Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Toomas Hendrik Ilves - sarnased materjalid

president, hholoog, rgel, likoolis, kristjan, kogunud, idab, walker, hoidnud, vedurijuhi, laulupeol, moto, preagu, valdab, kangro, rgema, columbia, koolides, oodati
thumbnail
2
doc

Toomas Hendrik Ilves

Nissi Põhikool Toomas Hendrik Ilves referaat koostas: Nissi Põhikool Toomas Hendrik Ilves (sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis) on eesti poliitik ja alates 9. oktoobrist 2006 Eesti Vabariigi president. Ilves on tegutsenud ka diplomaadina ja aastatel 2004­2006 oli ta Euroopa Parlamendi liige. 23. septembril 2006 valiti ta Eesti Vabariigi presidendiks. 29. augustil 2011 valiti ta ametisse uueks ametiajaks. Toomas Hendrik Ilves sündis Stockholmis eesti põgenike Endel (1923­1991) ja Irene Ilvese (sündinud 1927) perekonnas. Isa Endel õppis Stockholmi Tehnikaülikoolis inseneriks. Ema Irene töötas Stockholmi kindlustusfirmas ning 1948. aastast

Eesti keel
7 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Toomas Hendrik Ilves

augustil Riigikogus toimunud valimiste teises ja kolmandas voorus. Ta kogus Riigikogu koosseisu vajaliku 2/3-lise häälteenamuse ehk 68 hääle asemel mõlemas voorus 64 häält, ega osutunud seega valituks. Nii nagu esimeses voorus, kus kandidaadiks oli seatud Ene Ergma (65 häält), ei võtnud valimistest osa Keskerakonna ega Rahvaliidu poliitikud, kes olid otsustanud Riigikogus toimuvaid valimisi boikoteerida ning seada oma kandidaat, ametis olev Vabariigi President Arnold Rüütel, üles alles valimiskogus.Valimiskogus toimunud valimiste esimeses voorus 23. septembril 2006 kogus Toomas Hendrik Ilves 174 poolthäält ning osutus valituks Eesti Vabariigi Presidendiks. Tema vastaskandidaat Arnold Rüütel kogus 162 häält, märgistamata sedeleid oli 8 ning kehtetuid sedeleid 1. Kokku osales valimistel 345 valimiskogu liiget, valituks osutumiseks oli vaja lihthäälte enamust ehk vähemalt 173 häält. 2011

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Toomas Hendrik Ilves

Toomas Hendrik Ilves Toomas Hendrik Ilves on mees, kes andis 9. oktoobril, 2007. aastal pühaliku tõotuse kaitsta vankumata Eesti Vabariigi põhiseadust ja seadusi, õiglaselt ja erapooletult kasutada talle antud võimu ning täita ustavalt oma kohuseid oma võimete ja parima arusaamisega Eesti rahva ja Vabariigi kasuks. Toomas Hendrik Ilves on Eesti Vabariigi president. Üle neljakümne aasta vana, sünnilt eestlane, kuid esimest valgust siiski näinud Rootsis 26. detsembril 1953. aastal, läks Ilves perega 1957. aastal elama Ameerikasse, kus õppis tunnustatud ülikoolides: Columbia ülikoolis psühholoogiat ning Pennsylvania ülikoolis jätkas magistriõpet. 1984- 1993. aastani oli ta Vaba Euroopa uurimisinstituudi analüütik Münchenis seejärel Vaba Euroopa Eesti toimetuse direktor ning 1993. aastast 1996

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Toomas Hendrik Ilves

Tallinna 21. Kool Robert Pikmets Toomas Hendrik Ilves Referaat Õpetaja: Tiina Pikamäe 2012 Robert Pikmets Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves on sündinud 26. detsembril 1953. aastal Rootsi pealinnas Stockholmis, ta on pikemat aega elanud ja töötanud viies riigis. Lapsepõlvekodust pärit eesti väärtushinnangud, USA kahe tippülikooli haridus, Eesti oleviku ja tulevikuga seotud töökohad viimase veerandsajandi vältel on kujundanud Toomas Hendrik Ilvest kui inimest ja 21. sajandi Euroopa väikeriigi presidenti. Toomas Hendrik Ilves sündis eesti põgenike Endel ja Irene Ilvese perekonnas. Isa

