Tulemusena tekkib rohkem laengukandjaid, kuna meil on vastusuuna reziim, siis tekkib valgustusest sõltuv vastuvool, milline on seda suurem , mida suurem on dioodile langev valgusvoog. Kirjeldatud reziimi nimetatakse fotodioodi reziimiks. Teda kasutatakse valguseandurites. Võrreldes generaatori reziimiga on tundlikus suurem ja ta reageerib kiiremini valguse muutustele. Esimese osa lõpp 2. Toiteseadmed 2.1 Toiteseadme blokkskeemid Toiteseadmete all mõistetakse muundus seadmeid, mille abil saadakse vahelduvvoolu võrgust saadud vahelduvpingest nõutava väärtusega ja kvaliteediga alalis pinget. Vajadus toiteseadmete järele tuleneb sellest, et on terve rida tarbijaid, mis vajavad töötamiseks alasisvoolu nagu näiteks: elektroonika- ja arvutustehnika lülitused, elektriline transport jne. Seejuures vajalikud
· Rehvi kasutamine · Naastrehvid · Taastatud rehvid · Veljed · Velgede kinnitus 6) Veermik ja kere: · Kere · Klaasid, klaasipuhastid ja aknapesurid · Kere/kabiini sisustus · Korrosioon ja välimus · Esi- ja tagatelg · Vedrud, amortisaatorid ja stabilisaatorid · Haagise/veduki haakeseadmed ja ühendusjuhtmed · Veokastid ja furgoonid 7) Mootor: · Mootor · Toitesüsteem ja kütusepaak · Gaasi toiteseadmed · Väljalaskesüsteemid · Heitgaaside toksilisuse vähendamise seaded · Katalüsaatorita ottomootorite heitgaasid · Lambda -anduriga ja katalüsaatoriga ottomootorite heitgaasid · Diiselmootori heitgaaside suitsusus · Müra · Elektrisüsteem 8) Jõuülekanne · Sidur · Käigu, - jaotus- ja jõuvõtukast/kordisti/aeglusti · Kardaanülekanne/rattavõll · Peaülekanne · Veojõu kontrollsüsteem 9) Sõiduki mõõtmed ja massid
· Alalisvool võib olla nii positiivse kui ka negatiivse pingega. · Tähistatakse või + märgiga, näit +12V. · Elektriseade vajab oma tööks mõlemasuunalist pinget korraga. Toiteseadmete ülesanne · Toiteseadmete ülesandeks on arvutit kui elektriseadet varustada võimalikult kvaliteetse elektrienergiaga, kaitsta arvutit pisut elektrist tingitud ohtude eest (ülepinge, alapinge). · Toitepinged elektrivõrgus: Euroopa ~220 V AC 50 või 60Hz USA ~110 V AC 60 Hz Toiteseadmed · Kaitsmed (Fuse) · Toiteplokid (Power Supplay Uint PSU) · Kantavatel arvutitel akud NiMH (nikkelakud, odavamad, enne laadimist on soovitav tühjaks lasta, muidu eluiga väheneb) LiIon (liitiumakud, kallimad ja kvaliteetsemad, võib igal hetkel laadida, kuid kokkuvõttes kannatavad vähem laadimisi kui nikkelakud) · UPSid ja generaatorid · UPSid sisaldavad mitmeid elektrilisi seadmeid, sh akut. On mõeldud elektrienergia kvaliteedi
sign. saab kasut. Mitmesuguste el.ajamite juhttoimete saatmiseks. Funktsionaal muundurid- Võimaldavad sis,sign.ruutu tõstmist ming temast ruutjuure võtmist, korrutada ja jagada analoogsign.eraldada sign.moodul ning saada mitmesuguseid mitte- lineaarseid sis.-ja välj.sign.vahelisi sõltuvusi.Baseeruvad 1 v.mitmel opvõim- endil. Käsklus e. Etteande seadmed- Selsüünkäsklusaparaat,potentsiomeetrilised käslusapar. Sobitus.ja toiteseadmed- Kasut.mitmesuguste juht.elem. ühend. ühisesse skeemi. 1)sobitusvõimendid 2)galvaanilise lahutuse lülid 3)filtrid, toiteplokid. 17. Analoog kiiruseandurid(tahhomeetriline sild, tahhogeneraatorid)- Tahhomeetriline sild- Kui valida R1 ja R2 nii et olex täidetud tingimus R1*Ra=R2*Rlp, siis on sild tasakaalustatud ja tema diagonaali pinge punktide A jaB vahel ei sõltu ankruvoolust.(võib võtta ka vahetult harjadelt aga siis sõltub
