Transpordiks kasutatakse standard- ja ventileeritud konteinerit. Kohustuslikud dokumendid Suurem osa rahvusvahelisest kohvikaubandusest baseerub standardlepingutele Euroopa Kohviföderatsioonis (ECF) või Rohelise Kohvi Assotsiatsioonis (GCA) USAs Päritolusertifikaat aitab koguda rahvusvahelise kohvikaubanduse kohta statistikat Tollivormistuseks on vajalikud veosega seotud dokumendid vastavalt veoliigile Transport Euroopasse Toorkohvi viiakse enam kui seitsmesse sadamasse üle maailma Ühte konteinerisse mahub umbes 17-19 tonni toorkohvi Aitäh kuulamast!
Brasiilia, Vietnam, Columbia • Kuidas teie poolt analüüsitavat toiduainet saadakse või kasvatatakse? Viljad valmivad puul ebaühtlaselt, korraga on rohelisi, kollaseid ja punaseid vilju ja neid korjatakse mitmes järgus: eel-, põhi- ja järelkorjamine. Kohvipuu viljade töötlemiseks kasutatakse kuiva ja märga meetodit. Edasi kuivatatakse päikese käes või lähevad kuivatisse ning peale seda toorkohv sorteeritakse. • Millised on parimad toorkohvi oad? Parimad toorkohvi oad on sinakasrohelise või hallikasrohelise värvusega. • Mis näitab kohviubade töötlemisvigu? Töötlemisvigu näitab pruun värvus või plekilisus. • Missuguseid toitaineid kohv sisaldab? Kohvis on väga vähe energiat andvaid toitaineid (valke, süsivesikuid, rasvu). Kõige rohkem on kohvis kofeiini 1–2% (ergutava toimega ksantiinalkaloidi), parkaineid, eeterlikke õlisid ja lämmastikuühendeid. • Mis ülesandeid kofeiin meie organismis täidab?
KOHVIPUU Kohvi päritolu ● Kohv on pärit piirkonnast, kus asub Etioopia. Selle järelduseni jõuti arheoloogiliste väljakaevamiste põhjal, mis tõestavad, et kohvitaim on selles piirkonnas kasvanud sama kaua kui seal on olnud inimasustus. ● Jutud kohvi kohta jõudsid Euroopasse 17. sajandil. Esimesena hakkasid kohviga kauplema Veneetsia kaupmehed. Nad hakkasid laevadega toorkohvi Mocha sadamast Euroopasse toimetama. Itaaliast levis kohv mujale Euroopasse: kõigepealt Marseilles’isse, Amsterdami ja Londonisse. Araabia kohvipuu ● Coffea arabica on kõige laiemalt kultiveeritav liik ● Kasvab Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Ida- Aafrikas ja kõige rohkem Indias, kus toodetakse 75% kogu maailma kohvist ● Kasvab 6-10 meetri kõrguse põõsakujulise puuna ● lehed on igihaljad, lainelised, 8-20 cm pikad ja
operatsioon kõrge kvaliteediga ja heade maitseomadustega kohvi saamisel. · Toorkohv saadetakse tööstustesse 60kg või 70kg kaupa kottides. Click to edit Master text styles Kohvi töötlemine tööstustes Second level Third level Fourth level Fifth level · Toorkohvi hoitakse ladudes 1 10 aastat. · Järgneb põhjalik analüüs, puhastamine, röstimine, jahutamine, sorteerimine, segamine, jahvatamine ja pakkimine. · Pärast röstimist paigutatakse kohvioad hoidlatesse, osa läheb kaubastamisele ubadena, osa Click to edit Master text styles Second level Kofeiin Third level Fourth level