Ühiskonnaõpetus
6 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Toomas Hendrik Ilves

välisministriks, oli selles ametis aastani 1998, kui ta valiti Põhja-Atlandi Instituudi nõukogu esimees. 1999. aastal jätkas Eesti välisministri tööd, kuni aastani 2002. Siis sai Ilvesest Eesti Vabariigi Riigikogu liige. Ta on kuulunud Parempoolsete(1988), Sotsiaaldemokraatide(2004) erakondadesse, ning olnud Mõõdukate (2002) ja Rahvaerakonna(1999) esimees. Aastal 2004 valiti ta Euroopa Parlamendi liikmeks. 23.oktoobril 2006 valiti Toomas Hendrik Ilves Eesti Vabariigi presidendiks. President Toomas Hendrik Ilves on abiellunud 2 korda. Tema esimese naisega, Ameerika psühholoog Merry Bullockiga, on tal 2 last: poeg Luukas (sündinud 1987), kes praegu õpib Stanfordi Ülikoolis filosoofiat ning tütar Juulia Kristiine (sündinud 1992). Aastal 2004 abiellus ta Evelin Int-Lambotiga, kellega on tal tütar Kadri Keiu (sündinud 2003). Presindendi naine on oma tegevusega presidendile väga toeks. Ta on patroon erinevatele organisatsioonidele, nagu näiteks: Eesti Lastekirjanduse Keskus,

Ühiskonnaõpetus
39 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Toomas-Hendrik Ilves

Toomas Hendrik Ilves · Toomas Hendrik Ilves on sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis, Rootsi Kuningriigis. Tema abikaasa on Evelin Ilves ning tal on kolm last: poeg Luukas Kristjan (1987), tütred Juulia (1992) ja Kadri Keiu (2003). Haridus: 1976 Columbia Ülikool (USA), BA psühholoogias, 1978 Pennsylvania Ülikool (USA), MA psühholoogias . Ta on Eesti poliitik ja alates 9. oktoobrist 2006 ka Eesti Vabariigi President. Ametikohad: ­1979 Columbia ülikooli psühholoogiaosakonna assistent-uurija, 1979­1981 New Jerseys Avatud Hariduse Keskuse inglise keele õpetaja ja asedirektor , 1981­1982 Kanadas Vancouveri kirjanduskeskuse direktor, 1984­1993 "Raadio Vaba Euroopas", algul teadur-analüütik , 1988­1993 "Raadio Vab1974a Euroopa" Eesti toimetuse direktor , 1993­1996 Eesti Vabariigi suursaadik USA-s, Kanadas ja Mehhikos, 1996­1998 ja 1999­2002 Eesti Vabariigi

Kodanikuõpetus
50 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Toomas-Hendrik Ilves

Visiidid T.H. Ilves on teinud oma valitsusaja jooksul 72 välisvisiiti, nende hulgas külastanud: Ungari, Leedu, Rootsi, Belgia, Saksamaa, Soome, Gruusia, Tsehhi, Madalmaad, USA, Läti, Hispaania, Iirimaa, Venemaa, Poola, Sloveenia, Suurbritannia, Aserbaidzaan, Horvaatia, Serbia, Itaalia, Portugal, Makedonia, Türgi, Island, Iisrael, Namiibia, Austia, Afganistan, Vatikan. Pildil: Toomas Hendrik Ilves ja Barack Obama 15. juunil 2009 Eestis on käinud viisidil : UK kuninganna, US president, Jaapani keiser, Monaco vürst, Leedu president, Madalmaade kuninganna, Belglaste kuningas ja kuninganna, Türgi president, Tadzikistani president, Läti president, Hispaania kuningas ja kuninganna, Leedu president, Montenegro president, Gruusia president, Aserbaidzaani president, Soome president, Serbia president, Makedoonia president, Rumeenia president, Kasahstani president. Pildil: Monaco vürst Albert II Tunnustused ja tiitlid Meie lugupeetud riigipea on oma eluajal saanud palju

