Niisutuspõllumajandus- põldude niisutamiseks kasutatakse nii põhja, kui ka pinnavett, põldude niisutamine põhjustab sooldumist. Puuviljapõldude niisutamine Kesk- Aasias on viinud Araali mere kuivamiseni. Miks rajatakse veehoidlaid? Veeäravoolu piiramiseks või veetaseme hoidmiseks. Kuidas see mõjutab jõe vooluhulka? Vooluhulk väheneb Usbekistanis on 50% niisutavast pinnast sooldunud. Miks pinnas sooldub? Põhjavesi aurub läbi pinnase, kastmine. Obi vooluhulk Tomskis ja salehardis erinevused- Tomskis- kõrbe vee seis, salehardis- on lisajõed.
heideti oma liitudest välja, mõnitati neid ja esitati absurdseid süüdistusi. NB! Aeg EK(b)P VIII pleenumist kuni Stalini surmani, 1950-1953, oli stalinismi süngeim ajajärk Eestis. 1978 sai EKP esimeseks sekretäriks umbkeelne (=eesti keelt mitte oskav) Karl Vaino. Ta oli oma ametis kuni 1988 (tagandati laulva revolutsiooni ajal). Vaino oli väga venemeelne, Moskvale meeldida tahtev. Vaino oli Venemaa-eestlane, sündinud Tomskis. Vaino ajal, 1970. aastate lõpus algas venestuskampaania vene keele osa suurendamine igal alal (eesti keele arvelt), eeskätt haridussüsteemis. Võeti suund kakskeelsusele. 1940. aastate lõpul - 1950. aastatel oli Eesti NSV siseelus võimudele oluline probleem metsavendlus. Metsavendlus oli relvastatud vastupanu nõukogude võimule. Metsa mindi, et mitte teha koostööd nõukogude võimuga, loodeti ka abi Läänest, nõukogude korra peatset kokku kukkumist
heideti oma liitudest välja, mõnitati neid ja esitati absurdseid süüdistusi. NB! Aeg EK(b)P VIII pleenumist kuni Stalini surmani, 1950-1953, oli stalinismi süngeim ajajärk Eestis. 1978 sai EKP esimeseks sekretäriks umbkeelne (=eesti keelt mitte oskav) Karl Vaino. Ta oli oma ametis kuni 1988 (tagandati laulva revolutsiooni ajal). Vaino oli väga venemeelne, Moskvale meeldida tahtev. Vaino oli Venemaa-eestlane, sündinud Tomskis. Vaino ajal, 1970. aastate lõpus algas venestuskampaania vene keele osa suurendamine igal alal (eesti keele arvelt), eeskätt haridussüsteemis. Võeti suund kakskeelsusele. 1940. aastate lõpul - 1950. aastatel oli Eesti NSV siseelus võimudele oluline probleem metsavendlus. Metsavendlus oli relvastatud vastupanu nõukogude võimule. Metsa mindi, et mitte teha koostööd nõukogude võimuga, loodeti ka abi Läänest, nõukogude korra peatset kokku kukkumist
tuletõrjeseltsid, mõnel pool isegi raamatukogud: I. Arensi andmeil näiteks 1882. aastal Domkino asunduses Oudovamaal ja kaks aastat hiljem Oudova linnas 69.Sugugi alati ei saanud ametivõimudelt seltside asutamiseks luba. Eestikeelsed trükised ilmusid ajavahemikus 1851-1917 lisaks Eesti linnadele Riias (kokku 377 raamatut), Peterburis (120), Moskvas (21), Helsingis (21), Miitavis (13), Viiburis (6), Kuopios (4), Kroonlinnas (2), Läti-Võnnus ehk Csises (2), Oudovas (1), Tomskis (1).Siinjuures tuleb aga silmas pidada, et kõik väljaspool Eesti ala ilmunud raamatud ei ole siiski seostatavad kohalike eesti asunikega. Asunike rajatud eesti seltsid olid sageli haridusseltsid, mis hakkasid kohalikku eesti kooli ülal pidama.Koolitegevuse korraldamiseks võidi kohaliku eesti seltsi juurde moodustada ka koolitoimkond.Sellega panid Venemaa eestlased aluse tavale, mida hilisemadki eesti siirdlased (näiteks Teise
Katoliiklik liikumine maapiirkondades poloniseerunud vaimulike vastu M.Krupavicius. 1906 aastal õnnestus ka leedulastel 15 saadikut, kellest 8 olid leedulased, saata valitud riigiduumasse. Küll aga ei suutnud midagi korda saata. Kaks esimest riigiduumat aga saadeti liigse radikaalsuse tõttu tsaari poolt laiali. 3. ja 4. riigiduumasse õnnestus leedulastel saada 4 kohta. Petras Leonas ja Martynas Ycias (õppinud Eestis Pärnu gümnaasiumis). Hiljem õppis Tomskis õigusteadust ja valiti seejärel 4. duuma saadikuks. Ycias osales ka aktiivselt veebruarirevolutsioonis ning oli korraks Vene haridusminister. Naases aga Leetu ja hakkas kaubandusministriks ajutise valitsuse ajal. Nende saadikute poolt Leedule taotletava autonoomia suhtes ei saanud aga toetust ei vene liberaalsematelt poliitikutet ega ka Poola saadikutelt. Tegid siiski koostööd Vene kadettidega. Enne I maailmasõda said vabamalt ja aktiivsemalt areneda erinevad agraarühistud, Leedu
Samuti on võimalik saada ülevaade raamatust "Eestikeelne ajakirjandus 1766-1940", kus eestikeelset perioodikat veel ilmus. Väga palju eestlasi elas Peterburis, seal ilmunud trükiste nimekiri on kõige pikem. Novosibirskis trükiti "Siberi Teatajat" (ilmus 1922-37) ja "Uus Küla" (1926-30), viimane oli hinnata kaasanne kommunistlikule "Siberi Teatajale". Venemaal ilmus eesti asunikele veel üksikuid väljaandeid Omskis, Tomskis, isegi Vladivostokis tehti üks katse. Berliinis ja Helsingis trükitud väljaanded olid orienteeritud peamiselt kodumaal lugemiseks. Teistes maailmajagudes olid eestlased samuti oma rahvusgruppe moodustanud, nii Lõuna-Ameerikas kui Austraalias tehti katseid oma väljaandeid trükkida. Ameerika Ühendriikides ilmus 14 aastat (1897-1911) "Ameerika Eesti Postimees", alates 1909. aastast "Uus Ilm" (kuni 1989).
annaabi.ee 