o 1 kg Espresso Originale uba o 250-grammine Espresso Fortissimo uba o 250-grammina Espresso Fortissimo jahvatatuna o 250-grammine Espresso Originale jahvatatuna o 250-grammine Espresso Originale uba Ettevõtte Nestlé lahustuv kohv NESCAFÉ on maailma üks tuntumaid lahustuvaid kohvisid. 20. sajandi 30. aastatel võttis Brasiilia valitsus Nestléga ühendust, et ettevõtte nende kohviube ladustaks ja töötleks. Brasiilia oli juba mitu aastat kannatanud toorkohvi liigtootmise probleemide käes. Töötlemistehnoloogiate puuduste, töödeldud kohviubade vale hoiustamise ja algse käitlemise tõttu läksid igal aastal suured kogused kohvi kaduma. 1. aprillil 1938. aastal toodeti Orbo linnas Šveitsis, 50 km kaugusel Nestlé peakontorist Vevey linnas, esimest korda NESCAFÉ kohvi tööstuslikku meetodit kasutades. NESCAFÉ® Dolce Gusto® Cappuccino kapslid Piimakapsli koostis: täispiimapulber, suhkur (18%),
oad, juhul kui veekaotus moodustab 20%, on tagajärjeks tumeda röstiga oad, nende kahe vahepeale jäävad keskmise röstiga oad. Et kohv on ajalooliselt väga mitmepalgeline jook, siis tuntakse maailmas ka palju erinevaid röstimisviise. Müüdava kohvi kaubamärgid on kokkusegatud erinevat sorti kohviubadest, sest siis saab kohv rikkalikuma aroomi ja maitsevarjundi. Ühes kohvimargis on esindatud tavaliselt 5...7, vahel isegi 10...12 toorkohvi sorti, kusjuures segud on firmasaladused. Röstitud kohviubadel on kaks jahvatusastet. Peenema jahvatusastmega kohv sobib väikese mahuga (alla 2 liitri) kohvimasinatesse, jämedama jahvatusega aga kannukohvi valmistamiseks ning suure mahuga kohvimasinatesse. Kofeiin teebki kohvist armastatud joogi Kohvist on identifitseeritud üle tuhande ühendi, rohkem kui sajal neist on bioaktiivne toime. Kofeiin ongi põhiline alkaloid kohvis, mis maitsmismeelele annab kibeda ja mõru maitse
kohvile paksema vahu. Kohvipuud on igihaljad 3-6 m kõrguseks kasvavad taimed madaraliste sugukonnast. Tumerohelised lehed on 10-15 cm pikad ja 4-9 cm laiad. Õied on valged ja aromaatsed, jasmiinilõhnalised. Viljad on värvuselt säravpunased ja lihakad kuni 1,5 cm pikkused, sisaldades kahte seemet (kohviuba), milles on 6-2,7% kofeiini. Ühelt puult võib saada 4- 5 kg vilju, millest omakorda saab 600-700 g toorkohvi Esimese saagi annab kohvipuu 4-6 aastaselt. Saaki koristatakse mitu korda aastas, seda seni, kuni puu saab 25-aastaseks. Oad eraldatakse kuivatatud viljadest või erilise masina abil toorestest viljadest, pestakse ja kuivatatakse. Röstimata kohviuba sisaldab 1200 bioaktiivset ainet, millest vaid 200 tuntakse. Kuivatamisele eelneb kääritamine, mille käigus tekib kohvile omane aroom. Välimus
5 Hanna Seeder Tooterühma analüüs 2.1.3 Nestlé Ettevõtte Nestlé lahustuv kohv NESCAFÉ on maailma üks tuntumaid lahustuvaid kohvisid. 20. sajandi 30. aastatel võttis Brasiilia valitsus Nestléga ühendust, et ettevõtte nende kohviube ladustaks ja töötleks. Brasiilia oli juba mitu aastat kannatanud toorkohvi liigtootmise probleemide käes. Töötlemistehnoloogiate puuduste, töödeldud kohviubade vale hoiustamise ja algse käitlemise tõttu läksid igal aastal suured kogused kohvi kaduma. 1. aprillil 1938. aastal toodeti Orbo linnas Šveitsis, 50 km kaugusel Nestlé peakontorist Vevey linnas, esimest korda NESCAFÉ kohvi tööstuslikku meetodit kasutades. Lisaks lahustuvale kohvile toodab Nestlé ka erineva maitsega 3-in-1 ühe tassi kohvisegusid ja kohvikapsleid. 2.2 Tooteinfo 2.2
