Toompeast, mis paikneb ümbruskonnast 2030 m kõrgemal asuval paekünkal ning hõlmab 6 hektarit. Alates 13. sajandist kuulus Toompea aga Mõõgavendade ordule ning oli all-linnast nii administratiivselt kui ka müüriga eraldatud. Tallinna all-linnast, mis paikneb Toompea ja sadama vahel ning oli (on) ümbritsetud ringmüüriga. All-linnas kehtis Lüübeki linnaõigus ning all-linn hõlmas 29.3 ha. Ringmüüriga piiratud ala ulatus Tallinnas koos Toompeaga 35.3 hektarini, olles sellega pindalalt suurim linn Põhja-Euroopas. Tallinna linnamüürist, mille ehitamist alustati 1310. aastatel; hiljem kindlustusi pidevalt täiendati, tugevdati ja uuendati. Linnamüür valmis lõplikult 1355. Aastal. 1561. aastal, orduaja lõpul, piiras all-linna 2, 35 km pikkune ringmüür, milles oli 27 müüri- ja 8 väravatorni koos 9 eesvärava ja 12 eeskaitsetorniga. Müüre piiras enamuses veega täidetud vallikraav.
Pühavaimu kirik ei ole ristiusu kirikutele üldise tava kohaselt orienteeritud läänest itta, ta pikitelg kaldub tunduvalt kirdesse.Nähtavasti on selles süüdi Säde (endine Pühavaimu ) tänav .nimelt näib ,et kui varasematel kabelile hakati juurde ehitama pikihoonet ,tuli arvestada Sädetänavat.Säde tänavKujunes täies pikkuses väjla hiljemalt 13.sajandi teisel poolelning ta ühendas eelkõige Vene tänava Äärde asunud Kärkna,Dünamunde ja Gutwalla kloostrikinnistuid turu ning Toompeaga. Algul oli võlvide asemel puidustlaed ja väiksed aknad.Tõenäoliselt juba kõrggootika perjoodil ehitati esialgesedväikesed aknad ümber.Tähelepanuväärselt kaunis on akende raidraamistik , milles goodika geomeetriliste motiivide kombinaysioonid on igal juhul erisugused.Eriti rikkalik kujundus on kõrvallöövi idaseina aknal.Kooriruumi akende kuju ja ilmetu raidraamistus pärinevad nähtavasti 19 sajandist. Oma renessansliku tornikiivri sai kirik 1630.aastatel,kuid 1684
SISSEJUHATUS Tallinna linnamüüri vanimad säilinud lõigud kuuluvad XIII sajandisse. Kujunenud lõplikult välja järgnenud kolme sajandi jooksul, oli Tallinna linnamüür üheks oma aja suuremaks ja tugevamaks kaitsesüsteemiks kogu Põhja-Euroopas. 1 Tallinna linnamüüri üldandmed: · Lõpppikkus: 2,35 km; · Paksus: 3 m; · Kõrgus: 16m; · Kaitsetornid: 35 tk; · Kaitsetornidest oli väravaehitisi: 8 tk; o Ühenduse pidamiseks Toompeaga: 2 tk; o Välisväravaid: 6 tk; · Eeskaitsetorne: u 10 tk; · All-lina kaitsetornide kogu arv: u 45 tk · Müüride üldpikkus koos eesväravate ja topeltmüüridega: u 3 km; · Lisaks olid müüride ette ehitatud vallikraavid, sillad ja puittõkked. Tallinna vanalinn kuulub 1997. aastast UNESCO Maailmapärandi nimekirja. Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja
Toompeast, mis paikneb ümbruskonnast 2030 m kõrgemal asuval paekünkal ja hõlmab 6 hektarit. Alates 13. sajandist kuulus Toompea aga Mõõgavendade ordule ja oli all-linnast nii administratiivselt kui ka müüriga eraldatud. Tallinna all-linnast, mis paikneb Toompea ja sadama vahel ning oli (on) ümbritsetud ringmüüriga. All-linnas kehtis Lübecki õigus ja all-linn hõlmas 29,3 ha. Ringmüüriga piiratud ala ulatus Tallinnas koos Toompeaga 35,3 hektarini, olles sellega pindalalt suurim linn Põhja-Euroopas. Tallinna linnamüürist, mille ehitamist alustati 1310. aastatel; hiljem kindlustusi pidevalt täiendati, tugevdati ja uuendati. Linnamüür valmis lõplikult 1355. aastal. 1561. aastal, orduaja lõpul, piiras all-linna 2,5 km pikkune ringmüür, milles oli 27 müüri- ja 8 väravatorni koos 9 eesvärava ja 12 eeskaitsetorniga. Müüre piiras enamuses veega täidetud vallikraav.
· Toompeast, mis paikneb ümbruskonnast 20-30 m kõrgemal asuval paekünkal ning hõlmab 6 hektarit. Alates 13. sajandist kuulus Toompea aga Mõõgavendade ordule ning oli all-linnast nii administratiivselt kui ka müüriga eraldatud. · Tallinna all-linnast, mis paikneb Toompea ja sadama vahel ning oli (on) ümbritsetud ringmüüriga. All-linnas kehtis Lüübeki linnaõigus ning ta hõlmas 29.3 ha. Seega ulatus ringmüüriga piiratud ala Tallinnas koos Toompeaga 35.3 hektarini, olles sellega pindalalt suurim linn Põhja-Euroopas. · Tallinna muldkindlustusvööndist, mis ümbritseb all-linna ja Toompead ning kus paiknesid (paiknevad) 14. sajandil kaevatud vallikraav ning 16-19. sajandil rajatud muldkindlustused. Muldkindlustusvöönd hõlmab 79 hektarit ning ta kujutab endast tänapäeval suures osas parki, eraldades vanalinna nii uutest linnaosadest. TALLINNA LINNAMÜÜR, TOOMPEA SUUR JA VÄIKE LINNUS, KURESSAARE
osast: - Toompeast, mis paikneb ümbruskonnast 20-30 m kõrgemal asuval paekünkal ning hõlmab 6 hektarit. Kuni 13. sajandini paiknes Toompeal eestlaste puitlinnus, alates 13. sajandist kuulus Toompea aga ordule ning oli all-linnast nii administratiivselt kui ka müüriga eraldatud. - All-linnast, mis paikneb Toompea ja sadama vahel ning oli (on) ümbritsetud ringmüüriga. All-linnas kehtis Lüübeki linnaõigus ning ta hõlmas 29.3 ha. Seega ulatus ringmüüriga piiratud ala Tallinnas koos Toompeaga 35.3 hektarini, olles sellega pindalalt suurim linn Põhja-Euroopas. - Muldkindlustusvööndist, mis ümbritseb all-linna ja Toompead ning kus paiknesid (paiknevad) 14. sajandil kaevatud vallikraav ning 16-19. sajandil rajatud muldkindlustused. Muldkindlustusvöönd hõlmab 79 hektarit ning ta kujutab endast tänapäeval suures osas parki, eraldades vanalinna nii uutest linnaosadest. Peale Toompea ja all-linna kuulusid keskajal Tallinna koosseisu veel arvukad väljaspool linnamüüri
annaabi.ee 