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
16
odt

Referaat Toomas Hendrik Ilves

............................................................................................5 6. Ühiskondlikud organisatsioonid.............................................................................................6 KASUTATUD ALLIKAD..........................................................................................................7 LISAD.........................................................................................................................................8 Lisa 1. President Toomas Hendrik Ilvese portree.......................................................................8 TOOMAS HENDRIK ILVES Toomas Hendrik Ilves on sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis. Ta on eesti poliitik ja alates 9. oktoobrist 2006 Eesti Vabariigi president. Toomas on pikemat aega elanud ja töötanud viies riigis. Lapsepõlvekodust pärit eesti väärtushinnangud, USA ühe tippülikooli haridus, Eesti oleviku ja tulevikuga seotud töökohad

Kirjandus
11 allalaadimist
thumbnail
3
odt

President Toomas Hendrik Ilves

Eesti president Toomas Hendrik Ilves Toomas Hendrik Ilves, kes on sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis, on eesti poliitik ja alates 9. oktoobrist 2006 Eesti Vabariigi president. Ilves on tegutsenud ka diplomaadina ja aastatel 2004­2006 oli ta Euroopa Parlamendi liige. 23. septembril 2006 valiti ta Eesti Vabariigi presidendiks. 29. augustil 2011 valiti ta ametisse uueks ametiajaks. Toomas Hendrik Ilves sündis Stockholmis eesti põgenike Endel (1923­1991) ja Irene Ilvese (sündinud 1927) perekonnas. Isa Endel õppis Stockholmi Tehnikaülikoolis inseneriks. Ema Irene töötas Stockholmi kindlustusfirmas ning 1948. aastast õppis Stockholmi Ülikoolis keelt ja

Ühiskonnaõpetus
14 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Toomas Hendrik Ilvese haridus, teenistuskäik ja orderid

Eesti Vabariigi president TOOMAS HENDRIK ILVES Sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis, Rootsi Kuningriigis Abikaasa Evelin Ilves Lapsed: poeg Luukas Kristjan (1987), tütred Juulia (1992) ja Kadri Keiu (2003) o Haridus o 1976 Columbia Ülikool (USA), BA psühholoogias o 1978 Pennsylvania Ülikool (USA), MA psühholoogias o Teenistuskäik o alates 2006 Eesti Vabariigi president o 2004­2006 Euroopa Parlamendi liige o 2002­2004 Eesti Vabariigi Riigikogu liige o 1999­2002 Eesti Vabariigi välisminister o 1998 PõhjaAtlandi Instituudi nõukogu esimees o 1996­1998 Eesti Vabariigi välisminister o 1993­1996 Eesti Vabariigi suursaadik Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Mehhikos o 1988­1993 Raadio Vaba Euroopa Eesti toimetuse juhataja (Saksamaa)

Kirjandus
13 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne iseseisvuspäeva kontsertaktusel Estonias

Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne iseseisvuspäeva kontsertaktusel Estonias. Head sõbrad, hea Eesti rahvas kõikjal maailmas, oma kodudes ja siin saalis. Mõte Eesti iseseisvusest on täna, Eesti Vabariigi 95. Aastapäeval, taas enesestmõistetav. See ei vaja ei selgitust ega tõlgendust, sest see on alustõde. Nii nagu vabadus pole enam pürgimus, ei ole sellele ka enam meie, Eesti jaoks alternatiivi. Eesti mõtteline iseseisvus on põlistunud. Ja nii see peabki olema. Sellelt aluselt, ise seda sageli teadvustamata, vaatame täna tulevikku. Just sellel seistes muretseme oma rahva elujärje ja elujõu pärast.Sellel alusel seistes võrdleme ennast teistega, aga enam mitte endiste saatusekaaslastega vaid nendega, kelle vahepealne ajalugu, vahepealsed võimalused on olnud hoopis teistsugused kui meil. Ja just nii see peabki olema. Sest kaua me ikka otsime oma probleemide põhjust minevikust nagu mõni endine koloonia, kes jätkuvalt peab süüdlaseks 19. sajandi