· Arvatakse, et esimesed viljakad kohvioad smugeldati Araabiast Itaaliasse 1600 a paiku. · Inglismaal avas esimene kohvik uksed 1652 a, Prantsusmaal 1672 a. · Lõuna-Ameerika kuulsad kohvimaad said oma esimese kohvipuu Louis XIV aiast. Kohvi liigid: · Kohvi võib liigitada kohvioa tüübi, päritolumaa, röstimis- ja jahvatusviisi alusel. · Kohvi saadakse igihalja, troopilises vööndis kasvava kohvipuu seemnetest. Parimad toorkohvi oad on sinakas-rohelise või hallikas-rohelise värvusega. Pruun värvus ja plekilisus viitavad töötlemisvigadele. Kohviubade liigid: 1. Araabika (Coffea Arabica)- on pärit Etioopiast, kohvioa sisemine külg on sissepoole nõgus, aroom mitmekesine ja meeldiv, kofeiinisisaldus 2%. Kolmveerand maailma kohvitoodangust. 2. Robusta (Coffea Robusta)- on pärit Kongost. Kohvioa sisemine külg on väljapoole kumer. Vähem aromaatne, maitselt kangem, kofeiinisisaldus 2%
· Arvatakse, et esimesed viljakad kohvioad smugeldati Araabiast Itaaliasse 1600 a paiku. · Inglismaal avas esimene kohvik uksed 1652 a, Prantsusmaal 1672 a. · Lõuna-Ameerika kuulsad kohvimaad said oma esimese kohvipuu Louis XIV aiast. Kohvi liigid: · Kohvi võib liigitada kohvioa tüübi, päritolumaa, röstimis- ja jahvatusviisi alusel. · Kohvi saadakse igihalja, troopilises vööndis kasvava kohvipuu seemnetest. Parimad toorkohvi oad on sinakas-rohelise või hallikas-rohelise värvusega. Pruun värvus ja plekilisus viitavad töötlemisvigadele. Kohviubade liigid: 1. Araabika (Coffea Arabica)- on pärit Etioopiast, kohvioa sisemine külg on sissepoole nõgus, aroom mitmekesine ja meeldiv, kofeiinisisaldus 2%. Kolmveerand maailma kohvitoodangust. 2. Robusta (Coffea Robusta)- on pärit Kongost. Kohvioa sisemine külg on väljapoole kumer. Vähem aromaatne, maitselt kangem, kofeiinisisaldus 2%
Õied on valged, jasmiinilõhnalised. Õitest kasvavad väikesed rohelised marjad, mis küpsedes muutuvad punaseks, meenutades kirssi. Marjade sees arenevad seemned, nn kohvioad. Ühes viljas on kaks rohelist seemet, harva üks, mis korjatakse eraldi ja müüakse eriti väärtusliku kohvi – pärlkohvina. (Ibid) Kohvipuid arvatakse olevat 25-80 liiki. Kohvipuu pärineb Lõuna-Araabiast ja Ida- Aafrikast. Ühelt puult võib saada 4-5 kg vilju, millest omakorda saab 600-700 g toorkohvi. Esimese saagi annab kohvipuu 4-6 aastaselt. Saaki koristatakse mitu korda aastas, seda seni, kuni puu saab 25-aastaseks. Oad eraldatakse kuivatatud viljadest või erilise masina abil toorestest viljadest, pestakse ja kuivatatakse. Röstimata kohviuba sisaldab 1200 bioaktiivset ainet, millest vaid 200 tuntakse. (Ibid) 4.2 Kohvi liigitamine Kohvi võib liigitada kohvipuu liigi, päritolumaa, röstimis- ja jahvatusviisi alusel.
annaabi.ee 
