alternatiiv planeeti eluks. Vihmametsad annavad meile suure osa hapniku ning hoiavad meie atmosfääri tervena, aga ega see meid inimesi ei huvita, peaasi on see, et meil oleks mugav. Külma närviga hävitame me hektareid vihmametsasi. Me hävitame ükskõikselt asju mis hoiavad meid elus. Kui nii edasi, on varsti mesilased viidud väljasuremis ääreni, tegelikult ühed väga olulised tegelased meie elus. Nemad on põhi tolmlejad, kogu tolmejatest, tolmutavad nemad 90%. Tänu sellele kasvavad kasvavad meil taimed ja areneb loodus edasi. Kui neid ei ole, siis kes seda teeb? Inimene? Vaevalt. See on teema millest võib kirjutada pea lõputult, sest me teeme loodusele rohkem kahju kui me seda ette kujutame, paljas telefonikõne võib eksitada mesilase. Jah, ökokatastroof on alanud, meie inimesed oleme parasiidid, me olemegi ökokatastroof. Meie mentaliteet on ökokatastroof.
otsaga, pealt hallikasrohelised, alt siidkarvased. • Puu õitseb lehtede puhkemise ajal, mai teisel poolel. • Isasurvad on väävelkollased, kuni 10cm • Emasurvad on rohekad ja 2-3cm • Viljad valmivad augustis Raberemmelgas • Kasvab Euroopas ja Lääne-Aasias • Kasvab jõe- ja ojakallastel ning uhtlammimetsades • Lehed on ererohelised, 9-15cm pikad, 1,5-3cm laiad, saadja servaga • Õied on koondunud urbadesse ja neid tolmutavad putukad. Isas ja emas õied on eri puudel • Kasvab kiiresti 10-20, harva kuni 29m • Tüve läbimõõt on kuni 1m Raudremmelgas • Leviala on põhjapoolsed Euroopa ja Aasia alad • Kasvab tavaliselt liigniisketel ja soostunud aladel • Kõrgus kuni 14m, harva kuni 17m • Lehed on pealt läikivad tumerohelised 5-12cm pikad ja 2-5 cm laiad • Õied on urvad, õitsevad hiliskevadel • Õisi tolmendavad enamasti mesilased Aitäh
Õied on urvad, mis õitsevad hiliskevadel pärast lehistumist. Õisi tolmeldavad enamasti mesilased. Taime looduslik levila on põhjapoolsed Euroopa ja Aasia alad. Eestis kasvab ta pärismaisena. Tavaliselt kasvab ta liigniisketel ja soostunud aladel, näiteks veekogude kallastel. Raberemmelgas Puukoor on hallikaspruun. Lehed on ererohelised, 9–15 cm pikad ja 1,5–3 cm laiad, saagja servaga .Õied on koondunud urbadesse ja neid tolmutavad putukad. Isas- ja emasurvad on eri puudel. Rabe remmelgas kasvab Euroopas ja Lääne-Aasias. Mägedes kasvab ta kuni 1800 m kõrguseni. Ta on Eestis pärismaine liik. Rabe remmelgas kasvab jõe- ja ojakallastel ning uhtlammimetsades. Ta kasvab kiiresti 10–20, harva kuni 29 m kõrguseks. Tüve läbimõõt on kuni 1 m.
kingakujuline lõks. Putukas on huvitatud heast ja ohutust maandumistplatsist. Just selline ongi huul, aga see osutub ka tõeliseks libedaks teeks, lõksuks. "Kingakotti" kukkuval putukal 7 võivad juba polliiniumid küljes olla, samal ajal saab ta õie südamikust uued tolmukotid külge. Tagasiteel vabadusse puutub ta kokku emakasuudmega ning külgehaakunud tolmukotid tolmutavad õie. (1) 5. Orhideede ehitus 5.1 Õie ehitus Vaatamata pealtnäha suurele erinevusele koosneb tüüpiline orhideeõis kolmest kroon- ja kolmest tupplehest.(Pilt 5) Need on alati asetatud nii, et kesktelg jagab õie kaheks sümmeetriliseks pooleks. See tähendab, et õis on bilateraalse sümmeetriaga ehk sügomorfne. Kuid botaanikuile ainuüksi sellest veel ei piisa, et identifitseerida see õis kui orhideeõis.
