Hmeini kuulutas Iraani islamivabariigiks. sahhi pooldajad hukati. Iraanis kehtis totalitaarne diktatuur ning välispoliitika muutus väga agressiivseks, ka oma naaberriikide ja liitlaste vastu. 6) Selgita, mis on islami fundamentalism Islamirevolutsiooni võit Iraanis tugevdas äärmusliku islami positsioone araabia maailmas.Islami fundamentalismi iseloomustab äärmine konservatiivsus. 7) Lääne ühiskond 1970. aastatel Lääne majandust tabas 1970 energia- ja toorainekriis. Nafta hing oli 4x kallinenud. Teadude- ja tehnikarevolutsioon muutis lääneriikide sots struktuuri vähenes tööstus- ja põllumajandustööliste arv,suurenes diplomeeritud spetsialistide nind teeninduses töötavate inimeste osa, hoogustus väikeettevõtlus.Tööpuudusele ja stagnatsioonile lisandus inflatsioon stagflatsioon. 8)Thatcherism Suurbritannias ja reaganoomika USA-s Tatcherism-1979 sai peaministriks Margaret Tatcher, kes lubas lõpu teha sotsialismi võinutsemisele SB-s
NSV Liiduga, millega viimane ei suutnud sammu pidada. Tähelepanu pöörati rohkem tehnoloogialeja ja tänu sellele jäi ka sõjavägi unarusse. 3.Muutused teaduses, kultuuris, olmes: teaduse- ja tehnikarevolutsioon, teadus ja tootmine kasvasid kokku. See muutis sotsiaalset struktuuri. Vähenes tööstus- ja põllumajandustööliste arv, suurenes spetsialistide ja teeninduses töötavate inimeste arv. Väikeettevõtluse areng. Majanduses 1970. a tagasilöögid, eriti energia- ja toorainekriis. Nafta hind tõusis, paiskas segi majandussüsteemi. Tööstusriikides vähenes tootmine- tööpuudus, stagnatsioon, inflatsioon e stagflatsioon. Üldine pessimism. Kontrakultuur- eitusel põhinev kultuuriline liikumine. Roheline liikumine. Säästlikkus. Geenitehnoloogia areng. Huvi populaarteadusliku kirjanduse vastu. Avastused antropoloogia vallas. Kujunes poppkultuur ja muusika (ABBA). Teksad, punk, feminism. 4. Uuskonservatiivsed suundumused - Optimismi taastamine ja traditsioonide
vahelisi suhteid. 1. august 1975 allkirjastati lõppdokument. Pingelõdvenduspoliitikaga paranesid oluliselt USA ja NSV Liidu, aga ka lääne- ja idabloki riikide vahelised suhted. Külma sõda sellega aga lõpetada ei õnnestunud USA ja NSV Liidu vaheline vastasseis jätkus, kuid otsese sõjalise konflikti oht vähenes. 5. Lääneriikide kriis 1970.ndate keskpaigaks selgus, et senine arengumudel ei toimi enam. Aina enam levis taas kommunism. Lääneriikide majanduslangus- energia- ja toorainekriis. Nafta hinna tõus. Tootmise vähenemine, kriis levis ka arengumaadesse. Suleti ettevõtteid, sotsiaaltoetuste süsteem vajas rohkem raha, selle peale trükiti raha lihtsalt juurde. Lisaks tööpuudusele inflatsioon, mida koos stagnatsiooniga hakati nimetama stagflatsiooniks. -> tekkis vaimne surutis, kadus usk heasse tulevikku. Ühendriikides levis arusaam, et maailmas ei saagi midagi muuta. 1974. a Watergate'i skandaal- President Nixoni teadmisel oli valimiskampaania ajal
UUSKONSERVATIIVSED SUUNDUMUSED Muutused Lääne ühiskonnas 1970. aastate teisel poolel: Teadude- ja tehnikarevolutsioon muutis lääneriikide sots struktuuri vähenes tööstus- ja põllumajandustööliste arv, suurenes diplomeeritud spetsialistide nind teeninduses töötavate inimeste osa, hoogustus väikeettevõtlus Riikide edukuse määras nende suutlikus uutele vajadustele kiirelt reageerida (lääs arenes, ida jäi maha) Lääne majandust tabas 1970 energia- ja toorainekriis. Nafta hing oli 4x kallinenud. Tööstusriikides vähenes tootmine,ettevõtteid suleti (polnud turgu) Tööpuudusele ja stagnatsioonile lisandus inflatsioon stagflatsioon. Ühendriikides lisaks majanduse langusele ka Vietnami sündroom ehk arusaamine oma suutmastusest maailmas midagi muuta. 1974 Watergate'i skandaal Nixoni teadmisel oli valimiskampaania ajal Demokraatliku Partei peakorterisse paigaldatud pealtkuulamisseadmes. Selle avalikustamisel astus Nixon tagasi.
