Erinevate Rohkete dissonantside (=teravad helide kooskõlad), heliteoste Tema muusika oli Debussy omast jõulisem. tämbritega muutumine keerukamaks, Debussy eelistas kindlale meloodiale rohkem värviküllaseid mängimine, ergas Juhtheli kadus, üks akord ei tinginud enam teist (dominant kõlade järgnevusi. koloriiditaju toonikat). Pooletooniline liikumine, mis varem väljendas pinget, Raveli muusika isikupäraseks jooneks on küllalt selgete piiridega võis nüüdsest väljendada hoopis laiskust (näiteks Debussy "Fauni meloodiline teema. pärastlõuna"). Rütm Debussy kasutas sageli täistoonhelirida või suurendatud kolmkõla, Raveli ema oli hispaanlanna. Seetõttu kasutas helilooja sageli mis välistavad tunglevuse muusikas
KLASSITSISM EKSPOSOTSIOON TÖÖTLUS REPRIIS kood a sissejuhatus Esitleb omaette lõikudes kaht On sonaadivormi püsimatu Kordab ekspositsiooni peamist helistikku toonikat helistikuga ja vastavalt ka muusikalist materjali, peapartiis ja dominanti kõrval pingestatuma väljendusega vältides helistike partiis. keskosa, mis arendab eks- konflikti. positsioonis esitletud muusikalist materjali. Beethooveni looming: sümfoonia, sonat, klaverisonaat, sümfoniaat. Sarnanes Haydeni ja
Uuemas rahvalaulus on ülekaalus seltskonnalaulud, meeste laulude temaatika, võtlus mõisnike ja pastorite vastu, väljarändamine, usuvahetus, eepiline sisu. 7. Kui vana on torupill? Torupill on Indiast pärit antiikajast 8. Millest tehakse torupill? Torupill koosneb hülge või mine muu suurema looma maost tehtud tuulekotist, mille külge on kinnitatud 1 või 3 toru. Ühel torul-sõrmisel-mängiti meloodiat, teisest- jämedast bassitorust-udaas 1 bassina kaasa toonikat ja teine dominanti. 9. Mida on vaja teha, et saaks sarvedel meloodiat mängida? Meloodiat sai alles siis mängida kui kui pillile lõigati sisse sõrme avad. 10. Millal jõudis meile torupill? Torupill jõudis meile keskajal 15.-16. sajand 11. Millise pilli sugulased on hiiu kannel ja moldpill, kuidas neid mängitakse? Hiiu kannel ja moldpill oli saartel ja rannikualadel levivad rootsi viiuli päritoluga sugulased. Mõlemat mängiti
Uuemas rahvalaulus on ülekaalus seltskonnalaulud, meeste laulude temaatika, võtlus mõisnike ja pastorite vastu, väljarändamine, usuvahetus, eepiline sisu. 7. Kui vana on torupill? Torupill on Indiast pärit antiikajast 8. Millest tehakse torupill? Torupill koosneb hülge või mine muu suurema looma maost tehtud tuulekotist, mille külge on kinnitatud 1 või 3 toru. Ühel torul-sõrmisel-mängiti meloodiat, teisest- jämedast bassitorust-udaas 1 bassina kaasa toonikat ja teine dominanti. 9. Mida on vaja teha, et saaks sarvedel meloodiat mängida? Meloodiat sai alles siis mängida kui kui pillile lõigati sisse sõrme avad. 10. Millal jõudis meile torupill? Torupill jõudis meile keskajal 15.-16. sajand 11. Millise pilli sugulased on hiiu kannel ja moldpill, kuidas neid mängitakse? Hiiu kannel ja moldpill oli saartel ja rannikualadel levivad rootsi viiuli päritoluga sugulased. Mõlemat mängiti
Uuemas rahvalaulus on ülekaalus seltskonnalaulud, meeste laulude temaatika, võtlus mõisnike ja pastorite vastu, väljarändamine, usuvahetus, eepiline sisu. 7)Kui vana on torupill? Torupill on Indiast pärit antiikajast. 8)Millest tehakse torupill? Torupill koosneb hülge või mine muu suurema looma maost tehtud tuulekotist, mille külge on kinnitatud 1 või 3 toru. Ühel torul-sõrmisel-mängiti meloodiat, teisest-jämedast bassitorust-udaas 1 bassina kaasa toonikat ja teine dominanti. 9)Millal jõudis meile torupill? Torupill jõudis meile keskajal 15.-16. Sajand. 10)Millise pilli sugulased on hiiu kannel ja moldpill, kuidas neid mängitakse? Hiiu kannel ja moldpill oli saartel ja rannikualadel levivad rootsi viiuli päritoluga sugulased. Mõlemat mängiti poognaga nagu viiulit, kuid hoiti mängides mitte lõua all vaid laua peal või süles nagu kannelt 11)Millal hakkas Eestis laiemalt levima viiul? Viiul hakkas levima Eestis 19. sajandi alguses
