Valimatu kättemaks ei säästnud isegi kiriku inimesi. Murrganguliseks sündmuseks võib pidada ka Kolmekümneaastast sõda aastatel 1618-1648 , kus osalesid protestandid ja katoliiklased. Ennenägematu vägivald ja rüüstamine kujunes peamiselt usuvaenuste kulminatsiooniks. Seesugune karm võitlus jõudis aga kõige madalamale tasemele ,kus sõdurid pidid ellujäämiseks elatuma sõjasaagist .Selline põhimõte tuleneb aga Albrecht von Wallensteinilt ,kes nentis : ``Sõda toitku sõda``. Usun, et sõjameeste olukord oli mõistusepiirest väljas ja sõda lakkas täiesti olemast muutudes jubedaks vägivallaks. Tagajärjeks jäi aga keisri tegelik võim edaspidi piiratuks. See omakorda vähendas absolutistlikku valitsusviisi. Erinevad perioodis kantud murrangulised sündmused ja lahingud muutsid varauusaja täiesti erinevaks teiste ajajärkudega võrreldes. Mitmes valdkonnas täiustuti ,kuid tänapäevane tõde jäi siiski veel kaugeks tulevikuks
28. Kirjelda kiriklikku sajandist ja on seotud ristiusu sõjainvaliide ja orbe. hoolekannet keskajal levikuga. (kloostrite varjupaigad, Kiriklik hoolekanne keskajal oli : seegid, pidalitõbiste, 41. Mida tähendab Maksti kirikumaksu ( va kui süüfilisehaigete ja vigaste väljend ,,iga vald toitku oma hoolitesti vanainimese eest) hospidalid) vaesed!"? Jõukaid põetasid vabatahlikud ,, Iga vald toitku oma vaeseid" (nunnad) 35. Kuidas oli tähendab, et 1866.ja 1877 aastal korraldatud hoolekanne Eestis vastuvõetud vallaseadus ja 29
KOLMEKÜMNEAASTANE SÕDA: · 1618-1648 · Tsehhi aadlikud heidavad kaks kuninga saadikut ja sekretäri aknast välja · Tsehhide eestvõttel valitakse Prahas uus kuningas Friedrich V lahkulöömine Habsburgide võimu alt · Keiser Ferdinand II asub protestante maha suruma, võidab neid · Protestante toetas Taani kuningas Hollandi ja Inglismaa rahalisel toetusel · Katoliiklased (keisri poolel) laastasid maad "sõda toitku sõda" · Gustav II Adolf astus protestantide poolel sõtta, soovis kindlustada võimu Läänemerel, purustati katoliiklaste väed, lõpuks Gustav II Adolf suri · Prantsusmaa sõdis protestantide poolel · Rahuläbirääkimised uue kuninga võimuletulekuga Ferdinand III · 1648 Vestfaali rahu: lubati katoliiklus, kalvinism, luterlus · Prantsusmaale Elsass, Rootsile Ees-Pommeri, Breemeni ja Werdeni piiskopkonnad Inimene, ühiskond, kultuur III
katoliiklased Guis'id · 24. Aeugust 1572 pärtlitöö · 1598 Nantes'i edikt. Valitses usk on katoliku usk. Kolmekümneaastane sõda · 1618 -1648 sõda, mis puudutas suurt osa Euroopast. · Sõj aajend: tsehhid valisid endale kuninga, kes oli kalvinist. Keiser Ferdinand II saatis armee tsehhide vastu. 1620 algas karm karistusperiood. · Taanlaste sõjakäik protestantide teoks lõppes aga katastroofiga. (sõda toitku sõda) · 1630 sekkus sõtta Rootsi kuningas Gustav II Adolf. Ta jõudis Baierimaale välja. · 6. November 1632 Lützeni lahing. Katoliiklased kaotavad lahingu, kuid Gustav II Adolf sai haavata ja suri. (Tartu Ülikooli loomise aktile kirjutas alla enne lahingut). · 1648 Vestfaali rahu. Augsburgi usurahu põhimõtted kinnitati taas. Katoliikluse, luterluse kõrval tunnistati ka kalvinismi. Anglikaani kiriku võit Inglismaal · Edaward VI 1547 1553
Samal ajal vallutais Flandrias Hispaania väed Reinimaa valdused. Böömimaal algas protestantide julm karistamine. Nende juhid hukati, pool aadli maavaldustest konfiskeeriti. Maalt põgenes üle saja viiekümne tuhande protesrandi. 2. Taani sõda(1625-1629)- Inglismaa ja Hollandi rahalisel toetusel astus protestantide poolel sõtta Taani kuningas Christian IV. (1583–1634) – seiklejast böömi aadlik, kes kogus enam kui saja tuhande mehelise sõjaväe. Wallensteini põhimõtte oli „sõda toitku sõda”, mis tähendas, et vägi pidi end elatama vallutuste käigus võetud sõjasaagist. Järgnevas sõjategevuses said taanlased lüüa ning tõrjuti Põhja-Saksamaalt välja. Protestantide ainsaks suuremaks eduks jäi Stralsundi õnnestunud kaitsmine 1628. aastal. Mais 1629 sõlmiti Lübecki rahu, millega Taani kohustus edaspidi mitte sekkuma Saksamaa siseasjadesse. 3. Rootsi sõda(1630-1635)-Tõsiuskliku luterlasena polnud kuningas Gustav II Adolfil sugugi
Katoliiklaste edu tekitas ärevust protestantlikes maades. Inglismaa ja Hollandi rahalisel toetusel astus nüüd protestantide poolel sõtta Taani kuningas Christian IV, kes Holsteini hertsogina kuulus Saksa riigivürstide hulka. Algas sõja teine Taani periood (162529). Et keisril puudus vägede palkamiseks raha, pakkus talle abi Albrecht von Wallenstein (1583 1634), seiklejast Böömimaa aadlik, kogudes enam kui 100 tuhande mehelise sõjaväe. Wallensteini põhimõtte oli ,,sõda toitku sõda", mis tähendas, et vägi pidi end elatama vallutuste käigus saadud sõjasaagist. Nõnda kujunes Wallensteini juhtimise alla ajaloo suurimaid röövlijõuke, kes valmistas ühtviisi hirmu nii protestantidele kui katoliiklastele. Wallensteini väe kõrval tegutsesid edasi ka katoliku liiga väed krahv Tilly juhtimisel. Järgnevas sõjategevuses said taanlased lüüa ning tõrjuti Põhja-Saksamaalt välja. Protestantide ainsaks suuremaks eduks jäi Stralsundi õnnestunud kaitsmine 1628
annaabi.ee 
