Ta iseloomustab neid leppeid endale ja Peter Gilesile. Romaan iseloomustab Amaurote linna öeldes, öeldes, et kõigist nendest on see kõige rikkam ja suurima väärikusega. ,,Utoopia" toob kontrastselt välja sotsiaalse elu Euroopas, väites perfektselt ja korrapäraselt korraldatud elu Utoopiast ja selle ümbruskonnast. Utoopia on koht, kus puudub eravaldus ja maa on kõigile ühine, kus mehed ja naised on võrdselt haritud, kus on peaaegu täiuslik usutoleratsioon. Riik tolereerib erinevaid usklikke, aga ei tolereeri ateiste. Teos ,,Utoopia" on eelkäija utoopilisele kirjandusele, kus ideaalsed ühiskonnad ja perfektsed linnad on väga detailsed. Vaatamata sellele, et utoopia on tulnud renessansiajal, kombineerib see nii Plato kui Aristotelese uskumusi. ,,Utoopia" originaal väljaandes oli ka lisatud ,,Utoopia tähestik", mis oli täiesti sümmeetriline, kuid see jäeti vahele hilisemates väljaannetes.
Olenevalt riigi valitsemisvormist, moraalist ning õiguskorrast määratakse talle sobiv demokraatiline vorm. Tuleb tõdeda, et leidub siiamaani ka riike, kelle riigikorraks on diktatuur, kuid kuna tegemist polnud demokraatia allseisva vormiga ei kajastu nimetatu käesolevas referaadis. Lisaks võrdlesin referaadis kahe valitsemisvormi, suuna, demokraatia ja liberlismi, omavahelisi vastuolusid. Liberalistlikud ideed põhinevad eelkõige vabadusel ja võrdsusel, seevastu demokraatia tolereerib pigem korda ning seaduspärasust. Ise oleksin samuti demokraatia poolt. Leian, et üdini liberalistlikud ideed sobisid valitsemisvormi täiendama vaid teatud ajastutel. Tänapäeval pean demokraatiat kõige efektiivsemaks vormiks, sest seal on rahva ja riigi omavahelised suhted kõige läbipaistvamad ning selgemad. 11 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Demokraatia. http://et.wikipedia.org/wiki/Arutelu:Demokraatia, 11. märts 2005 2
o Suhtleb efektiivseelt o Püüab inimesi arendada- oskusi, pakub koolitusi o Oskab kasvatada järelkasvu Avatud süsteemide mudel Uuenduste genereerija(innovator) o Vastuvõtlik uuendustele, kohaneja o Muutuste algataja ja juhtija- veenab nende vajalikkuses ka teisi 8 Näeb vajadust ja viisi seda ellu viia o Tolereerib riski ja teadmatust o Loov, tuleviku visiooniga, innovaatiline, intuitiivne Poliitik(broker) o On vaja legitiimsust ja välist toetust ja väliseid ressursse o Imidž ja maine on olulised o Peab olema veenev, mõjukas, võimas o Suudab läbirääkimistel saavutada kokkuleppeid ja poolehoidu oma seisukohtadele o Suudab esindada ja kaitsta ideid 6
2. tegevuse / tegevusetuse vaidlustamine Kui riik piirab õigusi, siis on akt, mida vaidlustada vaidlustame tegevuse RKPJKo 02.12.2004, 3-4-1-20-04 tegevusetust saab kontrollida 3. kontrolli intensiivsus kontrolli intensiivsus peaks sõltuma sellest, kui intensiivne on põhiseaduse riive a. ilmselgete vigade kontroll kohus peaks teostama siis, kui tegemist on väga kerge riivega; tähendab, et riigikohus tolereerib vigu, mis pole ilmselged b. mõistlikkuse kontroll palju ühist võrdsuspõhiõigusega c. täielik sisuline kontroll tuleb toime panna siis, kui tegemist väga oluliste põhiõigustega või väga tugeva riivega; parlamendi mänguruum on väiksem(mida kergem riive, seda suurem mänguruum) § 43 Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus I Sätestus : PSJKS II Menetluse põhimõtted 1. taotlus / kaebus 2
2. tegevuse / tegevusetuse vaidlustamine Kui riik piirab õigusi, siis on akt, mida vaidlustada vaidlustame tegevuse RKPJKo 02.12.2004, 3-4-1-20-04 tegevusetust saab kontrollida 3. kontrolli intensiivsus kontrolli intensiivsus peaks sõltuma sellest, kui intensiivne on põhiseaduse riive a. ilmselgete vigade kontroll kohus peaks teostama siis, kui tegemist on väga kerge riivega; tähendab, et riigikohus tolereerib vigu, mis pole ilmselged b. mõistlikkuse kontroll palju ühist võrdsuspõhiõigusega c. täielik sisuline kontroll tuleb toime panna siis, kui tegemist väga oluliste põhiõigustega või väga tugeva riivega; parlamendi mänguruum on väiksem(mida kergem riive, seda suurem mänguruum) § 43 Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus I Sätestus : PSJKS II Menetluse põhimõtted 1. taotlus / kaebus 2
2. tegevuse / tegevusetuse vaidlustamine Kui riik piirab õigusi, siis on akt, mida vaidlustada vaidlustame tegevuse RKPJKo 02.12.2004, 3-4-1-20-04 tegevusetust saab kontrollida 3. kontrolli intensiivsus kontrolli intensiivsus peaks sõltuma sellest, kui intensiivne on põhiseaduse riive a. ilmselgete vigade kontroll kohus peaks teostama siis, kui tegemist on väga kerge riivega; tähendab, et riigikohus tolereerib vigu, mis pole ilmselged b. mõistlikkuse kontroll palju ühist võrdsuspõhiõigusega c. täielik sisuline kontroll tuleb toime panna siis, kui tegemist väga oluliste põhiõigustega või väga tugeva riivega; parlamendi mänguruum on väiksem(mida kergem riive, seda suurem mänguruum) § 43 Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus I Sätestus : PSJKS II Menetluse põhimõtted 1. taotlus / kaebus 2
54 Kui riik piirab õigusi, siis on akt, mida vaidlustada – vaidlustame tegevuse RKPJKo 02.12.2004, 3-4-1-20-04 tegevusetust saab kontrollida 3. kontrolli intensiivsus – kontrolli intensiivsus peaks sõltuma sellest, kui intensiivne on põhiseaduse riive a. ilmselgete vigade kontroll – kohus peaks teostama siis, kui tegemist on väga kerge riivega; tähendab, et riigikohus tolereerib vigu, mis pole ilmselged b. mõistlikkuse kontroll – palju ühist võrdsuspõhiõigusega c. täielik sisuline kontroll – tuleb toime panna siis, kui tegemist väga oluliste põhiõigustega või väga tugeva riivega; parlamendi mänguruum on väiksem(mida kergem riive, seda suurem mänguruum) § 43 Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus I Sätestus : PSJKS II Menetluse põhimõtted 1. taotlus / kaebus 2
Paljuski ka linnaelanikkond. Kõige otsesemaks ajendiks võiks olla 1722. aastal (Tsehhi on katoliiklik maa), kui osa Tsehhis elanud protsetantidest on sunnitud lahkuma Saksamaale. Lahkujate grupi eesotsas on Christjan David. Tegemist on lihtsa mehega, ta on ametilt puusepp, aga karismaatiline usutegelane. Kui Saksamaale asutakse, loob ta ümberasujate asula. Asundust hakatakse kutsuma Herrnhuti asulaks. Piirkonna eesotsas oli Saksi karhv Nikolaus Ludwig von Zinzendorf, kes uut asundust igati tolereerib ja lubab neid seal oma õpetust levitama hakata. Hakati oma õpetust ka laiemalt levitama, see leiab saksakeelsete inimeste seas üsna hea vastuvõtu. Paljuski öeldakse, et hernhuutluse arusaamade levitamine on seotud pietistlike ideede levikuga (kuigi võrdusmärki nende vahel ei ole!). Pietism tegeleb vaimulik-teoreetiliste probleemidega, hernhuutlus on rohkem praktiline. Mõlemal on oluline see, et nad ei löö ametlikust luteri kirikust lahku. 1720
annaabi.ee 
