Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"toitmises" - 7 õppematerjali

Iive
2
docx

Iive

summas mida lapse kasvatamiseks makstakse, see on liiga väike. Arvestades seda, kui palju maksavad laste asjad, millest laps niikuinii välja kasvab ei aita see väike raha kuidagi ja kindel on see, et iga lapsevanem soovib oma lapsele parimat elu, seepärast lükatakse pereplaneerimine kusagile kaugesse tulevikku, kui enda elu juba karjäär ja raha on piisavalt et lapsele kõike pakkuda. Minagi mõtlen nii, ma ei saa saada last, kui ma isegi ära ei ela. Lapse kasvatamises ja toitmises ei saa riiki piisavalt usaldada. Ma ei usu et on olemas mõni inimene, kes mõtleks, et saaks lapse juba selle toetuse pärast mis riik annab. Lisaks sellele ei kujuta ma ennast ette lapsega ja ilma autota. Mul on jube kahju vaadata naisi, kes tahaks vankrga trolli või bussi saada. Juba sellest oleks abi, kui teha kõik bussid ja trollid madalateks, et käruga oleks mugav siseneda. See läheks kindlasti kalliks ja trollide ning busside välja vahetamine vaid iibe pärast ei oleks

Geograafia → Geograafia
18 allalaadimist
Skelett
9
odt

Skelett

· Plinkollus ­ katab luud väljas poolt, väga tihe ­ koosneb tihedalt kõrvuti asuvatest luuplaatidest ehk lamellidest. · Käsnollus ­ asub plinkollus all ja on poorse ehitusega. Käsnollus koosneb põrkadest. · Luuümbris ­ on õhuke sidekoeline kate, mis katab plinkollust, värvuselt roosakas/kollakas, sest sisaldab närve, veresooni ja rasv kude. Luuümbris osaleb luu toitmises, liigepindades luuümbrist pole. · Luuüdi ­ on vereloome elund ja toitainete varula. Eristatakse kollas ja punast luuüdi. Täiskasvanul paikneb luuüdi põhiliselt toruluude õõntes ja punane luuüdi paikneb käsnolluses. Luude keemiline koostis. ligikaudu 50 % vett ligikaudu 16 % rasva 12 % teisi orgaanilisi aineid ( valgud, süsivesikud ) ligikaudu 21 % mineraalaineid, tänu rasva ja vee sisaldumisele on luu kollakas/valge, roosa varjundiga.

Bioloogia → Bioloogia
136 allalaadimist
Hügieenikommete muutus ajas
10
pdf

Hügieenikommete muutus ajas

(Bushak, 2015). Nad pesid ennast iga päev, ajasid juuksed maha, et vältida täisid ning regulaarselt kasutasid kosmeetikat (Mark, 2017). Arvati, et mida puhtam ja õlitatud inimene oli, seda lähedasem on ta jumalatele (Bushak, 2015). Egiptlased kasutasid erinevaid savisid, mineraale ja õlisid, et valmistada seepe ning muid kosmeetikatooteid, et naha eest hoolt kanda (Mark, 2017). Toodete mõte ei olnud ainult puhastamises vaid ka naha niisutamises ning selle toitmises (Mark, 2017). Igas majapidamises kaasaarvatud ka vaesemates oli mingit sorti nõu ja pesemiseks mõeldud vahend, mis võimaldas egiptlastel ennast igapäevaselt pesta (Mark, 2017). Pesemise all mõeldi küll jalgade, käte ja näo pesu, kuid keha ja juukseid pesti ka mitu korda nädalas (Mark, 2017). Nad kasutasid ka omamoodi deodorante ja parfüüme, et paremini lõhnata (Mark, 2017). Suu hügieen oli samuti tähtis

Muu → Argikultuuri muutumise kursus
1 allalaadimist
MEELELUNDID
13
pdf

MEELELUNDID

2 Silmaläätse asukoht, kuju, F: ● vikerekesta ja klaaskeha vahel ● kaksikkumer Funktsioon: - murrab kõige rohkem valguskiiri! - muudab fookuskaugust (akommodatsioon) - sellel võimel põhineb silma võime näha selgesti erineval kaugusel asuvaid objekte Kus leidub vesivedelikku ja mis on selle F? ● Silmamuna ees- ja tagakambris. Funktsioon: - osaleb sarvkesta toitmises - hoiab silmasisese rõhu kindlal tasemel KONJUKTIIV ​CONJUCTIVA​ - ​laugusid kattev silmamuna sidekest, mis kulgeb edasi silmamunale ja on tundlik, õrn, õhuke, sile, läikiv ning veresoonterohke CORNEA ​ehk sarvkest - silma väliskesta eesmine kumer osa, mis kaitseb silmasisu, laseb valguskiiri silma ja on silma valgustmurdvaks keskkonnaks. SKLEERA​ ehk kõvakest - kollageenkiududest koosnev silma väliskesta osa (silmavalge), mis kaitseb silmasisu ja annab silmale kuju.

