(Neogootika) Al. 1820 hakkavad levima neostiilid : Inglismaal , Saksamaal hiljem prantsusmaal. Neogooti stiili peamisteks tellijateks on valitsejad ja kirikud.Inglise neogootika parim näide on londoni parlamendi hoone.Arhidektiks Barry Charles Ehitati kuni 1860. Fassaad on maaliline ja ebasümmeetriline - tornid meenutavad gootikat aga seal on ka klassikalist sümmeetriat sees ;) Prantsusmaal gootika rõhutamine mõjutab restaureerijaid. Saksamaal - on õõ seotud see õõ Kölni toomkirikuga ehitus algas 13.saj ja lõpetati 1880. Parimaid gooti näiteid. Neogooti stiil eestis - Jaanikirik Eestis veel palju mõisad - Sangaste loss, Alatskivi loss (Tartumaal, Peipsiääres) Neovenestiil - Aleksander Nevski katedraal. Neobarokk - levis kõige rohkem Prantsus. 19.saj . Napoleon III lasi pariisi ümber ehitada. Tekkis juurde uusi palju rikkaid les tellisid omale selles stiilis maju. ''Ooperi fantoomi maja'' parim näide. 19
ehitisi. Suur tähsus aleviku arengule oli Väike-Maarjasse viiva kivitee ehitamisel juba Esimese maailmasõja ajal ning postkontori, lihakarni, piimavabriku jne avamisel. Kiltsi muutus ümbruskonna rahva jaoks kaubanduslikuks ja tööstuslikuks keskuseks. Sama kiire oli ka vaimse elu areng. 20. sajandi lõpuaastakümnenditel vähenes raudtee olulisus ümbruskonna majandusele. Simuna sai oma nime kiriku järgi, mida kutsuti Katkuküla Püha Siimoni kirikuks. Koos Tallinna Toomkirikuga kuulub Simuna kirik Eesti vanimate hulka. Katkuküla oli 1219. aastal Taani valduste lõunapiiriks. Läti Henriku Kroonika järgi tekkis siin Riia sakslaste ja Tallinna taanlaste vahel ristimistüli, mida käis 1225. aastal lahendamas Rooma paavsti legaat. Avanduse küla nimi on esimest korda kirjas Taani hindamisraamatus (1241) - Auendois, Avanduse mõisat on esimest korda kirjasõnas märgitud 1453. aastal. Tuntuim mõisaomanik oli Vene Geograafia Seltsi asutaja, ümbermaailmareisi juht ja
ülespoole, seda rafineeritumaks muutub töötlus. Nähtus, millega on vihjatud antiikaegsele golosseumile. Väga jõuliseks kujunesid ka garniisid, lopsaka hammaslõikega. Algmõõtmeks oli ikkagi inimene, siis sissepääs on üks paljudest avadesi, ulatub maani, ei ole miskit jumalikku ega kõrget, lihtsalt läbikäik. 20. Kes ja millal ehitas Rooma Peetri kiriku renessansiaegse hoone? Mis on sellel erilist? Mis onsellel ühist Firenze toomkirikuga? Michelangelo 1546-64. Kavandas antiikroomaliku kupli. Firenze kuppel märgib vararenessansi sündi. Eeskujuks Rooma Panteon. 21. Kes, kuhu ja millal lasi rajada Versailles´ lossi ja pargi? Prantsuse kuningas Versaille linnakesse. Põhimõttel kõik teed viivad rooma. E. Versaillesi. Rajati Jules Hardouin Mansardi ja Louis le Vau projekti järgi. 1661- 1710. 22. Kes kavandas Louvre´i idafassaadi 17. sajandil. Kuidas avaldub selles prantslaslik barokk? Mison selle erinimi
Võimalik, et semgalite sadam asus hilisema Liibavi (Liepaja) piirkonnas. Läänemere idakalda kaubanduse kiire koondumine Riiga tegi muret seni Väinat kontrollinud Polotski vürstile, kes korraldas järgnevatel aastatel mitu rünnakut ristisõdijate linnuste vastu, jõudes nii Üksküla kui ka Holmi (Salaspilsi) alla, ent Riiani ei jõudnud tema väed kunagi. Riiast sai piiskopi residents ning toomkiriku asukoht. Koos toomkirikuga pühendati kogu vallutatav maa neitsi Maarjale ning seetõttu hakati hiljem kogu Eesti ja Läti ala nimetama Maarjamaaks. Albert ise hakkas Riiga residentsi rajamise järel kandma Riia piiskopi tiitlit. Riiast kujunes ristisõjas liivlaste ning eestlaste vastu üks olulisimaid tugipunkte. 11. Eestlaste muistne vabadusvõitlus Liivimaa ristisõjas
