 961 446,05 34 1 34 1156 328,33 36 1 36 1296 259,85
Kõik kommentaarid