Mario Märtson TP10 Tartu Kutsehariduskeskus Tartu 2012 Majandus ja igapäevane olme : Kaubandus 1918-1991 Eesti Vabariigi esimese iseseisvuse perioodi alguses 1918. aastal juhtisid siinset kaubandust Põllutöö- ja toitlustusministeerium (1918) ning Kaubandus- ja tööstusministeerium, eraldi eksisteeris Toitlusministeerium (1919), mõnda aega ka Kaubandus-, tööstus- ja teedeministeerium (1918-1919), Raha- ja kaubandus- tööstusministeerium (1922-1923), 1923. aastast Kaubandus- tööstusministeerium ja 1929. aastast kuni 1940. aastani Majandusministeerium. (http://muuseum.mkm.ee/kaubandus18_40.html) Esimeseks majandusministriks sai Johannes Friedrich Zimmermann. 1929. aasta juulist kuni 1931. aasta veebruarini oli Zimmermann Otto Strandmanni valitsuse ja 1932. aasta novemberini Kaarel Eenpalu
Majandus Kuigi Eesti majanduse arendamine pidi algama kohe peale Päästekomitee sellekohast päevakäsku 24.02.1918 a., ei saanud loodud ministeeriumid tööle asuda kuna Saksamaa okupeeris Eesti. Seejärel algas Vabadussõda mil tuli tegeleda sõjaaja toitlusprobleemidega ja ettevõtete evakueerimisega. Pärast Tartu rahulepingu sõlmimist said ministeeriumid alustada intensiivset tööd. 1918 1929 a. juhtisid majandust põllutöö-, kaubandus- ja tööstus-, teede-, rahandus- ja toitlusministeerium. Märtsis 1929 a. majandusministeeriumi loomisega lõpetasid eeltoodud ministeeriumid, v.a. teedeministeerium, oma tegevuse ja jätkasid selliselt kuni 1940 aastani. Kuigi aktiivne majanduspoliitika aastatel 1921-1923 tõi kaasa majanduse tugevnemise, valmistas 1924. a. alanud majanduskriis pettumuse, kuna elatustase hakkas langema. 1925. a. veebruaris võeti vastu valitsemisasutuste korraldamise kaitse seadus, mis mõjus hästi majanduse arengule. Olulisemateks ettevõtmisteks oli:
koosneb kaubandusettevõtetest e. –institutsioonidest, milles toimub nii ost kui müük ning kaupade ettevalmistamine selleks. Kitsamas mõttes võime vaadelda kaubandust ka kui tegevust: ostu, müüki, vahendust. 4 1 KAUBANDUSE ARENG 20. SAJANDIL ENNE TEIST MAAILMASÕDA 1.1 Eesti kaubandus 1918 – 1929 aastani juhtisid Eestis kaubandust Põllutöö- ja Toitlusministeerium ja alates 1929- 1940 aastani Majandusministeerium, kelle alluvuses tegutses kaubandusosakond. 1.1.1 Kaubandusosakond Kaubandusosakonna ülesandeks oli nii sise- kui ka väliskaubanduse korraldamine. Sisekaubanduse vallas oli ülesandeks: hoolitseda korraliku äriajamise eest, töötada välja sisekaubandust normeerivate seaduste ja määruste eelnõusid, võidelda kõlvatute ja lubamatute ärivõtete vastu, lahendada äriteenistusse puudutavaid küsimusi, koordineerida äritegevust,
Maapoodide võrk Eestis kujunes välja möödunud sajandi teisel poolel ja selle sajandi alguses. Oluline roll on sajandite jooksul olnud rändkaubandusel. Talupojale tähendas see tööaja kokkuhoidu, sest kaup toodi koju kätte. Väga palju käis Eestis kauplemas Vene rändkaupmehi. Nende käigud kestsid kuni Esimese maailmasõjani. 1918 – 1929 aastani juhtisid Eestis kaubandust Põllutöö- ja Toitlusministeerium ja alates 1929- 1940 aastani Majandusministeerium, kelle alluvuses tegutses kaubandusosakond. Kaubandusosakonna ülesandeks oli nii sise- kui ka väliskaubanduse korraldamine. Pärast iseseisvumist toimus uute kaubandusorganisatsioonide loomine. Sisekaubanduses etendasid olulist osa kooperatiivettevõtted. Esimesed tarbijate ühistud asutati juba 1902. aastal. Suurenes ka väliskaubandus. Aastaid 1971 – 1975 võib lugeda Eestis selvekaubanduse alguseks .
Majandus Kuigi Eesti majanduse arendamine pidi algama kohe peale Päästekomitee sellekohast päevakäsku 24.02.1918 a., ei saanud loodud ministeeriumid tööle asuda kuna Saksamaa okupeeris Eesti. Seejärel algas Vabadussõda mil tuli tegeleda sõjaaja toitlusprobleemidega ja ettevõtete evakueerimisega. Pärast Tartu rahulepingu sõlmimist said ministeeriumid alustada intensiivset tööd.. 1918 1929 a. juhtisid majandust põllutöö-, kaubandus- ja tööstus-, teede-, rahandus- ja toitlusministeerium.. Märtsis 1929 a. majandusministeeriumi loomisega lõpetasid eeltoodud ministeeriumid, v.a. teedeministeerium, oma tegevuse ja jätkasid selliselt kuni 1940 aastani. Kuigi aktiivne majanduspoliitika aastatel 1921-1923 tõi kaasa majanduse tugevnemise, valmistas 1924. a. alanud majanduskriis pettumuse, kuna elatustase hakkas langema.. 1925. a. veebruaris võeti vastu valitsemisasutuste korraldamise kaitse seadus, mis mõjus hästi majanduse arengule
suletud. Puudus raha tööstuse edendamiseks ja arendamiseks. Investeerimine Eestisse puudus, see oli tundmatu. Põllumajandus: Põllumajanduses tekitas meeste mobiliseerimine ja hobuse rekvireerimine tööjõupuuduse, millest tulenevalt vähenes haritav põllupind ja langes saagikus. Peamiseks majandusharuks jäi põllumajandus. Toitlusolukord on kõige tähtsamal kohal, peab toitma esialgu oma rahva ja siis saab alles toitu eksportida. Ministrina tõusis Jaak Raamat (Toitlusministeerium). Arvele tuli võtta kõik toiduainete varud, teha prognoosid, mida on vaja rahva toitlustamiseks. Vajatakse 400 tonni teravilja. Lihatoodete osas olukord polnud parem, arvestati, et oleks vaja 5000 tonni erinevat lihatooteid, kuid saadaval oli ainult pool sellest. Keelustati toidu väljavedamist riigist. Oli sisseseatud kaardi süsteem, toidujagamiseks rahvale (200g leiba inimesele, hiljem vähendati seda 150g leivaks). Kuulutati teravilja
annaabi.ee 