muutused muusikalises mõtlemises algasid siiski alles 19. sajandi lõpul. Klassitsismiajastu instrumentaalmuusika Klassitsismiajastule iseloomulikud uued vormid ja zanrid kujunesid instrumentaalmuusikas, neist olulisim on sonaadivorm. Klassikalise sonaadivormi aluseks on kahe põhihelistiku (tavaliselt toonika ja dominant) ning neid esindavate eri karakteriga teemade vastandamine. Sonaadivorm koosneb peamiselt kolmest lõigust. 1. Ekspositsioon esitleb kaht peamist helistikku: toonikat peapartiis ja dominanti kõrvalpartiis. Tavaliselt on nende helistike selgemaks eristamiseks kummalgi partial oma karakteerne teema: iseloomulik on energiliselt liikuv jõuline peateema ning sellele vastanduv lüüriline kõrvalteema. Pea- ja kõrvalpartiid ühendab ühest helistikust teise kulgev sidepartii. Ekspositsiooni lõpetab dominanthelistikku kinnitav lõpupartii. 2
19. sajandi lõpul. Klassitsismiajastu instrumentaalmuusika Klassitsismiajastule iseloomulikud uued vormid ja žanrid kujunesid instrumentaalmuusikas, neist olulisim on sonaadivorm. Klassikalise sonaadivormi aluseks on kahe põhihelistiku (tavaliselt toonika ja dominant) ning neid esindavate eri karakteriga teemade vastandamine. Sonaadivorm koosneb peamiselt kolmest lõigust. 1. Ekspositsioon esitleb kaht peamist helistikku: toonikat peapartiis ja dominanti kõrvalpartiis. Tavaliselt on nende helistike selgemaks eristamiseks kummalgi partial oma karakteerne teema: iseloomulik on energiliselt liikuv jõuline peateema ning sellele vastanduv lüüriline kõrvalteema. Pea- ja kõrvalpartiid ühendab ühest helistikust teise kulgev sidepartii. Ekspositsiooni lõpetab dominanthelistikku kinnitav lõpupartii. 2
18 sajand hakkasid heliloojad suhtlema suurema ja anonüümsema publikuga, mistõttu tähtsaks sai isikupära. Sündisid mitmed kuulsad kontserdisarjad ning 1725. aastal esimene regulaarselt ilmuv muusikaajakiri Hamburgis. Uues stiilis instrumentaalmuusika sai alguse Itaaliast. Domenico Scarlatti kirjutas 555 klavessiinisonaati, mis valmistasid ette klassikalise sonaadivormi, mis koosneb reeglina 3 lõigust: 1. Ekspositsioon-esitleb omaette lõikudes 2 peamist helistikku-toonikat peapartiis ja dominanti kõrvalpartiis. Sageli on peateema jõuline ja kõrvalteema lüüriline. 2. Töötlus-sonaadivormi püsimatu helistikuga ja vastavalt pingestatuma väljendusega keskosa, mis arendab ekspositsioonis esitletud muusikalist materjali. 3.Repriis-kordab ekspositsiooni muusikalist materjali, vältides helistike konflikti. On kõige stabiilsam vormiosa. Sonaadivormi kasutatakse enamasti sonaaditsükli kiiretes osades. Klassikalisi sonaaditsükleid on kahesuguseid: 1
tähenduses, ilmestamaks Wagneri muusikat. Wagner võttis kasutusele Harmoonilise ellipsi (üks septakord teise septakordi, see omakorda kolmandasse). Kuulaja ei saa enam aru, kus on koduhelistik, või kus on toonika. Wagneri harmooniakäsitluse kuulasaim akord: Tristani motiiv Altereeritud püsimatu akord saab püsiva (toonika) tähenduse (seda ideed arendab edasi Skrjabin). Wagneri muusikat iseloomustab pikk meloodialiin (harmoonia ei lahene, vaid otsib pidevalt toonikat, seda leidmata). 19. saj. lõpul oli „Tristan ja Isolde“ tohutult populaarne nii muusikas kui kirjanduses. Modernismi iseloomustavad: • Usk progressi (kõik areneb edasi järjest täiustudes) • Universaalsus (Valitsev kõigile sobiv mõtteviis. Schönberg töötas välja dodekafoonilise kompositsioonimeetodi ja leiti, et see on universaalne kompositsioonimeetod) (Isikud, kes modernismi ajal elasid, olid samuti universaalsed. Palju lugenud, laia
annaabi.ee 