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
24 allalaadimist
Meeleelundid - nahk
13
doc

Meeleelundid - nahk

Seal tekib esemete selge kujutis (vähendatuna ja ümberpööratuna). * Vesivedelik asub silmamuna ees- ja tagakambris. Eeskamber on ruum, mida piirab eest sarvkest, tagant - vikerkest ja silmalääts. Tagakamber on pilujas ruum, mille eesseina moodustab vikerkest, tagumise seina - silmalääts, ripsvöötmeke ja ripskeha. Kambrid on omavahel ühendatud vikerkesta ja silmaläätse vahel oleva pilu kaudu. Vesivedelikku toodavad ripskeha ja vikerkesta veresooned. See osaleb ka sarvkesta toitmises ja hoiab silmasisese rõhu kindlal tasemel.. * Silmalääts on kaksikkumer, ta asub vikerkesta ja klaaskeha vahel. Väljastpoolt katab teda läbipaistev kihn (kapsel). Selle eesmisel pinnal paikneb epiteel, mis produtseerib läätserakke. Olemasolevad rakud tihenevad ja umbes 40.a. vanuses moodustub läätse keskele tuum. Lääts sisaldab ~63% vett, ~35% globuliine, ~2% mineraalsooli. Tema valgustmurdev võime on 13 dioptrit

Bioloogia → Bioloogia
106 allalaadimist
Biokeemia kordamine
29
doc

Biokeemia kordamine

Pöördumatult kahjustuvad neerud. Erinevad vitamiinid ja nende tähtsus (õppige paar näidet ­ näiteks 2 vitamiini). - A vitamiin ­ vajalik nägemisprotsessiks; paljude organismi rakkude kasvuks ja arenguks; limaskestade normaalseks arenguks; antioksüdantseks regulatsiooniks; organismi viljastumisvõime tagamiseks. - D vitamiin ­ aitab kaltsiumil ja fosforil imenduda; osaleb immuunsüsteemi töös; südamelihase talituses, närvikoe toitmises ning aitab verel normaalselt hüübida. Koensüümid ­ mis on koensüümid? - Madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis koos ensüümide valguosaga osalevad ensüümi katalüüsis moodustades toimivaid ensüüme Koensüümide ja vitamiinide seos. - Vitamiinide funktsioon on olla koensüümiks liitensüümis! 8. Hormoonid. Mis on hormoonid? - Hormoonid on bioloogiliselt aktiivsed ühendid, mida toodetakse spetsiifiliste

Keemia → Biokeemia
124 allalaadimist
Kultuuriajaloo eksami konspekt
42
docx

Kultuuriajaloo eksami konspekt

talupojaühiskondade uurijad tekstimaterjalide piiratuse tõttu on pidanud kaua aega leppima." ROBERT DARNTON (s.1939) ­ Ajaloolise antropoloogia pioneer Ameerikas. ­ Tegi koostööd Geertziga. ­ ,,Tööliste mäss: Suur kassitapp Saint-Severini tänaval" ­ klassikaline näide Geertzi mõjutustega ajaloolisest antropoloogiast. "Kassitapuga mõistsid õpipoisid meistri ja tema pere süüdi nende kurnamises ja kehvas toitmises, hõlbuelus, kuna trükkalid tegid ära kogu töö, süüdi trükikojast eemaldumises, süüdi selles, et meister ei tahtnud nendega koos süüa ja töötada (...). Süüdistus laienes meistrilt majapidamisele ja kogu süsteemile. Võimalik, et õnnetuid kasse süüdistades, hukka mõistes ja puues tahtsid töölised pilgata tervet seadus- ja ühiskonnakorda.Peale vägivalla olid kassid seksi sümbolid, sobides seega meistri naise ründamiseks. (...) Kassi ründamine oli

Kultuur-Kunst → Kultuuriajalugu
51 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun