Valumessing sisaldab näiteks 66% vaske, 23% tsinki, 6% alumiiniumi, 3% rauda. Alumiiniumi, mangaani, nikli, räni vähene( kuni 1%) lisamine parendab messingite omandusi. Vase- nikli sulamid jagunevad konstruktiivseks ja elektrotehniliseks . . Vask toodetakse sulfiidsetest maakidest, mis sisaldavad vasepüriiti. Maak rikastatakse, sulatatakse vasekiviks, puhutakse läbi konverteris st. põletatakse välja kahjulikud lisandid S, Fe 15 ¸ 20 tunni vältel. Saadud toorvask kangidena või plaatidena 98,5 ¸ 99,5 % Cu läheb -leek või elektrolüütilisele rafineerimisele. Lisandid Zn, Ca ja Ni, Pb, Al eriti Fe, Si, Ph suurendavad vase eritakistust kuni 50% võrra. Lisandid avaldavad mõju vase füüsikalis-mehaanilistele omadustele. Nende sisaldus markeeringus on tähistatud numbritega %-des. (GCu 10Fe5Ni5). "G" tähistab valatavat vaske. Külmtöötlemisel (tõmbamisel) saame kõva vase, mille eritakistus suureneb ja füüsikalised omadused muutuvad:
pronksidena) on olnud kasutusel enam kui 5000 aastat. Tnapeval on palju vga kasulikke vasesulameid, kuid metalli krgest hinnast tingituna on need paljudel juhtudel asendumas odavamate materjalidega nagu alumiinium ja plastid. Philised vasemaagid on kompleksmaagid vask- ja raudsulfiitidest. Vase tootmine neist toimub sulatusmetallurgia (prometallurgia) ja elektrometallurgia meetoditega. Sulatuse teel saadakse toorvaske, mis sisaldab 98,5...99,5% Cu ja lisandeina rauda, vvlit, hapnikku jt. Toorvask rafineeritakse elektroltiliselt, mille tulemusena saadakse puhas elektroltiline vask e. katoodvask vasesisaldusega 99,2...99,7%. Lmutatud vase elektrijuhtivus (1/) temperatuuril 20 °C on 58 mm2/m, mis on vetud elektrijuhtivuse standardvrtuseks ja vrdub 100%-ga IACS jrgi (International Annealed Copper Standard). Puhta vase nagu alumiiniumigi mehaanilised omadused sltuvad suuresti klmdeformeerimisest ja kalestumisest ning metalli jrgnevast lmutamisest. Lmutamisel
rohelise malahhiidina, mis keemiliselt kujutab endast vaskhüdroksiidkarbonaati. Kuigi vaske on kasutatud enam kui kui 10 000 aastat, siis 96% üldse kaevandatud vasest on kaevandatud alates 1900. aastast. 2.2 Vase tootmine Vask toodetakse sulfiidsetest maakidest, mis sisaldavad vasepüriiti. Maak rikastatakse, sulatatakse vasekiviks, puhutakse läbi konverteris st. põletatakse välja kahjulikud lisandid S, Fe 15-20 tunni vältel. Saadud toorvask kangidena või plaatidena 98,5¸ 99,5 % Cu läheb leek või elektrolüütilisele rafineerimisele. Suur elektrienergiakulu 250¸ 350 kWh ühe tonni (kalood) vase tootmiseks. Lõõmutades kõva vaske 600 - 650°C (400°C) juurest koos ahjuga, vältides õhu juurdepääsu, saame pehme suurema elektrijuhtivusega vase, kuid väiksema mehaanilise tugevusega. 4