millega viimane ei suutnud sammu pidada. Tähelepanu pöörati rohkem tehnoloogialeja ja tänu sellele jäi ka sõjavägi unarusse. 3.Muutused teaduses, kultuuris, olmes: teaduse- ja tehnikarevolutsioon, teadus ja tootmine kasvasid kokku. See muutis sotsiaalset struktuuri. Vähenes tööstus- ja põllumajandustööliste arv, suurenes spetsialistide ja teeninduses töötavate inimeste arv. Väikeettevõtluse areng. Majanduses 1970. a tagasilöögid, eriti energia- ja toorainekriis. Nafta hind tõusis, paiskas segi majandussüsteemi. Tööstusriikides vähenes tootmine- tööpuudus, stagnatsioon, inflatsioon e stagflatsioon. Üldine pessimism. Kontrakultuur- eitusel põhinev kultuuriline liikumine. Roheline liikumine. Säästlikkus. Geenitehnoloogia areng. Huvi populaarteadusliku kirjanduse vastu. Avastused antropoloogia vallas. Kujunes poppkultuur ja muusika (ABBA). Teksad, punk, feminism. 4
millega viimane ei suutnud sammu pidada. Tähelepanu pöörati rohkem tehnoloogialeja ja tänu sellele jäi ka sõjavägi unarusse. 3.Muutused teaduses, kultuuris, olmes: teaduse- ja tehnikarevolutsioon, teadus ja tootmine kasvasid kokku. See muutis sotsiaalset struktuuri. Vähenes tööstus- ja põllumajandustööliste arv, suurenes spetsialistide ja teeninduses töötavate inimeste arv. Väikeettevõtluse areng. Majanduses 1970. a tagasilöögid, eriti energia- ja toorainekriis. Nafta hind tõusis, paiskas segi majandussüsteemi. Tööstusriikides vähenes tootmine- tööpuudus, stagnatsioon, inflatsioon e stagflatsioon. Üldine pessimism. Kontrakultuur- eitusel põhinev kultuuriline liikumine. Roheline liikumine. Säästlikkus. Geenitehnoloogia areng. Huvi populaarteadusliku kirjanduse vastu. Avastused antropoloogia vallas. Kujunes poppkultuur ja muusika (ABBA). Teksad, punk, feminism. 4
AJALOO KONSPEKT 19141819 I maailmasõda Põhjused 1) Maailma lõhenemine Keskriigid (1882) Saksamaa, AustriaUngari, Itaalia(1915), Türgi, Bulgaaria jt (1907) Antant: Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Serbia, USA 2) Toorainekriis: · Üleminek tahkelt kütuselt (vedur aurulaev jne.) vedelkütusele (autod). Türgi naftaväljade hävitamine. 3) Kolooniate ümberjagamine, Saksamaa oli kolooniatest ilma jäänud. 4) Natsionalism = rahvuslus 5) Relvastuse areng Arutlus: ,,Linnastumise mõju (Eesti) sotsiaalmajandusliku ja kultuurilises arengus 20. sajandi algul" KULTUUR 19. SAJANDI LÕPUS JA 20. SAJANDI ALGUSES. 1. Haridus: 1870
Inimeste osa põllumajanduses vähenes, tööd tegid masinad Kasvas haritlaste osatähtsus ühiskonnas – rikkaks tegid uued ideed 18. Lääneriikide kriis. Neokonservatismi tugevnemine 1970ndate keskpaigaks oli hakanud tunduma, et Lääne senine arengumudel on ammendudnud: kommunims näis positsioone juurde võtvat, Lääs kaotavat Lääneriikide majandust tabasid tõsised tagasilöögid (energia- ja toorainekriis): nafta hind tõusis 4 korda, paiskas segamini globaalse majandussüsteemi (Lähis-Idas jom kippuri sõda, naftaembargo) Tööstusriikides vähenes tootmine, kriis levis ka arengumaadesse Ettevõtted suleti, sotsiaaltoetuste süsteem vajas raha, mida lihtsalt juurde trükiti -> stagflatsioon (tööpuudus, stagnatsioon, inflatsioon) Majanduslangus tõi kaasa üldise pessimismi ja vaimse surutise, usk paremasse tulevikku lõi kõikuma
otsida naftat jne, nii et britid sunniti lahkuma .1960. aastatel töötati välja nn “uute rajajoonte” doktriin, mis tähendas majandus andmist võtmemaadele ning tegutsema hakkas ka organisatsioon Rahukorpus. 1970. aastatel toimis Nixoni nn “vastutuse balansseeritud jaotamise” kontseptsioon – see tähendas, et Aafrika elus tuli märkamatult kohal olla ning toetada parempoolseid jõude. Sellesse aega jäi ka kütse- ja toorainekriis, nii et Aafrika ressursid hakkasid ameeriklastele väga huvi pakkuma. 1980. aastatel toetas USA LAVi valitsust ning ei soovinud sellele kehtestada majanduslikke sanktsioone. Pärast külma sõda ilmneb tõsisem huvi 1990. aastate lõpul – see on heaks alternatiiviks rahutule Lähis-Idale. 15% tuleb praegu Sub-Sahara Aafrikast, 2015. a prognoositakse, et 25%. Nigeeria, Tšaad, Kongo, Sudaan, Ekvatoriaal-Guinea on suurimad naftatootjad