Ühiskond
11 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Presidentide läbilõige Eestis Eesti esimene president oli Konstatin Päts. Ta sündis 23. veebruaril 1847. aastel Tuhkuranna vallas, Pärnumaal. Tema isa oli Jakob Päts ja ema Olga Tumanova ning tal oli neli venda ja üks õde. Ta lõpetas Tartu ülikooli õigusteaduskonna ja andis välja ajalehe ,,Teataja". Ametis oli ta 24. aprill 1938- 21. juuli 1940. Teiseks Eesti presidendiks valiti Lennart Meri. Ta sündis 29. märts 1929. aastal Tallinas ja suri 14. märts 2006. Lennart Meri oli abielus kaks korda

Kategoriseerimata
4 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Estonian presidents

Estonian presidents Estonia has only had 4 presidents, since it's been a republic for little time. Konstantin Päts (1874-1956) was the first president of Estonia. His reign as a president started in 1938 and ended in 1940. Päts' political career started early. He served as a municipal advisor in 1904 and had many political positions after that. With his speech during the War of Independence he put a basis to Estonian economy. Päts' position as a president ended when Soviet Union occupied Estonia in 1940. Päts was forced to leave his office and was deported to Leningrad with his family. In 1941, he was arrested. In time he ended up in psychiatric hospital, where he died in 1956. Konstantin Päts giving a speech in 1919. Lennart Meri (1929-2006). His reign as the second president of Estonia started in 1992 and ended in 2001. He started out as a writer and filmmaker. Through his political activeness he

Inglise keel
5 allalaadimist
thumbnail
278
doc

ESTONIAN SYMPHONIC MUSIC. THE FIRST CENTURY 1896-1996.

figure in the music life during the National Awakening, and the publisher of the first Estonian music journal Laulu ja Mängu Leht (Newspaper of Song and Play).1 The early Estonian nationalists fought for civil rights, the democratisation of society, raising the educational and cultural level, and against privileges and rank. Dr. Jakob Hurt (1839-1907), pastor, theologian, folklorist and philologist, became the ideological leader of the nation and was the first president of Eesti Kirjameeste Selts (Society of Estonian Men of Letters). He outlined a wide national cultural programme to deal with the substantial cultural and educational challenges that deeply engrossed him; he was the initiator and organiser of a great collection of folklore and folk songs, and scholarly research. Jakob Hurt advocated the rights of the Estonian language in schools and official management, emphasised the importance of folklore, equal rights

Inglise keel
9 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Kordamine eesti keele eksamiks

Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 1 ORTOGAAFIA................................................................................................................................2 Hääliku pikkuse õigekiri..........................................................................................................2 Sulghäälikute õigekiri.............................................................................................................. 3 h õigekiri..................................................................................................................................3 i ja j õigekiri.............................................................................................................................3 Kaashäälikuühendi õigekiri ......................................................................................