Joonis 2 mõeldud kantseleiks ja eluruumideks koguduse töötajatele, vasakpoolses pidi paiknema 400-500 kohaga õppesaal ja kogudusetöö ruumid; esimene on tänaseni ehitamata, teine valmis 1931.aastal Artur Kirsipu projekti järgi, millel puudus algprojekti hooneosi tervikuks ühendav torni poole tõusujoones kulgev katusejoon. Ehitusmaterjalina kasutatud punane tellis te eb kiriku tartulikuks, luues sideme Jaani kiriku ja Toomkirikuga, Peetri ja neitsi Maarja pärispatuta saamise kirikuga. Jõuliselt massiivse kriku aktsendiks on obeliskliku kiivriga torn. Horisontaalsust rõhutavaid vorme nagu massiivne müüristik, raske kivist mansadkatus, poolümarad ärklid, ümarkaarne portal ja kaaraknad, tasakaalustavad liseenid, kõrged kitsad ristkülikukujulised aknad ja eenduvalt-taanduvalt vertikaaljooni moodustav müüriladu. Tellise dekoratiivseid omadusi pidid
praeguse Toompea tänava trassi. Kuid vaatamata tänavastruktuuri iidsusele on Toompeal vanu ehitisi peale Toompea linnuse ning Toomkiriku säilinud väga vähe, enamik hoonestust pärineb 18-19. sajandist. Seda on põhjustanud mitmed laastavad tulekahjud, mis on vanema hoonestuse hävitanud. Need möllasid Toompeal 1288., 1433., 1553. ning viimati 1684. aastal. Neist viimane hävitas praktiliselt kogu Suure Linnuse hoonestuse koos Toomkirikuga. Kuna Toompea oli ordu valduses, annavad seal tänapäeval tooni aadlike linnapaleed, mis on ehitatud põhiliselt klassistsistlikus stiilis ja mille kõrgus ei ulatu üle 2-3 korruse. Paljude hoonete keldrid ja osa müüre on aga palju vanemad, ulatudes tagasi 13-17. sajandisse. Toompea krundid on üldiselt suuremad kui all-linna omad, sisaldades sageli avaraid hoove. Keskajal oli Toompea võrreldes all-
Säilivad ka mõned linnakonsistooriumid Riias oma konsistoorium ja konsistoriaalpiirkond, samuti Tallinnas (Tallinna all-linn moodustab omaette konsistoriaalpiirkonna). Tallinna konsistoorium kui selline oli alguse saanud juba seoses reformatsiooniga, selle oli sisse seadnud Tallinna raad. Selle etteotsa saab nüüd üks bürgermeistritest. Konsistooriumil on ka oma superintendent (tavaliselt Oleviste kiriku ülemõpetaja/pastor). Eestimaa konsistoorium oli aga seotud Toomkirikuga. Omaette iseseisev kirikupiirkond on Narva. Narva ei ole seotud ei Eesti- ega Liivimaaga. Konsistooriumide põhitegevuseks oli kirikuvalitsemine, tegeleb eelkõige halduslike küsimustega. Toona oli konsistooriumil ka kohtumõistmise kompetents (siiski äärmiselt piiratud, eelkõige puudutab vaimulike enda probleeme, komblusega seotud, abielud, abielude lahutamine-rikkumine, abielude lubamine kõik abielud ei olnud ju teretulnud). Peamiselt abieluküsimused on olnud kesksed. 18
Et jäädvustada oma nime ajaloos, süütas kreeklane Herostratos 356. a. e. m. a. templi põlema. Lk. 106 William Vallutaja -- William I, Inglise kuningas a. 1066-- 1087. Lk. 107 Gregorius VII -- Rooma paavst a. 1073--1085. Lk. 110 Vitoria -- linn Põhja- Hispaanias kuulsa XII sajandi ehitatud katedraaliga. Vitre -- linnake Loode-Prantsusmaal Jumalaema kirikuga XV--XVI sajandist. Nordhausen -- linn Lõuna-Saksamaal katoliikliku toomkirikuga. Lk. 111 Charles V -- Prantsuse kuningas a. 1364--1380. Julianus Taganeja -- Rooma imperaator a. 361--363. Algselt kristlane, loobus Julianus ristiusust ning üritas taastada riigis vana rooma usku. Lk. 112 ...kuhu Julianus oma termid oli ehitanud. -- Julianus oli enne imperaatoriks saamist Gallia asehaldur ning elas IV sajandi 50-ndatel aastatel Pariisis, kus ta laskis ehitada rooma saunad (termid), milles leidusid ruumid ka võimlemise, raamatukogu ja vaidluskoosolekute jaoks
annaabi.ee 