kaevandatud alates 1900 aastast. Enamus vaske saadakse siiski taastöötlemisest. Suurimad vasekaevandajad maailmas on Tsiili,USA ja Peruu. Enamus vasest kaevandamisel saadakse vasesulfaatide töötlemisel. Vask toodetakse sulfiidsetest maakidest, mis sisaldavad vasepüriiti. Maak rikastatakse, sulatatakse vasekiviks, puhutakse läbi konverteris st. põletatakse välja kahjulikud lisandid S, Fe 15 ¸ 20 tunni vältel. Saadud toorvask kangidena või plaatidena 98,5 ¸ 99,5 % Cu läheb -leek või elektrolüütilisele rafineerimisele. Suur elektrienergiakulu 250 ¸ 350 kWh 1 tonni (kalood) vase tootmiseks.Näiteks Chuquicamata Tsiilis. Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena , näiteks sulfiidina (Cu2S) või rohelise malahhiidina, mis keemiliselt kujutab endast vaskhüdroksiidkarbonaati Cu2(OH)2CO3 ehk CuCO3 x Cu(OH)2. 1.2 Mürgisus Kõik vaseühendid on mürgised. 30 g vasksulfaati on inimesele surmav kogus
Veoautod omakorda viivad selle tehasesse. Olenevalt mis kivimiga tegu on, jagatakse ekstraheerimisprotsess kaheks. 4.2 Sulfiidist Esimesel viisil vask toodetakse sulfiidsetest maakidest, mis sisaldavad vasepüriiti. Maak rikastatakse, sulatatakse vasekiviks, puhutakse läbi konverteris st. põletatakse välja kahjulikud lisandid. Selleks läheb kusagil 15-25 tundi, et kõik kahjulikud lisandid välja põletada. Saadud toorvask kangidena või plaatidena, mille puhtus on 98.5% kuni 99.5% läheb leek- või elektrolüütilisele rafineerimisele. Sellel protsessil on väga suur energiakulu kuni 350 kWh ühe tonni vase tootmiseks. Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena, näiteks sulfiidina (Cu2S) või rohelise malahhiidina, mis keemiliselt kujutab endast vaskhüdroksiidkarbonaati Cu2(OH)2CO3 ehk CuCO3 x Cu(OH)2, kuid leidub ka vaskoksiide CuO. 6 4
Nende kasutamine juhtmaterjalina Vask on juhtme plastne punakaspruuni värvi metall. Vase tihedus g = 8,9 gr/cm3, sulamistemperatuur 1083oC. Elektrijuhtivus g = 57-69 M/W × mm2 (hõbedal g = 62,5 m/W × mm2). Vask kattub oksiidi kihiga, mis kaitseb korredeerumist. Vask toodetakse sulfiidsetest maakidest, mis sisaldavad vasepüriiti. Maak rikastatakse, sulatatakse vasekiviks, puhutakse läbi konverteris st. põletatakse välja kahjulikud lisandid S, Fe 15 ¸ 20 tunni vältel. Saadud toorvask kangidena või plaatidena 98,5 ¸ 99,5 % Cu läheb -leek või elektrolüütilisele rafineerimisele. Suur elektrienergiakulu 250 ¸ 350 kWh 1 tonni (kalood) vase tootmiseks. Saadakse vasemargid, mida GOST 859-78 järgi tähistatakse M 00, M 0, M 1 jne. Puhas vask markeeritakse DIN 1787 järgi (8). Ecu 58, SECu, s.o. 99,9% Cu. Eristatakse valatavaid ja deformeeritavaid vase sulamite marke. Lisandid Zn, Ca ja Ni, Pb, Al eriti Fe, Si, Ph suurendavad vase eritakistust kuni 50% võrra
olnud kasutusel enam kui 5000 aastat. Tänapäeval on palju väga kasulikke vasesulameid, kuid metalli kõrgest hinnast tingituna on need paljudel juhtudel asendumas odavamate materjalidega nagu alumiinium ja plastid. Põhilised vasemaagid on kompleksmaagid vask- ja raudsulfiitidest. Vase tootmine neist toimub sulatusmetallurgia (pürometallurgia) ja elektrometallurgia meetoditega. Sulatuse teel saadakse toorvaske, mis sisaldab 98,5...99,5% Cu ja lisandeina rauda, väävlit, hapnikku jt. Toorvask rafineeritakse elektrolüütiliselt, mille tulemusena saadakse puhas elektrolüütiline vask e. Katoodvask vasesisaldusega 99,2...99,7%. Lõõmutatud vase elektrijuhtivus (1/) temperatuuril 20 °C on 58 mm2/m, mis on võetud elektrijuhtivuse standardväärtuseks ja võrdub 100%-ga IACS järgi (International Annealed Copper Standard). Puhta vase nagu alumiiniumigi mehaanilised omadused sõltuvad suuresti külmdeformeerimisest ja kalestumisest ning metalli järgnevast lõõmutamisest
Karastamine toimub vees. Vanandamine seisneb karastamisele järgne- vas seisutamises toatemperatuuril mõne ööpäeva kestel (loomulik vanandamine) või kõrgendatud tem- peratuuril alates mõnest tunnist (kunstlik vanan- damine). Vask Üks vanemaid inimkonnale teadaolevaid metalle.Kasutusel enam kui 5000 aastat.Vasesulamid on kasulikud, kuid kallid. Vase tootmine toimub sulatusmetallurgia ja elektrometallurgia meetoditega. Sulatuse teel saadakse toorvaske (98,5...99,5% Cu + Fe, S, O jt) . Toorvask rafineeritakse elektrolüütiliselt saadakse puhas eletrolüütiline vask ehk katoodvask (99,2...99,7% Cu) Vaske legeeritakse mitmesuguste elementidega, saades erisulameid, millistest peamised on: vasetsingisulamid e. messingid (tuntud ka kui valgevased), vasetina-, vasealumiiniumi- jt. sulamid e. pronksid, vaseniklisulamid. Messingid Tsingi lisamine vasele soodustab sulami tugevuse suurenemist ja plastsuse suurenemist
on olnud kasutusel enam kui 5000 aastat. Tänapäeval on palju väga kasulikke vasesulameid, kuid metalli kõrgest hinnast tingituna on need paljudel juhtudel asendumas odavamate materjalidega nagu alumiinium ja plastid. Põhilised vasemaagid on kompleksmaagid vask- ja raudsulfiitidest. Vase tootmine neist toimub sulatusmetallurgia (pürometallurgia) ja elektrometallurgia meetoditega. Sulatuse teel saadakse toorvaske, mis sisaldab 98,5...99,5% Cu ja lisandeina rauda, väävlit, hapnikku jt. Toorvask rafineeritakse elektrolüütiliselt, mille tulemusena saadakse puhas elektrolüütiline vask e. katoodvask vasesisaldusega 99,2...99,7%. Vask Vask ja vasesulamid Puhas Cu Cu-sulamid Messingid Pronksid Cu-Zn sulamid (Cu-Sn-, Cu-Al- Zn45%), Cu-Si- jt. sulamid) Deformeeritavad-,valu- Deformeeritavad, valupronksid messingid Väikestes kogustes Sn ja Al lisamine parandab
R m ja skatkevenivus sõltuvad olekust: valtsitud ja lõõmutatud Cu Rm = 260 MPa, katkev=40%, kalestatud Cu Rm=400 MPa, katkev=1-2%. Sisaldus maakoores on suht väike, vasemaagid vaesed (Cu-sisaldus 1-2%), tavaliselt S ja Fe ühenditega. Neist vaske tood.pürometallurgilisel meetodil: esmalt maak rikastatakse flotatsioonmeetodil, saadud maagikontsetraati kuumutatakse 600-700˚C S-sisalduse ↓-ks. Saadus sulatakse vasekiviks, millest saad. konverteris õhuga läbipuhumise teel toorvask (99% Cu), järgnevalt rafineeritakse toorvaske leekmeetodil tehniliseks vaseks või elektrolüütiliselt puhtaks 99,9% vaseks. 24. Vasesulamid, liigitus, kasutamine Puhast Cu kas. elektrotehnikas juhtme- ja mähisematerjalina, pinnakateteks, toidu- ja tehniliste nõude, mahutite, soojusvahetite valmistamiseks. Keemilise koostise järgi liig. Cu-sulamid 3 põhirühma: 1) messingid/valgevased, milles põhikomp-ks on Cu ja Zn.
Tänapäeval on palju väga kasulikke vasesulameid, kuid metalli kõrgest hinnast tingituna on need paljudel juhtudel asendumas odavamate materjalidega nagu alumiinium ja plastid. Põhilised vasemaagid on kompleksmaagid vask- ja raudsulfiitidest. Vase tootmine neist toimub sulatusmetallurgia (pürometallurgia) ja elektrometallurgia meetoditega. Sulatuse teel saadakse toorvaske, mis sisaldab 98,5...99,5% Cu ja lisandeina rauda, väävlit, hapnikku jt. Toorvask rafineeritakse elektrolüütiliselt, mille tulemusena saadakse puhas elektrolüütiline vask e. katoodvask vasesisaldusega 99,2...99,7%. Lõõmutatud vase elektrijuhtivus (1/) temperatuuril 20 °C on 58 mm2/m, mis on võetud elektrijuhtivuse standardväärtuseks ja võrdub 100%-ga IACS järgi (International Annealed Copper Standard). Puhta vase nagu alumiiniumigi mehaanilised omadused sõltuvad suuresti külmdeformeerimisest ja
Vask on üheks vanimaks inimkonnale tuntud metalliks. Vase sisaldus maakoores on suhteliselt väike ja vasemaagid vaesed, vasesisaldusega 1-2%. Enamik vasemaake sisaldab vase ühendeid väävli ja rauaga. Neist toodetakse vaske pürometallurgilisel meetodil. Esmalt maak rikastatakse flotatsioonmeetodil, saadud maagikonsentraati kuumutatakse 600-700 °C (särdamine) väävlisisalduse vähendamiseks. Saadus sulatatakse vasekiviks, millest saadakse konverteris õhuga läbipuhumise teel toorvask puhtusega 98,5-99,5% Cu. Järgnevalt rafineeritakse toorvaske kas leekmeetodil tehniliseks vaseks või elektrolüütiliselt puhtaks – 99,95-99,99% vaseks. Vask on kesksulav (sulamistemperatuur 1083 C o ), raskmetall, (tihedus 8,9Mg/ m3 ), kuubilise tahkkeskse kristallvõrega (K12), mis ei muutu temperatuuri muutmisel (pole polümorfne), väga hea elektrijuhtivusega – vaid hõbeda elektrojuhtivus on vasest 6% suurem, samuti hea soojusjuhtivusega, hea korrosioonikindlusega
Tänapäeval on palju väga kasulikke vasesulameid, kuid metalli kõrgest hinnast tingituna on need paljudel juhtudel asendumas odavamate materjalidega nagu alumiinium ja plastid. Põhilised vasemaagid on kompleksmaagid vask- ja raudsulfiitidest. Vase tootmine neist toimub sulatusmetallurgia (pürometallurgia) ja elektrometallurgia meetoditega. Sulatuse teel saadakse toorvaske, mis sisaldab 98,5…99,5% Cu ja lisandeina rauda, väävlit, hapnikku jt. Toorvask rafineeritakse elektrolüütiliselt, mille tulemusena saadakse puhas elektrolüütiline vask e. katoodvask vasesisaldusega 99,2…99,7%. Lõõmutatud vase elektrijuhtivus (1/) temperatuuril 20 °C on 58 mm2/m, mis on võetud elektrijuhtivuse standardväärtuseks ja võrdub 100%-ga IACS järgi (International Annealed Copper Standard). Puhta vase nagu alumiiniumigi mehaanilised omadused sõltuvad suuresti külmdeformeerimisest ja
vask- ja raudsulfiitidest. Vase tootmine neist toimub Tsingi lisamine vasele soodustab sulami tuge- sulatusmetallurgia (pürometallurgia) ja elektro- vuse suurenemist eelkõige tänu tsingi lahustumisele metallurgia meetoditega. Sulatuse teel saadakse vases; samuti suureneb ka plastsus, mis on eba- toorvaske, mis sisaldab 98,5...99,5% Cu ja harilik. Suure plastsusega sulamina on tuntud 30% lisandeina rauda, väävlit, hapnikku jt. Toorvask Zn-sisaldusega messing, nn hülsimessing. Defor- rafineeritakse elektrolüütiliselt, mille tulemusena meeritavate messingite Zn-sisaldus piirdub tavaliselt saadakse puhas elektrolüütiline vask e. katoodvask 35%-ga. Edasine Zn-sisalduse tõus toob kaasa vasesisaldusega 99,2...99,7%. messingi plastsuse vähenemise, kuna struktuuris Lõõmutatud vase elektrijuhtivus (1/) tempe- moodustub väga kõva ja habras faas.
annaabi.ee 
