puhkpilliorkester. I Üldlaulupeo laulud · Kõik laulud eesti keeles · ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani" · Frederik Paciuse viis ,,Vårt Land" -> Johann Voldemar Jannseni sõnad ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" · https://www.youtube.com/watch?v=PADZOsjdpS4 Teisipäev, 17. juuni. · Kooride saabumine · Kell 12: vaimuliku kontserdi proov Maarja kirikus Kolmapäev, 18. juuni · Kell 6: äratusmängud · Kell 9: rongkäigu algus · Kell 10: juubeli- jumalateenistus Toomeorus · Kell 16: vaimulik kontsert Ressource´i aias ·Jakob Hurt II üldlaulupidu: http://kjt.ee/wp- content/uploads/2014/06/Teine- %C3%BCldlaulupiduTartus-1879.-aastal.jpg Neljapäev, 19. juuni · Kell 8: ilmaliku kontserdi proov · Kell 15: rongkäik · Kell 16: ilmalik kontsert Ressource´i aias · Pidusöök Vanemuise aias Reede, 20. juuni · Kell 10: üksikute kooride ja orkestrite kontsert Ressource ´i aias
"Ressource'i" selti aias 12 000 15 000 pealtvaatajat. http://www.kool.ee/failid/laulu.jpg Laulupeo kava Esimesel päeval toimus Ø "Eesti rahvas ei saa rongkäik (Tähe > Tiigi > Maarja kunagi suureks jõult ega ka arvult, kuid ta kirik > Toomeorg), peab saama suureks jumalateenistus Toomeorus ja oma vaimult! " Jacob kontsert 12 vaimuliku lauluga. hurt Teisel päeval olid kavas ilmalikud laulud. Õhtu lõppes ühise pidusöögiga Vanemuise aias. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006 /jannsen_liisisokman.htm TÄNAME Kasutatud allikad http://entsyklopeedia.ee/artikkel/jannsen_johann_voldemar1
Suurem osa pärines saksa heliloojatelt (eestikeelsed tekstid), kuid ettekandele tuli ka 2 soome laulu: Paciuse ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (Jannseni sõnad) ja Collani ,,Mu meeles seisab alati mu hiilgav isamaa" (Koidula tekst). 2 eesti laulu: Kunileiu ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani" (Koidula tekstid). Osalejaid oli kõikjalt üle Eesti (va Saaremaa), kokku 822 lauljat ja 56 pillimeest. Kuulajaid 15000. I päev: rongkäik, peo avamise jumalateenistus Toomeorus, vaimulike laulude kontsert II päev: ilmalikud laulud. Ühendkoori juhatas Jannsen ja Kunileid, puhkpilliorkestreid Wirkhaus III päev: üksikute kooride esinemine, laulsid 22 koori Vanemuise aias võistu, I koht Tallinna Estonia seltsi meeskoor Lisaks oli rohkesti kõnesid Hurdalt. Jannsenile heideti ette saksameelsust, valitsevate ja kirikuringkondade soovide arestamist. Rahvale sisendas laulupidu usku ja lootust, andis hoogu koorilaulu edasiseks arenguks. Segakoorid jäeti eemale
.............................................................4-5 · Pidurahvas Tartus...........................................................................................................5 · Kooride ,,Tuleproov" 17. juunil.....................................................................................6 · Pärispeo algus.............................................................................................................6-7 · Laulupeo avamine Toomeorus...................................................................................7-8 · Vaimulik kontsert esimesel pidupäeval.........................................................................8 · Ilmalik kontsert teisel pidupäeval...............................................................................8-9 · Kolmas pidupäev............................................................................................................9 · Kava........
18. juuni oli laulupeo esimene päev ning algas vara. Juba kell 6 varahommikul mängisid Väägvere ja Tsooru pasunakoorid Jaani ja Maarja kiriku tornis koraali. Kella 9 ajal kogunesid lauljad "Vanemuise" seltsi maja juurde Tähe tänavas, et rongkäigus minna Tähe ja Tiigi tänavat pidi Maarja kirikust mööda Toomeorgu. Tiigi tänaval möödusid lauljad ka majast, kus elas 1868. aastast laulupeo asepresident J. W. Jannsen oma perega. Kell 10 aeg hakkas Toomeorus, Toomkiriku varemete kõrval avajumalateenistus. Kell 4 pärast lõunat algas vaimulik kontsert saksa seltsi "Ressource`i" aias, mis asus praeguse Peetri kiriku vastas ning kuhu aastal 1959. püstitati mälestusmärk tähistamaks I üldlaulupidu. Lauljad liikusid peoplatsile läbi linna rongkäigus. Seal, majas nr 14 oli elanud Jannsenite pere 1865. aasta suvest kuni 25. maini 1868. aastani. Selles majas on Lydia Koidula
külalised ning seejärel lauljad. Laulukooridest tuli esimesena "Vanemuise" koor, rongkäigu lõpetasid Maarja kirikukoor ja sakslastest koosnev Tartu noormeeste laulukoor, mida juhatas Willigerode. Teiste kooride järjestus määrati loosivõtmisega Tamarkin 1965:30). Rongkäigus lehvis 37 lippu ja lauljad kandsid eri värvi rahvariideid, mis tõstsid oluliselt peo välist dekoratiivsust ja suurendasid pidulikku meeleolu. Kokku osales laulupeos 46 laulu- ja 5 pasunakoori Kell 10 hakkas Toomeorus, Toomkiriku varemete kõrval, kus praegu on tenniseväljakud, avajumalateenistus. Kell 4 pärast lõunat algas vaimulik kontsert saksa seltsi "Ressource´i" aias, mis asus praeguse Peetri kiriku vastas ning kuhu 1959. aastal püstitati mälestusmärk tähistamaks I üldlaulupidu. Õhtul avasid lauljatele ajaveetmiseks oma uksed "Vanemuise" ja Tartu Saksa Käsitööliste Selts Esimese päeva kava koosnes ainult vaimulikest koorilauludest ja jagunes kolmeks osaks. Esimest ja viimast osa juhatas J
Laulukooridest tuli esimesena "Vanemuise" koor, rongkäigu lõpetasid Maarja kirikukoor ja sakslastest koosnev Tartu noormeeste laulukoor, mida juhatas Willigerode. Teiste kooride järjestus määrati loosivõtmisega. Rongkäigus lehvis 37 lippu ja lauljad kandsid eri värvi rahvariideid, mis tõstsid oluliselt peo välist dekoratiivsust ja suurendasid pidulikku meeleolu. Kokku osales laulupeos 46 laulu- ja 5 pasunakoori. Kell 10 hakkas Toomeorus, Toomkiriku varemete kõrval, kus praegu on tenniseväljakud, avajumalateenistus. Kell 4 pärast lõunat algas vaimulik kontsert saksa seltsi "Ressource´i" aias, mis asus praeguse Peetri kiriku vastas ning kuhu 1959. aastal püstitati mälestusmärk tähistamaks I üldlaulupidu. Õhtul avasid lauljatele ajaveetmiseks oma uksed "Vanemuise" ja Tartu Saksa Käsitööliste Selts. 7
J.Laaland. Lõpuliturgia pidas Rõuge pastor Hollmann. Pidulik jumalateenistus ei andnud oodatud efekti. Kõned olid pikad ja halvasti kuuldavad, peagi vaevas kuulajaid suur palavus. Jumalateenistuse lõppedes hakati liikuma pasunakooride saatel üle Toomemäe raekoja ette, kus lauldi publikuga koos riigihümni. Seejärel marsiti üle Barclay platsi seltsimajja tagasi, kus peeti lõunavaheaeg. 11 Esimene pidupäev Kuna jumalateenistus Toomeorus venis ettenähtust pikemaks ja lauljad jõudsid ,,Vanemuisesse" tagasi alles kella 2 paiku, siis jäi lõunavaheaeg üsna lühikeseks. Distsiplineeritult koguneti uueks rongkäiguks, mis siirdus mööda Vana tänavat raekoja tagant ülikooli juurde ja sealt edasi peoplatsile ,,Ressource'i" seltsi aias. Lauljad asusid poodiumile kättenäidatud korras ja kell 4 võis kontsert alata. Esimese päeva kava koosnes ainult vaimulikest koorilauludest ja jagunes kolmeks osaks. Esimest ja viimast osa
taluperemehed (20%), kolmanda grupi moodustasid käsitöölised (alla 10%). Ülejäänud seltskonna moodustasid mitmed sotsiaalsed grupid. 17. juunil on üldine saabumine ja kogunemine. Suud tehakse lauluks lahti 18. juunil. Alustatakse rongkäiguga. Kõik osavõtjad on kogunenud Tähe tänavale toonase Vanemuise seltsi maja juurde. Sealt hakati tulema, liiguti läbi linna Toomeorgu. On pakutud, et rongkäigu lõpp-punkt oli Toomeorus tenniseväljakute juures. Seal toimus jumalateenistus. Sama päeva teisel poolel kogunesid kõik koorid Emajõe teisel kaldal (Praeguse Peetri kiriku juures). Tol korral oli seal Ressoursi aed, seal toimus esimese päeva laulmine. Esimese päeva laulmine oli jagatud kaheks: kõigepealt lauldi vaimulikke laule, siis mindi üle ilmalikele lauludele. Ilmalikud laulud olid tõlked, kõige tuntum meie jaoks on ,,Mu isamaa mu õnn ja rõõm" (Jannseni sõnad Paciuse viisile)
annaabi.ee 