Eesti keel
176 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Venemaa

Krabi Põhikool Venemaa Andmed Pealinn:Moskva Pindala:17075200 km2 Riigikord:föderatiivne vabariik Riigipea:president Dmitry Medvedev Valitsuse juht: peaminister Vladimir Putin Rahvus:142,008,800 mil inimest Rahvuskeel:Vene keel Rahaühik:Vene rubla Venemaa kaart Austria Andmed Pealinn:Viin Pindala: 83 858 km² Riigikeeled:horvadi,ungari,sloveeni Rahvaarv: 8 299 075 Riigikord: föderatiivne vabariik President:Heinz Fischer Peaminister:Alfred Gusenbauer Rahaühik:euro Austria kaart Belgia Andmed Pealinn:Brüssel Pindala: 30 528 km² Riigikeeled:Hollandi,prantsuse,saksa Rahvaarv: 10 511 000 Kuningas:Albert II Peaminister:Yves Leterme Rahaühik:euro Belgia kaart Bulgaaria Andmed Pealinn:Sofia Pindala: 111 003 km² Riigikeel:bulgaaria Rahvaarv: 7 679 290 President: Georgi Parvanov Peaminister:Sergej Stanisev Rahaühik:leev Bulgaaria kaart

Vene keel
78 allalaadimist
thumbnail
1
docx

EV aastapäeva kõne

Armsad klassikaaslased! Ma sooviksin, seoses läheneva Eesti Vabariigi aastapäevaga, peatuda põgusalt meie presidendi teemal - keda valiks rahvas, kui nad saaksid otse valida presidendi? Oleks rahva otsustada, jätkaks president Toomas Hendrik Ilves riigijuhina ka pärast esimese ametiaja lõppu. Ilvese asemikuna näeb rahvas ka Edgar Savisaart ja Indrek Tarandit. Kui järgmise aasta suvel saaks rahvas presidenti valida, jätkaks suure tõenäosusega Toomas Hendrik Ilves, selgus meedia läbi viidud uuringust. Ilvese 29 toetusprotsendi järel tuli 17 protsendiga teisele kohale Edgar Savisaar ning kolmandaks eelistuseks on 9 protsendiga Andres Tarand.

Eesti keel
61 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Presidendi kõne analüüs 2014

Presidendi kõne President Toomas Hendrik Ilves keskendus oma kõnes haridusele, tervisele ja julgeolekule. Mainiti ära hetkel Kiievis toimuv, andes mõista, et Ukraina on meile tegelikult palju lähemal kui me oleme harjunud seda ette kujutama. Sellega kaasneb ka oht meile ja ka kogu Baltikumile. Ilves tõi selgust veidi hetke Eesti Vabariigi valimismaratonist ning suurtest segadustest, mis meid ümbritsevad. President hindab isiklikult Eesti võimekust diskusioonide lahendamisel ja olukordade hindamisel. Samuti mainides, et Eestil on süvenev suutmatus viia ellu suuri reforme, mis on meile suureks probleemiks. Nimelt julgust nõudvaid ja suuremaid ümberkorraldusi lükatakse aina edasi ja edasi. Eestil kui ka kogu Euroopal tuleb silmitsi seista vananeva ja kahaneva elanikkonnaga. Väiksemad riigid tunnetavad seda probleemi paremini, kui hiljuti probleemi avastanud suured riigid

Eesti keel
17 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Presidendi kõne analüüs

Kodutöö Maria Fris-Semjonova JU149 Presidendi kõne analüüs 14. sptembril 2015 Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves pidas Riigikogus kõne „Tehkem Eesti uuemaks“. Mulle meeldis presidendi kõne, sest minu meelest oli ta väga aus ja arusaadav mitte ainult Riigikogu liikmetele, vaid ka tavalistele inimestele, kellel õnnestus seda lugeda või kuulda. Laused ei ole liiga pikad, välja toodud näided, põhimõtted, mis on igaühele tuttavad ja arusaadavad. Presidendi kõnes olid kasutatud järgmised retoorilised vahendid:

Eesti keel
22 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Interpunktsioon, kirjavahemärgistamine - reeglid

Nt Tanel Niitmets, hoolega pidu korraldades, unustas kurgi poest ostmata. • Maks-lauselühendeid komaga ei eraldata. Nt Läksin ülikooli õppimaks eesti keelt. III LISAND Lisand on öeldisteta sõnarühm, mis väljendab sedasama eset, olendit, mõistet, mida põhisõnagi, ainult üldisemalt. Koma panek sõltub lisandi asukohast. 1. Põhisõna ees olevat lisandit komaga EI eraldata. Nt Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves vestles valitsustegelastega. 2. Nimetavas käändes lisand põhisõna järel eraldatakse ALATI komadega. Nt Kuressaare loss, Eesti üks populaarseim vaatamisväärsus, köitis turismigruppi. 3. Omastavas käändes järellisand eraldatakse komaga ainult põhisõna poolt. Nt Rait Kanguri, 11.a klassi õpilase film Tammsaarest valmib peatselt. 4. Kui-ga algavad järellisandeid komaga ei eraldata.

Eesti keel
17 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Travestia

oleksid peal 500-eurosed kupüürid. Oli kätte jõudnud see tähtis päev, mil oli Eesti Vabariigi aastapäev ja samuti A.Ansipi või E.Savisaare särahetk, sest härra Toomas Hendrik pidi valima ühe poliitiku ülikonna ja seda terve päeva jooksul kandma. Trummipõrina saatel sisenes T.H.Ilves saali ja oi kui suur oli A.Ansipi ja E.Savisaare üllatus kui nad nägid, et presidendi seljas on hoopis ülikond, kus peal on jüaanid (Hiina rahatäht). Tuli välja, et president oli piilunud natukene rohkem tulevikku kui kõik teised. Ta oletas, et varsti on kogu Euroopa Hiinastunud, sest Hiina suurendab suure hooga oma maid ja on lähenemas Euroopale. Noormees ja Preili, saades kätte oma mitte väikese palga, lasid aga jalga ja poliitikutel polnud kelle peal oma viha välja elada. Nad mõistsid kui rumalad nad tegelikult olid. Sellest ajast peale, läksid mõlemad poliitikud pensionile ja naersid veel kaua oma nö

Eesti keel
5 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Eesti riik

maakonnaks. Eesti pealinn on Tallinn. Eestis elab üle 1,3 miljoni inimese. Presidendiks on Toomas - Hendrik Ilves. Peaminister on Andrus Ansip. Eesti on iseseisev 24. veebruarist 1920, taas iseseisvumispäev on 20. august 1991. Eesti rahaühik on euro. Meie ametlik keel on eesti keel. Eesti riigihümniks on F. Paciuse kirjutatud Mu isamaa mu õnn ja rõõm. Eesti vabariik on demokraatlik ja seega on kõrgema võimu kandjaks rahvas. Meid esidab president, kes valitakse iga 5 aasta jooksul. President tohib olla kaks korda järjest. Meie eelmised presidendid on olnud Arnold Rüütel, Lennart Meri ja Konstantin Päts. Eesti lipu värvid on sinine, must ja valge. Sinine tähendab taevast, must tähendab mulda ja valge inimeste püüdlemist õnne ja valguse poole. Eesti vapil on kaks kuju; suur ja väike. Suurt riigivappi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Eesti riigivapp kinnitati aastal 1925. Eesti rahvuslill on rukkilill. Rahvuskala on räim

Eesti keel
12 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Presidendi kõne analüüs

Presidendi kõne analüüs Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves pidas kõne Märkamisaja öölaulupeol. See kõne kuulub olmekõnedesse-tervitus, õnnitlus, ja samas kõnes on ka ajaloolised ja poliitilised aspektid sees. Kõne peeti Öölaulupeo avamisel. Kõneosad Pöördumine Presidendi poolt ilus pöördumine kuulajate poole ,,Head inimesed siin lauluväljakul ja kõigis Eesti kodudes!", ,,Hea Eesti rahvas.", ,,Armas rahvas." Sissejuhatus Kõne teema on sõnades

Eesti keel
193 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Comparison of Estonian and British State system

Comparison of Estonian and British State system Iam here to talk about Estonian and British state system, which have some similarities and differences. First of all the regime: Estonia is a democratic republic when the United Kingdom is constitutional monarchy. The head of state in Estonia is president who currently is Toomas-Hendrik Ilves and the head of state in United Kingdom is queen Elizabeth the second. Estonian president has a serving time of 5 years then in United Kingdom monarch rules the country till he or she dies, of course there are special occasions for that too. Second of all I want to talk about parliaments: Estonian parliament is unicameral and has 101 members and is elected for four years, when the British parliament is bicameral and has 1455 members currently and is elected for five years. Bicameral parliament means that there are two separate assemblies.

