nad hakkavad sma liha, on neil vaja juua. Vikesi kutsikaid kaugete joogikohtade juurde viia oleks ohtlik, seeprast on hundi urud enamasti kmnekonna vi vhemalt mnesaja meetri kaugusel veest kraavist, allikast, ojast vi mnest lombist. Urud on tavaliselt mineraalpinnases, kuid need vivad olla ka raba turbapndakutes, kraavikallastes, puujuurte vi tuulemurru all ikka hsti varjatud kohtades. Hundikutsikate kodu on nende urg, koduu uruesine, kodutnav tee joogipaika, kodukoht pesitsus ja toitumisterritoorium, ning kodumaa kogu ulatuslik areaal rpasest Euroopast kuni Ida meredeni, jtkudes Phja-Ameerikas. Meie metsad on korraldatud ja tiheda teedevrguga ning hundid seetttu hsti valitsetavad. Siinsed hundid on ppinud tundma kodumbruse metsi ja inimeste jahikombeid. Hoopis kavalamatena ei lase nad oma nahka nii hlpsasti maha vtta. Kllap on neis ka osake koera verd, sest segunemine on paratamatu oludes, kus populatsiooni normaalne struktuur on rikutud ja arvukus vike
linde, harva ka putukaid ja sisalikke. Suguküpseks saavad tuuletallajapojad 1. eluaastal. Enamik tuuletallajaid elutseb väikesel kodupaigal, pesitsedes eraldi paaridena, kuigi mõnel pool võib kujuneda ka väikesi kolooniad, nagu neid on stepi-tuuletallajatel. Tuuletallajate ränne ja lisainfot tuuletallajate kohta Kui ümbruskond on sobiv, jääb tuuletallajate paar pärast munemist mõnikord paigale, enamasti aga rännatakse mujale ja võetakse seal sisse kindel toitumisterritoorium. Põhjapoolsemad pistrikud lendavad talveks Lääne-Euroopasse, mõnikord isegi Aafrikasse. Tuuletallaja on rändlind ka Euroopa leviala idaosas. Hõlpsam on ju saagi leidmine kõrgest rohust kui paksu lume alt - see sunnibki lindu minema lendama ja pidama jahti mujal. Eestis muutub tuuletallaja tavaliseks alles aprilli alguses, kuigi tuuletallaja esimesed isendid jõuavad Eestisse juba märtsi keskpaigas. Tuuletallajate kevadine läbiränne kestab maini.
isenditevaheline infovahetus toidu tootmine ja -vahetus toidu varumine ja säilitamine, Ühiselu tasemeid Kari, parv – lõimetishoole, ühine järglaste kaitse Seltsingud – lõimetishoole, ühine järglaste kaitse 1. Pere (=superorganism) – herilased, kimalased – pered väiksemad 2. Pere (=superorganism) – püsiperelised – paljud sipelga- ja termiidiliigid – lõimetishoole, ühine kaitse, infovahetus, suurem pere ja toitumisterritoorium. Koloonia, föderatsioon, asurkond – mitmed sipelgaliigid – lõimetise hoole, ühine kaitse, kasti- ja tööjaotus, infovahetus, suurem toitumisterritoorium,. Pre- ja subsotsiaalsed putukad Kõrvahark Lehemesilane Superorganism Omab iseseisva organismi tunnused Reproduktiivsed kastid peres omavad suguelundite funktsiooni Tööliste kastid omavad erinevate somaatiliste kudede funktsiooni
, kelle hiiliv ja/või varitsev jahipidamisviis eeldab eraklust, sest teised isendid segaksid. 3. Kodupiirkond. Osa solitaarseid loomi hulgub ringi oma kodupiirkonnas, mis võivad eri indiviididel omavahel osaliselt kattuda 4. Territooriumid, nende funktsioon. Erinevate loomade territooriumidel on mitm. erinevad funktsioonid. Kaks tavalisemat territooriumitüüpi: paarumisterritoorium (kaitstakse oma partnerit rivaalide eest) toitumisterritoorium (kaitstakse toiduressursse) Tihti territooriumide funktsioonid kattuvad omavahel 5. Ressursside ajalis-ruumiline jaotus ja territoriaalsus. Territoriaalsuse tasuvus sõltub kaitstavate ressursside ajalisruumilisest jaotumisest kui toiduvarud on ajas konstantsed ja jaotunud ruumis ühtlaselt, on territoriaalsuse äratasuvus väga tõenäoline kui toiduhulk mingis piirkonnas kõigub ajas tugevasti ja on ruumis jaotunud agregeeritult, võib
eri indiviididel omavahel osaliselt kattuda. Osal liikidel esinevad aga eksklusiivsed territooriumid, millelt liigikaaslasi (vähemalt samasoolisi) eemal hoitakse. Territooriumid, nende funktsioonid. Ressursside ajalis-ruumiline jaotus ja territoriaalsuse tasuvus. Ressursside ebaühtlane jaotus ja polügüünia. Kaks tavalisemat territooriumitüüpi: paarumisterritoorium (kaitstakse oma partnerit rivaalide eest), toitumisterritoorium (kaitstakse toiduressursse). Toidu ebaühtlane ajalis-ruumiline jaotus võib territoriaalsetel loomadel mõjutada nende populatsioonide sotsiaalset struktuuri. Näit. polügüüniat ehk “mitmenaisepidamist” soodustab see, kui ühede isaste territooriumid on märksa rikkalikumad kui teistel. Grupieluviisi põhjused. Grupieluviisi eeliseid turvalisuse seisukohast. Grupieluviisi eeliseid toitumise seisukohast. Elatakse grupis, kui see pakub paremat kaitset vaenlase eest
segavaks teguriks. • Osa solitaarseid loomi hulgub ringi oma kodupiirkonnas, mis võivad eri indiviididel omavahel osaliselt ka kattuda. • Osal liikidel esinevad aga eksklusiivsed territooriumid, mida liigikaaslaste (vähemalt samasooliste) eest kaitstakse. Erinevate liikide territooriumidel on mitmesugused erinevad funktsioonid. Kaks tavalisemat territooriumitüüpi on 1) Paarumisterritoorium (kaitstakse oma sigimispartnerit rivaalide eest); 2) Toitumisterritoorium (kaitstakse toiduressursse). Tihti võib üks ja sama territoorium täita ka erinevaid funktsioone. Nii nagu muudegi käitumiste puhul, tasub ka territooriumi kaitsmine end ära üksnes siis, kui sealt saadav kasu kaalub üles kaitsmise hinna. Seega ei ole harilikult mõtet kaitsta territooriumidena o väga rikkalikke lokaalseid ressursiallikaid, kuhu teiste isendite tung on väga tugev o väga vaeseid alasid,
annaabi.ee 
