Vikerforelli sööt Sööda koostis Forellisööt valmistatakse ekstrudeerimise meetodil valdavalt: kalajahust (60%), millele lisatakse kalaõli (20%), taimseid jahusid (soja-6%, nisu-12%) ja lisandeid (2%) mineraalaineid ja vitamiine Sööt on väga kontsentreeritud, tema veesisaldus on umbes 8%. Söödakoefitsient Olulisim söötmise tulemuslikkuse näitaja on söödakoefitsient Söödakoefitsient näitab, mitu kg sööta kulub 1 kg kala juurdekasvuks (toorkaalus). Väiksematel forellidel on söödakoefitsient 0,60,8, kaubakalal tõuseb see 1,1-ni. Kui arvestused näitavad, et kaubakala söödakoefitsient on olnud üle 1,3, tähendab see ebaõiget söötmisreziimi ja sööda raiskamist. See näitaja oleneb tugevasti ka sööda koostisest. Sööda sortiment (1) Startersööt 53% valku, 14% rasva ja 7% sahhariide , energiasisaldus on 20 MJ/kg, metaboliseeruvat energiat on selles 1520 MJ/kg Noorkala sööt Kaubakala sööt
punane pigment astaksantiin. Kaubakala söödas on selle sisaldus 40-50 mg/kg, selle söödaga tuleb sööta minimaalselt mitu kuud enne kaubastamist, et liha omandaks piisavalt punase värvuse. 9. Söödakoefitsiendi (FCR, söödaväärindus) mõiste ja selle näitaja kasutamine tootmise planeerimisel. Söödakoefitsient (food conversion ratio, FCR, mis näitab mitu kg (kuiva) sööta kulub 1 kg kala juurdekasvu saamiseks toorkaalus) peaks olema 1,1 või alla selle. 10. Kalade suuruse järgi sorteerimise vajadus ja tehnoloogia Sorteerimise (grading) vajadus tuleneb sellest, et osa kalu kasvab kiiremini. Sorteerimiseks (kuigi stressirohkeks) on kaks head põhjust: 1. Kui sorteerida kalad suuruse järgi gruppidesse, siis kasvus maha jäänud (vähe süüa saanud) kalad võtavad kasvus järele. 2. Kui kalad on ühtlase suurusega saab neid sööta kindlat suurust söödaga. Kui seas on palju
Forellisööt valmistatakse kalajahust, kalaõlist, nisujahust, sojajahust, vitamiinidest, pigmentidest jne. Valku 45%, rasvu 25%, süsivesikuid 13%, mineraalaineid 8%, kiudaineid 0,9%, vett 8%, lisandid. Pigmendina kasutatakse punast pigmenti astaksantiini. 9. Söödakoefitsiendi (FCR, söödaväärindus) mõiste ja selle näitaja kasutamine tootmise planeerimisel. Söödakoefitsent näitab mitu kg sööta kulub 1 kh kala juurdekasvu saamiseks toorkaalus, peaks olema 1,1 või alla selle. Muutub kala eluea vältel oluliselt sõltuvalt kala suurusest. Jääb vahemikku 0,6-1,1. Söötmise meetodid: käsitsi söötmine, programmeeritud söötmine ja isu järgi söötmine. 10. Kalade suuruse järgi sorteerimise vajadus ja tehnoloogia Sorteerimise vajadus tuleneb selles, et osa kalu kasvab kiiremini. Kui sorteerida kalad suuruse järgi gruppidesse, siis kasvus maha jäänud kalad võtava kasvus järele. Kui kalad on ühtlase suurusega, saab
S. natans 10 koos rohke hästi kohastunud faunaga, milles palju endeemseid like. Neil vetikail puuduvad paljunemis- ja kinnitumisorganid, nad on ilmselt vegetatiivselt paljunedes elanud seal miljoneid aastaid. Talvel mõnevõrra lagunevad, kevadel intensiivistub kasv. Sargasso mere läbimõõt on 2500 miili, pindala 3 milj km2, biomass m2-le on madal: 0,9-2.5 g toorkaalus. See on väiksem kui planktoni biomass ja väga väike kinnitunud vetikatega võrreldes. Vesi väga selge ja biogeenidest vaene. Ringhoovuse moodustavad Gulf Stream, North Atlantic Drift ja North Atlantic Drift. Erinevate tuultega paigutub vetikamass ümber. Aegade jooksul on juurde triivinud mõned liigid Põhja-Ameerikast. Puudutaksin veel Vaikse Ookeani Indo-West troopika alaregiooni (Indo- West Pacific region) ulatub Ida-Aafrikast Kesk- ja Lõ-Ameerikani, hõlmab India Ookeani ranniku incl
kaubakala kasvuperioodil 0,6 - 1.4% kehakaalust päevas. Söödafirmad annavad välja vastavad söötmistabelid. Söödapartiiga on kaasas koostise deklaratsioon ja graanulite suuruse sortimendi ülevaade. Kuivsöödad on teatava ujuvusega, et nad ei vajuks liiga kiiresti põhja. Forell põhjast ei toitu ja juba põhja vajunud söödaosakesed jäävad sinna lagunema. Söödakoefitsient (food conversion ratio, FCR, mis näitab mitu kg (kuiva) sööta kulub 1 kg kala juurdekasvu saamiseks toorkaalus) peaks olema 1,1 või alla selle. Kasvatuse tehnoloogia terminid Asustustihedused (kui palju kalu mingi tiigipinna või basseini mahu ühiku kohta peetakse) sõltuvad vee läbivoolust, temperatuurist, kala suurusest. Noorkalu saab samas veekoguses pidada arvult rohkem, kaalult vähem kui suuri kalu. Ligikaudsed kaubakala asustustihedused piisava vee läbivoolu juures: tiigid väga vananenud tehnoloogiaga 2-5 kg/m2 kohta, kiirvoolu kanalid - 5 - 30 kg/m2 kohta, sumbad 30-40 kg/m3 ,
väikeste maimude söötmiseks kasutatavat peeneteralist sööta nimeta takse startersöödaks, suuremate kalade söötmiseks kasutatavat sööta kasvusöödaks. 6. Söödakoefitsiendi (FCR, söödaväärindus) mõiste ja selle näitaja kasutamine tootmise planeerimisel. a. Olulisim söötmise tulemuslikkuse näitaja on söödakoefitsient (food conversion ratio, FCR). Söödakoefitsient näitab, mitu kg sööta kulub 1 kg kala juurdekasvuks (toorkaalus). Söödakoefitsient muutub kala eluea vältel oluliselt sõltuvalt kala suurusest. Väiksematel forellidel on söödakoefitsient 0,60,8, kaubakalal tõuseb see 1,1ni. Kui arvestused näitavad, et kaubakala söödakoefitsient on olnud üle 1,3, tähendab see ebaõiget söötmisreziimi ja sööda raiskamist. Põhjuseks võib olla nii sööda halb omastamine kui ka see, et osa sööta
annaabi.ee 