Inglise keel
13 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Vabariigi 92. aastapäeva pidulik Presidendi vastuvõtt

3 Eesti Vabariigi 92. aasta möödumist tähistati sel aastal 24.veebruaril Tartus Vanamuise Teatri Kontserdimajas. Presidendi vastuvõtul oli üle 900 külalise ja nende meeleolu tõstsid 120 muusikut. Saalis kõlas Eesti Vabariigi hümn, mis võttis nii mõnelegi pisara silma. Peala hümni pidas meie Vabariigi President ToomasHendrik Ilves oma traditsioonilise kõne, milles kõige suuremaks valupunktiks pidas ta meil suurt tööpuudust. ...................................................................................................................

Etikett
19 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Etteütlus lihtlause komadele

Mari, usin töötaja, arvuti taha poolelijäänud tööd jätkama. Raamat käes, prillid ninal, tukkus vanaema jälle tugitoolis. Merkuur, Veenus, Maa, Mars, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun-neid taevakehi loetakse meie päikesesüsteemi kuuluvaks. Tõusva päikese maa Jaapan on tänapäeval tuntud oma tehnoloogiliste saavutuste poolest. Tundes end ärakasutatuna, läks Triinu nukralt koju tagasi ja ei rääkinud temaga juhtunust mitte kellelegi. Toomas Hendrik Ilves kui Eesti vabariigi president on lugupeetud kogu Euroopas. ,,Maarja, tule aita lauda katta!"- hüüdis Margus, palitu seljas. Rätt peos, ikka veel lehvitades, jooksis tüdruk, pisarad silmis, lahkuvale bussile järele. Naabritädi palus: ,,Mart, tragi poiss, aita puud tuppa tassida." Marco Polo maailma näinud mehena saabus 1295. aastal tagasi oma kodulinna Veneetsiasse. Meelis ja Karin, vesteldes väga huvitavatel teemadel, läksid kooli poole. Peo toimumiskoht ja -aeg on Tartu, Kitse 6, kell 18 õhtul

Eesti keel
43 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Estonia

The capital of Estonia is Tallinn. Tallinn is best known for it's old town. There are many churches, medieval buildings, the Town city Hhall and it's all bounded by the town wall and gatetowers. The national symbol of Estonia is a blue, black and white striped flag and the national emblems are a cornflower and a chimney swallow. Estonia runs on a democratic political system. The Ppresident represents our country and the parliament takes on all the decisions. At the moment we have our forth president, his he's name is Toomas Hendrik Ilves. Well-done! 5- Ken-Konrad Kerm 10.a 21.10.2009

Inglise keel
74 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Õnne otsides kirjand

sidususele mineviku emotsioonidega suudame me siiski hinnata saadut. Kõige suuurem õnn on muutuv. Kasvades näeb igaüks, et tema väärtushinnangud arenevad. Luues pere muutub oma kõige lähedaste nägemine meie suurimaks rõõmuks. Piisab kõigest pilgust ja meid tabab vaimne eufooria. Siiski pole pere kõigile peamine rõõm. Leidmaks teed tulevase õnne juurde, on vaja kombata läbi pimedate radade. Nagu ütles meie armastatud president Toomas Hendrik Ilves: “Otseteed viivad sageli sohu. Kindla jalgealuse leiame hoopis käänulisel rajal.”

