Päevaks kogunevad lendlased puumajade seinte vahele ja katusealustesse, ka puuõõnsustesse. Lendlased poegivad suvel ja selleks kogunevad emasloomad juba mai lõpus kokku ja moodustavad poegimiskolooniaid, mis tihti asuvad samuti ehitistes, ja kuhu kuulub kümneid loomi. Iga lendlane toob ilmale vaid 1 poja, kes sündides on abitu ja kaalub vaid 1,5 g. Esimestel elunädalatel on pojad ema külge klammerdunud, hiljem jäävad ööseks varjepaika, kus ema neid aeg ajalt toitmas käib. Areng on aga kiire ja noor lendlane lennuvõimestub juba 1 kuu vanuselt ning saab suguküpseks 1...2. eluaastal. Talve veedavad tõmmulendlased talveunes suuremates liiva- ja lubjakivikoobastes, harvem ka vanades mahajäetud keldrites ning talve üleelamiseks koguvad nad naha alla rasvavaru. Enamasti on nad pugenud kivimipragudesse ega ripu seintel või laes nagu nahkhiirtel kombeks. Tõmmulendlased võivad samas kohas talvituda aastaid järjest, kuid talvel ei
Metskitse nägemisel on omamoodi eripära: liikuvat objekti näeb ta väga hästi, seisvat objekti kehvemini. Nii kitsed kui sokud teevad ohtu märgates omamoodi haukuvat häält, emasloom ja tall suhtlevad omavahel piiksuvate häälitsustega. Kevadel võib looduses uitaja leida varjulises kohas lebava tähnilise metskitsetalle. Leitud loomakest ei tasu puutuda ega kaasa võtta, sest poeg pole hüljatud, vaid enamasti on ta ema kusagil läheduses ja käib teda päeva jooksul korduvalt toitmas. Kui pojad muutuvad tugevamaks, hakkavad nad emaga kaasas käima, kuni umbes aasta pärast täiskasvanuks saavad ja lõplikult emast eralduvad.
35 31.1.13 Kuressaare Gümnaasium 8 Mida teha kassiga kui pere läheb reisile? 5 8 9 Viiksin loomahotelli Laseks naabritel teda toitmas 9 käia Viiks ta sugulaste või sõprade juurde Võtaksin kaasa Muu 26 31.1.13 Kuressaare Gümnaasium 9
neile kooli järele ja andis selle neile üle ja kõik lapsed olid tast üli vaimustunud ja ta hakkas seal igapäev käima, lapsed toitsid teda ja mängisid temaga, ta ütles, et elas tõelist tudengi elu. Aga üks päev õppejõud keelasid tal sinna tulla, kuna arvasid, et õpilased ei keskendu enam nii palju õppimisele ja Berganza pandi koduaias ketti jälle. Neegritarteenija käis teda aeg ajalt kehvalt toitmas. Aga kuna neegritar oli armunud mingisse neegrisse ja igal õhtul tema juurde hiilis, siis ta viis Berganzale toitu selle eest, et ta vaikiks. Mitu ööd oli juba niimoodi kestnud, aga Berganzal viskas kopa ette, ta mõtles et ta ei taha siuke valetaja olla ja järgmisel ööl läks neegritarile vaikselt kallale, et pererahvas ei kuuleks. Neegritar oli nüüd kaks nädalat voodi haige ja ei saanud perele öelda, mis tal päriselt viga. Terveks saades üritas ta uuesti öösel
töötaja tööülesannete täitmisest ajutiselt keelduda (TLS §18 lg1,2). Ülesanne 131 Sekretär tuli tööle vahetult pärast sünnituspuhkuse lõppemist. Ta palus direktorilt lapse toitmiseks ettenähtud vaheajad liita ja lubada tal lahkuda töölt üks tund enne tööpäeva lõppu. Direktor sellega ei nõustunud ja soovitas naisel lapsetoitmise vaheaeg ära kasutada koos lõunavaheajaga. Töötaja väitis, et ka pooleteise tunniga ei jõua ta last toitmas käia, kuna elab äraühingust väga kaugel. Direktor leidis siiski, et sekretär peab tööpäeva lõpuni kohal olema, kuna vastupidisel juhul jääb osa dokumentidest välja saatmata. · Kes tekkinud vaidluse peaks lahendama ja milline peaks olema sisuline lahendus? Nad peavad selle omavahel lahendama. TLS ei kohusta tööandjat sekretäri le paremat tööajakorraldust looma. Kui pooled ei saavuta kokkulepet, tuleks asi anda lahendada töövaidluskomisjonile
Vastajate vastused, mida ta teeks oma kassiga kui omanik läheks reisile 5 8 9 Viiksin loomahotelli Laseks naabritel teda 9 toitmas käia Viiks ta sugulaste või sõprade juurde Võtaksin kaasa Muu 26
järske pöördeid. Päevaks kogunevad lendlased puumajade seinte vahele ja katusealustesse, ka puuõõnsustesse. Lendlased poegivad suvel ja selleks kogunevad emasloomad juba mai lõpus kokku ja moodustavad poegimiskolooniaid, mis tihti asuvad samuti ehitistes, ja kuhu kuulub kümneid loomi. Iga lendlane toob ilmale vaid 1 poja, kes sündides on abitu ja kaalub vaid 1,5 g. Esimestel elunädalatel on pojad ema külge klammerdunud, hiljem jäävad ööseks varjepaika, kus ema neid aeg ajalt toitmas käib. Areng on aga kiire ja noor lendlane lennuvõimestub juba 1 kuu vanuselt ning saab suguküpseks 1...2. eluaastal. Talve veedavad Brandti lendlased talveunes suuremates liiva- ja lubjakivikoobastes, harvem ka vanades mahajäetud keldrites ning talve üleelamiseks koguvad nad naha alla rasvavaru. Enamasti on nad pugenud kivimipragudesse ega ripu seintel või laes nagu nahkhiirtel kombeks. Brandti lendlased võivad samas kohas talvituda aastaid järjest, kuid talvel ei moodusta
Päevaks kogunevad lendlased puumajade seinte vahele ja katusealustesse, ka puuõõnsustesse. Lendlased poegivad suvel ja selleks kogunevad emasloomad juba mai lõpus kokku ja moodustavad poegimiskolooniaid, mis tihti asuvad samuti ehitistes, ja kuhu kuulub kümneid loomi. Iga lendlane toob ilmale vaid 1 poja, kes sündides on abitu ja kaalub vaid 1,5 g. Esimestel elunädalatel on pojad ema külge klammerdunud, hiljem jäävad ööseks varjepaika, kus ema neid aeg ajalt toitmas käib. Areng on aga kiire ja noor lendlane lennuvõimestub juba 1 kuu vanuselt ning saab suguküpseks 1-2. eluaastal. Talve veedavad tõmmulendlased talveunes suuremates liiva- ja lubjakivikoobastes, harvem ka vanades mahajäetud keldrites ning talve üleelamiseks koguvad nad naha alla rasvavaru. Enamasti on nad pugenud kivimipragudesse ega ripu seintel või laes nagu nahkhiirtel kombeks. Tõmmulendlased võivad samas kohas talvituda aastaid järjest, kuid talvel ei
annaabi.ee 
