Teine suurem asula on tänapäeva Türgi aladelt leitud Catal Hüyuk. Rajatud u 7000 eKr, suuruselt oli see ilmselt suurem kui Jeeriko, linn oli samuti kindlustatud. Tänavaid seal ei olnud, majad oli kokku ehitatud ja liiklemiseks kasutati majakatuseid. Catal Hüyukis oli kasutusel ka pronks, selle töötlemisoskust hoiti ilmselt salajas. Samuti töödeldi seal obsidiaani ning seda ka eksporditi. Peamine ehitusmaterjal oli toortellis. Ka siin võis näha maalikunsti taandarengut maja seintel leidus väikesemõõtmelisi ja küllaltki ebarealistlike maalinguid, osad neist kujutasid seal levinud matusekombeid (laiba raisakotkastele viskamine). Catal Hüyuki majaseintelt on leitud ka esimene linnaplaan. u 5000 eKr ehitati Maltal juba suurtest kividest ja sideaineta templeid ja haudehitisi tekkisid megaliitehitised.
Uusbabüloonia vallutamisega pärslaste poolt 539.a eKr katkes Mesopotaamia alade ühtne areng. Väljakujunenud arhitektuurivormid leidsid mõningat kasutamist pärsia arhitektuuris. Ajastu ehitusmälestisi: Uri tsikuraat 3.at eKr Protsessioonitee lõvi Taastatud Istari värav Babülonis 6. saj eKr Semiramise rippaiad 6.saj eKr (rekonstruktsioon) Ehitustüübid: tsikuraat, palee-ehitused, kindlustusehitised. Ehitusmaterjalid: tampsavi, toortellis, põletatud tellis, asfalt, puit (põhiliselt sisseveetud). Ehitustehnika: Kaar ja võlv. Tellisseinad lubimördil. 3. EGIPTUSE ARHITEKTUUR Egiptuse soodne geograafiline asend oli heaks kaitseks rändrahvaste kallaletungide eest, samal ajal aga isoleeris riigi teistest vanaaja maadest. See oli üheks põhjuseks,miks Egiptuse kultuur suhteliselt aeglaselt arenes ning pikka aega muutumatuna püsis; teiseks põhjuseks oli usund
kaartest. See moodus andis võimaluse ehitada võlvi ainult kividest. Teine moodus rajanes sellele, et kivi- või telliskaared ehitati üksteisest teatud kaugusele ning vahe kaeti pikkade tellistega. Kolmanda ja kõige enam kasutatud võimalusena täideti kaarte vahe betooniga. Alustanud tavalistest toorsavitellistest ehitistega, laoti alguses seinad kuivalt, ilma mördita, kusjuures kandedetailide tarbeks kasutati kõva lubjakivi ehk travertiini. Et toortellis kohe laiali ei pudeneks, hoiti teda enne ehitamist valmina kuni kaks aastat. Alates 1. saj pKr sai valdavaks ehitusmaterjaliks põletatud tellis, mida valmistati erikujulisena vastavalt kasutamisalale (seinad, katused, sambad). Telliste ladumisel kasutati liiv-lubimörti. Mördi laialdane kasutamine viis uue ideeni – seinu hakati ehitama kahe õhukese tellistest kihina, millede vahele valati liiv-lubjamördi ja kihtidena selle sisse laotud kivitükikestest segu. Nii
seinaplaadid, veeimavus üle 5%). 3. Mis on savide põhiline koostisosa? Põhiline koostisosa on LIIV. 4. Millised savid eestis leiduvad? Pruunikad (lõuna-eesti), hallikad (põhja-eesti), tulekindel savi(võru). 5. Keraamiliste materjalide valmistamise etapid. Kaevandamine pluss ettevalmistus, vormimine, kuivatamine ja põletus, mis omakorda jaguneb : eelpõletus, põletus ja jahutus. 6. Mitu % toortellis on valmistootest erinev? 10% 7. Millisel temperatuuril toimub erinevate toodete põletus? 900-1000 kraadi juures. Fajantstoode 1250-3000 kraadi juures. 8. Kuidas jagatakse keraamilised tellised ja nende mõõdud? 9. Mida näitab tellise mark? 10. Keraamilise tellise külmakindlus ja veeimavus? Keraamilise tellise külmakindlus on 50 tsüklit ja veeimavus on 5%. 11. Mille poolest samott-tellis ja klinkertellis erinevad?
–1518. a eKr Assüüria kultuur 1500.–605. a eKr Uusbabüloonia kultuur 600.–539. a eKr Mesopotaamias võtsid üksteise järel tekkinud riigid kõige varasematest aegadest üle usundi, kirja, ehitustehnika ja ehitustüübid. Suurt tähelepanu pöörati niisutuskanalite võrgule, mille korrastamisest pidi osa võtma kogu elanikkond (sümboolselt isegi valitsejad). Ehitustüübid: tsikuraat, palee-ehitised, kindlustusehitised. Ehitusmaterjalid: tampsavi, toortellis, põletatud tellis, asfalt. Puit (põhiliselt sisseveetud). Ehitustehnika: Kaar ja võlv. Tellisseinad lubimördil. Ajastu ehitusmälestisi: Uri tsikuraat 3. at eKr Sargon II palee Horsabadis 8. saj eKr Ištari värav ja protsessioonitee Babülonis 6. saj eKr Semiramise rippaiad 6. saj eKr Kõrgetasemeline irrigatsioonitehnika võimaldas ka paleedes ja ülikute eluhoonetes vannitubade/pesuruumide/tualettruumide olemasolu.
Teine suurem asula on tänapäeva Türgi aladelt leitud Catal Hüyuk. Rajatud u 7000 eKr, suuruselt oli see ilmselt suurem kui Jeeriko, linn oli samuti kindlustatud. Tänavaid seal ei olnud, majad oli kokku ehitatud ja liiklemiseks kasutati majakatuseid. Catal Hüyukis oli kasutusel ka pronks, selle töötlemisoskust hoiti ilmselt salajas. Samuti töödeldi seal obsidiaani ning seda ka eksporditi. Peamine ehitusmaterjal oli toortellis. Ka siin võis näha maalikunsti taandarengut - maja seintel leidus väikesemõõtmelisi ja küllaltki ebarealistlike maalinguid, osad neist kujutasid seal levinud matusekombeid (laiba raisakotkastele viskamine). Catal Hüyuki majaseintelt on leitud ka esimene linnaplaan. u 5000 eKr ehitati Maltal juba suurtest kividest ja sideaineta templeid ja haudehitisi - tekkisid megaliitehitised. Peamiselt kasutati ristikheina lehe kujulist põhiplaani
saj. eKr. III dünastia ühe võimsama valitseja, vaarao Djoseri püramiidi näol. Ajalugu on säilitanud ka selle esimese püramiidi ehitusmeistri - Imhotepi nime. Nemphise lähedal Sakkaras asuv Djoseri püramiid kujutab endast seitset üksteise peale asetatud järjest väiksemat mastabat - siin on arvatavasti tegu olnud järk - järgulise ümberehitusega. Lisaks sellele, et siin on esmakordselt kasutatud püramidaalset vormi, on esimest korda ka ehituse põhimaterjaliks kivi, mitte toortellis. Püramiidi ümbritsesid arvukad templid ja suurnike hauad - mastabad, kogu kompleksi piiras massiivne kivisein. Templite siseruumid olid vooderdatud lihvitud alabasterplaatidega, hauaplaatide seinu katsid aga rohelisest fajansist plaadikesed. Djoseri püramiid oli esimeseks tähiseks uut tüüpi haudehitiste püstitamisel. Enne püramiidi klassikalise vormi lõpplikku väljakujunemist ehitati veel Nedumi püramiid, mille alumine "
annaabi.ee 
