TOITLUSKRIIS Juba kaua aega tagasi kujunesid välja põhilised tegurid, mis tingisid toitluskriisi jõudmise sellesse staadiumi, kus maailma paljudes paikades tekkis katastroofiline lõhe elanikkonna füüsilise toiduainetevajaduse ja selle rahuldamise võimaluste vahel, mille tulemusel hukkub igal aastal miljoneid inimesi. Toitluskriise on ette tulnud ka varem, ent 1960 1970. aastatel kujunes olukord juba krooniliseks ning nälg omandas nüüd enneolematu ulatuse, olemata seejuures seotud mingite erakorraliste asjaoludega (ikaldused, üleujutused, sõda) nagu varasematel ajajärkudel
riigid toetaksid arengumaid rahaliselt ning aitaksid neil vältida uusi kodusõdasid ja konflikte teiste riikidega. Kolmandaks tuleks kindlasti veemajandus ümberkorraldada, kuna puhta joogivee puudumine tekitab veel suurema probleemi kui haritava maa puudumine. Üheks võtmeprobleemiks vastuvõetava tasakaalu saavutamisel on ka toidu hulga ja rahvaarvu vahel ka kõigile abielupaaridele pereplaneerimise võimaldamine. Peamine abinõu sündivuse reguleerimisel on noorte naiste koolitamine. Toitluskriisi ületamisel on eriti oluline ka see, et põhirõhk pöörataks laste tervise ja toitumuse parandamisele. Investeeringud lastesse on end pikas perspektiivis enim õigustavad. Kuigi põhirõhk toitluskriisi ületamisel tuleks pöörata pikaajalise alatoitumuse käes kannatavatele inimestele, ei saa mööda vaadata ka neist, kelle toiduga varustatust on mõjutanud kas majanduslangus või loodusõnnetused. Kuni tänase päevani on erinevad riigid toitluskriisi probleemi lahendamisega erineval
kokkuvarisemist ja pikaajaliste töötute suurenevat hulka. Mitmekülgse, tervisliku toidu ostmisega on suure tõenäosusega raskusi ligi pooltel Eesti elanikest, ajutise alatoitumuse all kannatajateks võib lugeda 30% elanikest," tunnistab ka endise toiduameti peadirektor Kaja Kuivjõgi. Lastest asub kõige vaesemas elanikegrupis Eestis aga koguni 50%. Antud töö koostamise käigus tuli mulle üllatusena toitluskriisi ulatus alatoitumuse käes kannatavate inimeste suur arv. Seda ka üleminekumaades ja arenenud tööstusriikides. Samas tuli ootamatusena Eesti võimude eirav suhtumine toitumusprobleemidesse ja ka nälja olemasolusse Eestis. Eriti murettekitavaks on alatoitumuse käes kannatavate laste suur arv maailmas. Samuti tuli mulle negatiivse üllatusena vastavat teemat käsitlenud autorite valdavalt kiretu suhtumine antud teemasse, kuna pahatihti oli näha, et
hektareid põllu- ja karjamaad. Ma arvan, et see on omamoodi surnud ring, sest suureneva rahvaarvuga kasvab ka nõudlus toidule, see omakorda suurendab karjakasvatuse intensiivsust, mille tulemusena suureneb kõrbestumine. Võib julgelt väita, et taimekasvatus on nii Aafrika kui kogu maailma jaoks väga oluline. Uued ja paremad taimekasvatusviisid, näiteks väetamine, taimekaitse ja niisutamine, aitaksid kaasa toitluskriisi leevendamisele. Suurenev taimekasvatus oleks ka abinõuks kõrbestumise vastu. Lisaks inimkonnale on taimed olulised kõigile elusorganismidele. Taimed reguleerivad gaaside sisaldust atmosfääris. Seda protsessi nimetatakse fotosünteesiks. Suureneva populatsiooni tõttu suureneb ka tootmine, tarbimine ning kokkuvõttes ka kasvuhoonegaaside emissioon. Et kasvuhoonegaaside sisaldust atmosfääris madalal hoida, on vajalik taimede hulga säilitamine ja isegi suurendamine.
nad mõlemad - esimene saastab, teine hävitab happevihmadega. Ühelt poolt jäävad lenduvad ühendid keskkonnale kahjulikuks tehnoloogia, teisalt rahaliste vahendite nappuse tõttu. Seevastu jääkprodukti tuhka kasutatakse edukalt teise ökologiseeritud tootmisringi tarbeks. Tuha kasutamisel näiteks ehitusmaterjalina selle kahjulikkus väheneb, samas põldude lupjamisel saab tuhast hoopis kasu. Inimeste toidupuudus: Juba kaua aega tagasi kujunesid välja põhilised tegurid, mis tingisid toitluskriisi jõudmise sellesse staadiumi, kus maailma paljudes paikades tekkis katastroofiline lõhe elanikkonna füüsilise toiduainetevajaduse ja selle rahuldamise võimaluste vahel, mille tulemusel hukkub igal aastal miljoneid inimesi. Sajandi keskpaigaks on maailmas miljard näljahädas inimest. USA tippteadlase sõnul võib 21. sajandi keskpaigaks olla nii kliima kui ülerahvastatuse tõttu maailmas ligi miljardi jagu neid inimesi, kes vaevlevad näljahädas.Näljahäda on
Ø Tänapäeval on maailm toidu järgi jaotunud Ø See tähendab, et kui osa inimesi sööb liiga vähe, ent samas on maailmas olemas toidukogus, mis peaks võrdse jagunemise korral kõik inimesed ära toitma, peab olema ka inimesi, kes söövad liiga palju Ø Inimesed kannatavad suurte toidukoguste tarbimise tulemusena ületoitumuse käes Ø See on ühiskonna kihistumise tulemuseks ja ühtlasi üheks toitluskriisi põhjuseks Põuaperiood Ø Põuda esineb kõige sagedamini siis, kui selle piirkonna valglas sajab keskmisest vähem Ø Pikka aega kestnud põud võib põhjustada kõrbestumist Ø Enamikus piirkondades, kus esineb põuda, on põud korduv ja tavaline kliimanähtus Ø Inimese kaasatus võib siiski suurendada põua mõju,põuad on tugevnenud, pikenenud ja laienenud alates 1970ndatest inimese poolt