Linnukasvatuse temaatika 1. Linnukasvatussaaduste tootmine Eestis. Arvukaim lihakasvatus. Linnuliha Eestis on u üks viiendik. Üks inimene sööb aastas umbes 13kg liha. Peetakse linde, sesr neil suur sigivus, lühike generatsiooni interval ( munakanad hakkavad munele u 4, 5 kuuselt, kana haub 21 päeva) ( Generatsiooni intervallic arvutamine = aasta päevade arv / munele hakkamise päevad + haudumise kestus), hea söödavääring ( söödahulk, kg/ toodang , kg ) , noorlindude kiire kasv, suur toitainete saagis kehamassi kohta 2. Linnumunade morfoloogiline koostis (kana-, vuti-, hane- ja pardimunad). Morfoloogiline koostis % Munakoor Munavalge Rebu Kana 9,0 63,8 27,2 Vutt 14,72 55, 81 29,37 Kalkun 11,97 58,6...
B.cereus, B.licheniformis Spooride säilumine 100%, arvukus 5x 10 3 spoori/ml Clostridium tyrobutyricum Pärineb silost ja allapanust; arvukus sõltub aastaajast (suvel 1 spoor/ml) B. Weichenstephanensis psührotroof: Toodab ka külmas piimas proteaase ja peptidaase nn magusa kalgendi tekitaja 2. Gramnegatiivsed: Alcaligenes (A.tolerans) Starterkultuuride ehk juuretiste päritolu: Esinevad toormes piisava arvukusega (aedvili) Tootmisvahendid on eelnevalt inokuleeritud (tünnid) 1. Materjal eelmisest fermentatsioonist (vadak) 2. Lisatakse teatud koguses kindla liigilise koosseisuga juuretis defineeritud kultuur 7 3. Lisatakse juuretis, mille täpne liigiline koosseis ja struktuur on teadmata, so
tavalisemaks. Vana-Rooma impeeriumi ajal loodi paljud klaasi vormid spetsiaalselt vaaside ja pudelite jaoks. (Vikipeedia) 2.1.2 Klaasi omadused “Krestomaatiliselt” on (silikaat)klaas läbipaistev, värvuseta, habras ja kõva materjal, lisandite ja töötlusega saab aga tema omadusi oluliselt modifitseerida (vt. ka “Karastatud klaas”). Keemiliselt inertne (klaasi söövitab fluorvesinikhape). Klaasi värvus on tingitud tema lisanditest, kas loodulikest (toormes sisalduvatest) või spetsiaalselt sisse viidutest. Nn. tulekindlatesse klaasidesse (nt Pyrex) on sisse viidud boori lisandit, mis vähendab klaasi soojuspaisumist ja sellega seonduvaid ebasoovitavaid termilisi efekte. Ka materjal, mida olmes tuntakse “kristallina” (kristallnõud, kristallühtrid) on tegelikult klaas – suure pliisisaldusega (üle 20 kaalu% pliioksiidi) nn. kristallklaas. Plii tõstab klaasi murdumisnäitajat
Lõppjärelduseks oligi kinnitus, et kaasaegses ühiskonnas määratakse väärtus ainult tööga. (ibid) Ricardo formuleeris seaduspärasuse, millele vastavalt kaupade vahetusväärtus on võrdeline nende tootmiseks kulutatud töö hulgaga ja pöördvõrdeline tööviljakuse kasvuga (ibid). 7 Ricardo tunnistas kaupade väärtuse allikaks kulutatud tööaja, mõnel juhul ka kaupade harulduse. Tema teeneks oli masinates ja toormes asjastatud töö eristamine inimese elavast tööst. (Kumm, 1998, 27) Väärtust ei määrata mitte ainult otseselt kauba tootmiseks kulutatud töö hulgaga, vaid ka tööga, mis on kulutatud tootmisvahendite tootmiseks , s.o minevikus tehtud töö, mis on kulutatud tööriistadele, ehitusele jne (Krinal, 1998, 107). Ka tootmisvahendid esindavad tööd, mis sinna on kunagi pandud ja mis muutub toote väärtuseks. Järelikult väärtuse määrab praegune (elavtöö) ja endistöö
Klaasi paksus oleneb normidest, mis arvestavad tuulekoormust, klaasi suurust, paigaldamiskõrgust ja hoone geomeetriat. Klaasi tootmisel kasutatakse sulatusahjudes põlemisprotsessil tavaliselt õhku. [1] "Krestomaatiliselt" on silikaatklaas läbipaistev, värvuseta, habras ja kõva materjal, lisandite ja töötlusega saab aga tema omadusi oluliselt modifitseerida - karastatud klaas või keemiliselt inertne. Klaasi värvus on tingitud tema lisanditest, kas loodulikest (toormes sisalduvatest) või spetsiaalselt sisseviidutest. Nn. tulekindlatesse klaasides on sisse viidud boori lisandit, mis vähendab klaasi soojuspaisumist ja sellega seonduvaid ebasoovitavaid termilisi efekte. [1] 1.3 Klaas Eestis Klaas jõudis Eestisse esimesel aastatuhandel. Esimene Eestis tegutsenud klaasikoda oli Hüti klaasikoda (1628 1664), erinevatel aegadel on Eestis tegutsenud kokku üle poolesaja klaasitööstuse. 1.4 Klaasi tootmine
seisukohalt olulised käitlemisetapid, KKP-d, neid kotrollida ja registreerida. Võimalus jälgida materjali või eseme liikumist läbi kõigi tootmise ja turustamise etappide. Füüsikalised ohud. Ennetamise võimalused.-toorianed-filtrid, metallidetekroti. Kahjurid- kahjuritõrje, aknavõrgud. seadmed-masinate korrashoid, keskkond, inimene- ehete jm kandmine tööl keelata. Mikroorganismide toidus paljunemise tingimused Bacillus ja Clostridium moodustavad poore! 1) algne kogus toormes 2) toidu keemiline koostis 3) temperatuur 4) aeg 5) niiskus 6) õhk 7) pH Temperatuuri mõju mikroorganismidele, sh toitlustusettevõtetele kehtestatud nõuded 1) Sügavkülmutamine (-25°-40°)-ellu jäävad bakterite endospoorid ja mõned vegetatiivsed vormid. Võivad ellu jääda ka haigustekitajad. 2) Külmutatud toidu säilitamine (-18°)- Mikroobid ei paljune, osad hävivad. 3) Jahutatud toidu lühiajaline säilitamine (1°-4°)- Mikroobide areng aeglustub
annaabi.ee 