1.25. Tänapäevase elektroonse süsteemi struktuur Mõõtmised ja mõõteinfo edastamine, töötlemine, salvestamine, esitamine jmt. Primaarne signaal on reeglina analoogsignaal, pidevatoimeline signaal, seda tuleb võimendada. Peale võimendamist saab selle muundada digisignaaliks. Seda ka tehakse. Ja kõik edasine käib digisignaalidega. Side raadiolainete vahendusel nõuab analoogelektroonikat. Salvestatud muusika, piltide jmt taasesitus nõuab ka natuke analoogelektroonikat. Toiteseadmed on ka analoogelektroonika. analoog MUX lülitab analoogsignaale, ülekanne täpne ADM analoog-digitaal-muundur pinge 101100 Võimendus signaali analoogtöötlus DAM digitaal-analoog-muundur 101100 pinge Vastuvõtja sisaldab häälestuselementi, mille abil tema häälestatakse sobivale saatejaamale 11
subjektidele 5.Andmete terviklus (integrity) on andmete pärinemine autentsest allikast ning veendumine, et need pole hiljem muutunud ja/või neid pole hiljem volitamatult muudetud 6.Andmete konfidentsiaalsus (confidentiality) ehk salastus on andmete kättesaadavus ainult selleks volitatud isikutele (ning kättesaamatus kõikidele ülejäänutele) 7.(Info)varade hulka kuuluvad: · andmed (mingis vormingus olev informatsioon) · IT aparatuur (riistvara, sideseadmed, toiteseadmed jm) · andmesidekanalid · tarkvara (süsteemne ja rakendustarkvara) 8.Infovarade omadused: · Varade suur, kuid kaudne väärtus: seda on tihti raske hinnata · Portatiivsus: väikeste füüsiliste parameetritega ja kergest teisaldatavatel esemetel võib olla väga suur väärtus · Füüsilise kontakti vältimise võimalikkus (eriti kaasaja netiajastul): füüsiline ja loogiline asukoht ja struktuur eralduvad järjest üksteisest
trubulentne torupleti.(Aerosegu). 4-spiraalne sekundaarhu kanal/kamber. ##AURUKATELDE KONSTRUKTSIOONIDE AJALOOLISED ARNGUSUUNAD## Lk 8 joonis 38, 37.utsugaasid liiguvad torudesm, nad on paigaldatud vee sees. Kige lihtsam silindee katel, q6 onkadu laki ja tuha fsikalise soojusega ja see kadu esineb ainult tahkete ktuste plemisel. ##Katelseadme veeauru trakt ja vee kvaliteedi nitajad## Veeauru trakti moodustavad jrgmised ssteemid ja seadmed: Vee-aurssteem Vee ettevalmistamise sedamed Katla toiteseadmed lal nimetatud seadmeid hendavad torustikud Katla vlised auru ja vee torud Mda veeauru trakti liigub vesi alatest toorveest ja lpetades valmsproduktiga, mis teisest kalta otsast vlja tuleb. Vee kvaliteedi phinitajad: (toorvesi ehk lhtevesi, see vesi vetakse veekogudest vi siis puurkaevudest, see vesi sisaldab mitmesugseid lisandeid, niteks vees vivad sialduda vees alhustunud soolad, happed, alused, gaasid ning tahkeid osakesi. Loodusliku vesi sisaldab kolloide
Mootoritöömaht silindritöömahtude summa I*Vh I-silindrite arv Vh- silindrite maht Silindrikogu maht Vs=Vh+Vc =Vs/Vc surveaste ehk kompressiooniaste Sisepõlemismootori juurde kuuluvad järgnevad mehanismid ja seadmed 1. Gaasijaotus mehanism- korraldab kütusesisselaset ja heitegaaside eemaldamist ja väljalaset, tema ülesandeks on avada klappe, tema juurde kuulub nukkvõll. 2. Süütemehanism- see on mootoritel kus ei ole ettenähtud süütamine(ottomootorid) 3.Toiteseadmed- karburaator mootoritel 4. Õlitusseadmed hõõrdepindade määrimiseks 5. Jahutusseadmed- mootoriploki jahutamine 4Taktilise mootori tööprotsess(töötsükkel) toimub mootori kolbi 2he edasi-tagasi käigu jooksul, millele vastab väntvõlli 2pööret, iga käigu vältel leiab aset üks töötakt ja need 4 takti on sisselasketakt, survetakt, töötakt, väljalasketakt. Taktid: Sisselase- kujutab edast lõiku, mis algab punktis a
7. Valgusdiood (Light Emitting Diode)......................................................................................................................14 2.8. Valgusdioodindikaatorid (LED-display)................................................................................................................ 15 2.9. Dioodide tähistamine ..............................................................................................................................................16 3. TOITESEADMED.........................................................................................................................................................17 3.1. Toiteseadme plokkskeem ja parameetrid ................................................................................................................17 3.3. Silufiltrid ................................................................................................................................................................
- katlaventilaatorite ja valgustuse, k.a. avariivalgustuse korrasolekut. - tulekaitsevahendite, tagavara veetaseme näidiku ja põletikomplektide olemasolu; masina- (katla-)ruumi ventilatsioonisüsteemi korrasolekut, valmistada see ette ja lülitada sisse. XI – 1 – 2 Süsteemide ettevalmistamine ja katla täitmine veega. Toitesüsteemi ettevalmistamist alustatakse toitevee koguse ja kvaliteedi kontrollimisega, seejärel vaadatakse üle süsteem ning toiteseadmed. Enne katla täitmist veega tuleb avada järgmised ventiilid (kraanid): õhu-, toite-, veetaseme näidikute, auru ülekuumendi läbipuhumise (kui see on olemas), manomeetrite. Õhukraanide puudumisel tuleb avada manomeetrite läbipuhekraanid. Kõik ülejäänud ventiilid (kraanid) peavad olema suletud, seejuures auruventiilid tuleb kinnikiilumise vältimiseks peale sulgemist avada ¼ käsiratta täispöördest. Katelt tohib täita veega ainult vanemmehaaniku loal
. Näit. KC191A on väikesevõimsuseline ränistabilitron stabiliseerimispingega 9,1 V. Viies element on täht, mis määrab versiooni. Näit. K411B on räni-alaldusdiood voolule kuni 10A, registreerimisnumbriga 11, versioon A. Suurematel dioodidel kantakse tähis korpusele, väiksematel pole see aga võimalik ja seepärast kasutatakse tähistamist värvikoodiga. Dioodide värvikoodid võib leida käsiraamatust. Dioodidel kasutatakse standardiseeritud korpusi. 21 3. TOITESEADMED 3.1. Toiteseadme plokkskeem ja parameetrid Toiteseadmete ülesandeks on anda mitmesuguste seadmete tööks vajalikku nõutava võimsuse ja kvaliteediga alalispinget. Erinevad tarbijad vajavad töötamiseks erinevaid pingeid, millised ulatuvad mõnest voldist tuhandete voltideni, tarbitava vooluga mõnekümnest mikroamprist sadade ampriteni ning nõuded pinge kvaliteedile võivad olla küllalt erinevad. Toodust tulenevalt on toiteseadmete tehnilised lahendused küllaltki erinevad.
annaabi.ee 