Veiseid ja pühvleid kasvatatakse küll suurtes kogustes, aga vaid tööloomadeks, kuna veis on hinduismi pühaloom. Põllumajanduse ohud keskkonnale Tootes 35.8 miljonit tonni (2000.a.) aastas, on riis Bangladeshi põhiline viljasaak. Viimasel ajal on hakatud aga kasutama liialt insektitsiide, mis on suureks ohuks nii põhjaveele kui ka õhule. (Hiljuti avaldatud artiklis kirjutati ka, et liigne putukatõrjete kasutamine peletab mesilasi, kes väidetavalt tolmutavad 1/3 maailma põllumajanduslikust viljasaagist). Bangladeshi Riisi Uurimise Instituut töötab praegu aga paljude rahvusvaheliste organisatsioonidega, et kiiremas korras putukatõrjevahendeid põllumajanduses vähendada. Keskkonna ohud põllumajandusele Suurimad ohud põllumajandusega ( ja kogu riigiga) on Bangladeshis seostatud kliima muutusega. National Geographic' u andmetel on Bangladesh esimene kliima muutusega ohustatav riik järgnevatel aastakümnetel
Pärast viljumist pöördub tugev õieraag otse alla ning surub selle otsas asuva teravatipulise kauna algme 5-8cm sügavuselt mulda, kus see kasvades võtab rõhtasendi. Pinnas peab olema kohev ja niiske, sageli vajab taim mullaspinna kobestamist, kaunade mullaga katmist. Kodus võib kasvada potitaimena – imepärane kasvutsükkel, mis kestab kokku u. 3 kuud. Taime alaosas tekivad õrnad õied, mis ennast ise tolmutavad, siis arenevad õitest kaunad, mis allapoole vajudes mulda tungivad, et seal oma arenemisprotsessi jätkata. Kui kauntel mulda peitumine ei õnnestu, lõpetab taim oma elutegevuse ja kukutab ennast kaunte peale, püüdes nõnda oma järglasi kaitsta ja varjata. Vili valmib mullas. Valmimisel värvuvad kaunad enam-vähem mulla värvise järgi, st liivmuldades muutuvad nad kollaseks kuni ookrivärviliseks, hummusrikkas mullas tumedamaks jne.
Egiptlasi vähe, võrreldes heetlastega. Mehed väljaõppimata. 2 ptk Horemhebi õpetus sõduritele: ,,Sihtige hobuseid!" Horemheb hirmutab mehi. Salk mehi valvama, et põgenikke poleks. Kõrbes on ka raske põgeneda meestel. Heetlaste sõjataktika, Horemheb ainsana jagab märgunoolte mõtte. Märgid on valed ja heetlaste esimene vankrirünnak tõkestatakse. Suurte sõjavankrite tulekuks on kaevatud suur auk, kuhu suured sõjavankrid kukuvad, egiptlased tolmutavad, et heetlastel puuduks ülevaade. Heetlaste kaotus, Horemheb asub Süüria suunas oma sõjaväega teele. 3 ptk Horemhebi kavalus Ghazasse jõudmiseks, kuidas ta heetlasi ülekavaldas. Nüüd pühitsetakse päeva Egiptuses, mil see avas Horemhebile oma uksed. Kühmkukal - Roju. Horemheb andis igale Ghaza sõdurile, kes ellu jäi kuldse kee. Roju kehv unne jäämine. Vanamehe kõne. Kaptahi ja Horemhebi kokkusaamine. Kaptah rääkis oma põhjusest, miks ta Süüriasse oli tulnud. 4 ptk
annaabi.ee 