Eesti keel
11 allalaadimist
thumbnail
21
odp

Estonia, Hiiumaa

Officialy the republic of Estonia Territory: 45 000 sq km Population: 1,3 million Capital: Tallinn 15 counties Language:Estonian Estonian Flag Coat of Arms Blue ­ the blue sky above the native land. Black - the attachment to our black soil. White - hard work and purity. National emblems Barn swallow Corn flower National emblems limestone Estonia President: Toomas Hendrik European Union since 2004 Ilves Nato since 2004 Prime minster: Andrus Ansip United Nation since 1991 Democratic parliamentary republic Andrus Ansip Toomas Hendrik Ilves Famous places Established in 1919 314m high Orginally based in Kadriorg Palace, but

Inglise keel
1 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Estonia

hearts. Lions were first used as Estonia's heraldic emblem in the 13 th century when they appeared on the large coat of arms of Tallinn. A similar motif was used on the coat of arms of the Province of Estonia under Swedish rule. In 1925 they were adopted officially. The current coat of arms is a golden shield charged with three blue lions with a golden oak branch on each side. The small coat of arms is identical but without oak branches. Parliament, government and president. Estonia is a constitutional democracy, with a president elected by its unicameral parliament (elections are held every four years). The government or the executive branch is formed by the prime minister, nominated by the president, and a total of 14 ministers. The government is appointed by the president after approval by the parliament. The legislative power lies with the unicameral parliament, the Riigikogu or State Assembly, which consists of 101 seats

Inglise keel
4 allalaadimist
thumbnail
10
odp

Eesti Presidendid

jaanuar 1956 . Lennart Georg Meri Lennart sündis 29.märts 1929 Tallinas . Ta isa oli diplomaat nii, et Lennart pidi reisima üle maailma . Ta oli hääli teinud filmides ja aastal 1998 valiti ta aasta Eurooplaseks . Ta presidendi aeg oli 1992 – 2001 . Ta suri aastal 2006 Arnold Rüütel Ta sündis 10.mai 1928 Saaremaal . Ta aitas kaasa sellele , et iga eestlane saaks endale tervise kindlustuse . Ta oli ka ülemaailmse rohelise risti Eesti president . Ta presidendi aeg oli 2001 – 2006 . Toomas Hendrik Ilves Ta sündis 26. detsembril 1953 Stockholmis . Ta pere kolis U.S.A sse aastal 1957 . Ta presidendi aeg algas aastast 2006 . Teatmeteosed Wikipeedia.org

Eesti ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
6
pptx

Independence day of Estonia

A Quest for Independence The 1917 revolution and the generally unstable situation in Russia created the opportunity for Estonia to gain its independence. Celebration of the 95th Anniversary of the Proclamation of the State Independence of the Republic of Estonia Saturday, 23 February 11.00 Placing of wreaths on the graves of Estonian state figures 13.00 Handing out of state decorations by President of the Republic Toomas Hendrik Ilves Sunday, 24 February 07.33 Formal flag-raising ceremony on Pikk Hermann tower in Tallinn 09.00 Placing of wreaths in memory of those who fell in the War of Independence at the base of the Monument to the War of Independence on Freedom Square 10.00 Church service at Dome Church in Tallinn 12.00 Defence Forces paradeon Freedom Square 13.30 Awarding of national science and cultural awards by Prime Minister Andrus Ansip 18

Inglise keel
2 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Description about estonia

Estonia is a pretty small country in northern Europe. Estonia has land borders in the south with Latvia and in the east with Russia, it's oversea neighbours are Finland and Sweden. Estonia divided into fifteen counties. Estonia has been an independent country since 1991. Tallinn is the capital city of Estonia. It's not very large, there lives about 400 000 pedestrians. Estonia is a member of European Union and NATO. Estonia is a democratic republic and it's president is Toomas Hendrik Ilves. The territory of Estonia covers 45,227 km² and is influenced by a temperate seasonal climate. The surface there is mainly flat, but in the southern parts of Estonia it gets little bumpy. The official language of Estonia is Estonian, which is Finno-Ugric language and has many similarities with Finnish. The population of Estonia contains mainly Estonians but some Russians and other ethnicities too.

Inglise keel
4 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun