möödudes, töömesilased käivad ja lasevad nektari enda maost ka läbi, et see seguneks seedemahladega ning aurutatakse välja vesi, ja nii tekibki mesi. 6. suhtlemine- Mesilased tunnevad üksteist lõhna järgi, mesilaste tants(mee leidmine) 7. paljunemine- Viljastatud munarakkudest arenevad suurtes kärjekannudes uued emad, Väikestes kärjekannudes töölised. Viljastamata munades- isased e lesed. Vastseid toidetakse alguses toitepiimaga, hiljem suiraga. V.a. ema- ainult toitepiimaga. 8. sülemlemine(pere heitmine)-Vana ema koos osade töölistega lahkub tarust. Kärjekannus koorub uus ema, kes käib pulmalennul ja jääb tarru. 9. Talvitumine-Kobaras, keskel on ema. Toituvad varutud meest.
Suistega imevad mesilased õitest nektarit. Õitelt imetud nektar läheb mahukasse pugusse ja segatakse pugunäärmete eritistega. Korjelennult naasnud mesilane asetab nektari vahast kärjekannudesse, kus see segu muutub meeks. Paljunemine *Mesilaste elutsükkel hakkab, kui emane muneb igasse kärjekannu muna. Viljastatud munadest sünnivad emased, viljastamata munadest aga isased. Kolme ööpäeva pärast kooruvad munadest vaglad, keda algul toidetakse toitepiimaga, hiljem aga mee ja õietolmu seguga. Järgmise 6-7 päeva jooksul ajavad vaglad neli korda kesta ning kasvavad kiiresti. Kärjekannud suureks sirgunud vakladega kaanetatakse vaha abil kinni. Seal muutuvad need vaglad nukkudeks, seejärel valmikuteks. Pärast kärjekannust lahkumist toidavad noort mesilast pidevalt vanemad mesilased, kuid ta hakkab juba ka tööle (kärjekanne puhastama). Seejärel hakkab ta toitma valmikuid ning veidi hiljem vaklu. Umbes 6
Kunagi kodustati ta Aasias, kuid tänapäeval on ta tuntud kogu maailmas. Mesilane elab peredes. Peredes on suve algul mõnikümmend tuhat ja kevade hakul mõni tuhat mesilast. Tarus elab kolme liiki mesilasi: kaht liiki emased, töölised ja isased (lesed). Mesilaste elutsükkel hakkab, kui emane muneb igasse kärjekannu muna. Viljastatud munadest sünnivad emased, viljastamata munadest aga isased. Kolme ööpäeva pärast kooruvad munadest vaglad, keda algul toidetakse toitepiimaga, hiljem aga mee ja õietolmu seguga. Järgmise 6-7 päeva jooksul ajavad vaglad neli korda kesta ning kasvavad kiiresti. Kärjekannud suureks sirgunud vakladega kaanetatakse vaha abil kinni. Seal muutuvad need vaglad nukkudeks, seejärel valmikuteks. Pärast kärjekannust lahkumist toidavad noort mesilast pidevalt vanemad mesilased, kuid ta hakkab juba ka tööle (kärjekanne puhastama). Seejärel hakkab ta toitma valmikuid ning veidi hiljem vaklu. Umbes 6. elupäeval suundub ta
õietolmu. Suistega imevad mesilased õitest nektarit. Õitelt imetud nektar läheb mahukasse pugusse ja segatakse pugunäärmete eritistega. Korjelennult naasnud mesilane asetab nektari vahast kärjekannudesse, kus see segu muutub meeks. Paljunemine Mesilaste elutsükkel hakkab, kui emane muneb igasse kärjekannu muna. Viljastatud munadest sünnivad emased, viljastamata munadest aga isased. Kolme ööpäeva pärast kooruvad munadest vaglad, keda algul toidetakse toitepiimaga, hiljem aga mee ja õietolmu seguga. Järgmise 6-7 päeva jooksul ajavad vaglad neli korda kesta ning kasvavad kiiresti. Kärjekannud suureks sirgunud vakladega kaanetatakse vaha abil kinni. Seal muutuvad need vaglad nukkudeks, seejärel valmikuteks. Pärast kärjekannust lahkumist toidavad noort mesilast pidevalt vanemad mesilased, kuid ta hakkab juba ka tööle (kärjekanne puhastama). Seejärel hakkab ta toitma valmikuid ning veidi hiljem vaklu. Umbes 6
Elupaik mesitarudes. Pere koosseis: 1emamesilane,Isased, töölised(1000-..). Ülesanded: emane muneb, töömesilased: taru puhastamine, vastsete ja ema toitmine, kärgede valmistamine, taru kaitsmine, korjelennud. Toit: mee ja õietolmu segu. Mee valmistamine: nektar segatakse mesilase maomahladega ja aurutatakse välja vesi. Paljunemine: emane muneb kärjekannudesse: 1. Viljastatud munad suutres kannudes, vastseid toidetakse toitepiimaga. 2. Viljastatud munad väikestes kärjekannudes, toidetakse mee ja suira seguga. 3. Viljastamata munad toidetakse tavalise toiduga. Sülemlemine: pereheitmine, enne uue ema koorumist lendab vana ema oma pereliikmetega tarust välja puuoksale kust mesinik nad uude tarru paigutab. Suhtlemine: lõhnaga, tantsuga. Orienteerumine: päikese järgi, maastiku järgi. Talvitumine: kobaras keskel ema, 16
et oma ettevõtte toodangut realiseerida. (Sildnik, 2006). Reklaamimise viise on väga palju, näiteks reklaamiks võib pidada ka purgisilte, kus mesiniku kontaktandmed peal. Autoomanikest mesinikud võiksid kaaluda reklaamkleebise paigaldamist sõiduki külge. Ka oma põhitootele ehk meele mõeldakse välja erinevaid huvitavaid mett sisaldavaid tooteid nagu saunameed ja -õlid. Mett toodetakse näiteks koos astelpajuga, jõhvikaga, küüslauguga, taruvaiguga, õietolmuga ja mesilasema toitepiimaga. Eraldi müüakse veel ka õietolmu, taruvaiku, kaanetist. 2. MEESAAKI MÕJUTAVAD TEGURID Neid tegureid, mis tugevalt saagikust otseselt mõjutavad on üpriski mitu: korjeallika kaugus mesilaspere kodust, mesilasperede tihedus, ilmastikuolud ja taimestik. 5 2.1. Korjeallika kaugus mesilaspere kodust Mesilane korjab taimedelt 40 - 60 milligrammi nektarit, kuid lendamiseks kasutab ta energia saamiseks sedasama nektarit
paha tuju ja masenduse ning tagavad hea ja kosutava une. Enamik neist on valmistatud taimede baasil ning mõeldud kuuride kaupa tarvitamiseks. Kui apteegi käsimüügist saadud ravim tulemusi ei anna, tuleb abi otsida perearstilt. 2.1 Mesi Elujõu taastamisel ei tohiks ära unustada puhast loodusest korjatud mett, mida apteek pakub mitmesuguste lisanditega. Olenevalt lisatud komponendist on ka tervistav toime tõhusam või kiirem. Energiat annab mesi koos mesilasema toitepiimaga. Kui meega juua kosutavat taimeteed, avanevadki taas energiaallikad, ning seda ilma tablettideta. 2.2 Uni Uni on oluline energialäte. Unehäired on tänapäeval suureks probleemiks. Peaaegu iga kolmas inimene nimetab unehäirete põhjuseks stressi. Unehäirete all kannatavatel inimestel on kas raske uinuda või nende uni katkeb sagedasti. Uinumisraskuste vastu on apteegi käsimüügist kergem rohtu leida, katkeva une korral on kindlam siiski enne spetsialistiga nõu pidada. 2.2.1 Taimed
· Vurrimesi - lahtikaanetatud meekärgedest tsentrifugaaljõu abil eraldatud mesi. · Pressitud mesi - meekärgede pressimisel saadud mesi. · Filtreeritud mesi mesi, millest on eraldatud mee koostisele võõrad orgaanilised või anorgaanilised ained viisil, mille tulemusena on eemaldatud märkimisväärne kogus õietolmu. Meesegud - tooted, mille koostisesse kuuluvad sõltuvalt eesmärgistpeale mee mitmesugused lisandid: · Mesilasema toitepiimaga mesi valmistatakse klassikalises variandis 1 : 100, kus 1 osa on mesilasema toitepiima ja 100 osa mett, toitepiim mõjub organismi ainevahetust reguleerivalt, suurendab kehalist vastupanuvõimet. · Jahvatatud õietolmuga mesi - 2 osa on mett ja 1 osa õietolmu. Õietolm normaliseerib hormonaalsüsteemi tööd, vähendab vere hüübimist, pidurdab mikroobide arengut soolestikus, parandab söögiisu.
–3. eluaastal. mahanäritud naaberkannude arvel emakupualgeks. Katsed näitavad, et Ema munemisest oleneb pere tugevus, sest mida rohkem ta ööpäevas kuni 3-päevasest töölisvaglast võib veel areneda normaalne ema. muneb, seda tugevamaks kujuneb pere. Emad munevad suvel, haudme Erinevalt töölisvaglast söödetakse emavakla kogu vaglastaadiumi kõrgperioodil 1500–3000 muna ööpäevas. Üks muna kaalub keskmiselt kestel ainult toitepiimaga. Katsetel on selgunud, et kaanetatud haudme- 0,132 mg, ja ühes ööpäevas munetud munade mass võib ületada ema ga peredes oli 3 päeva vanuste vaklade emakuppudes 46–120 mg toite- enda massi. Sügise poole, kui ema muneb vähem, on munad raskemad piima, kaanetamata haudmega peredes 285–527 mg. Peredes, kus toimus ja mesilased kooruvad tugevamatena. nn. salajane emavahetus (s.t. peres oli nii kaanetatud kui ka kaanetamata
aroomiaineid, värvaineid, orgaanilisi happeid, fütontsiide (ravitoimelisi aineid), aminohappeid, fermente ja hormoone. Vett sisaldab mesi keskmiselt 20%. Mee liigid. Botaanilise päritolu järgi liigitatakse õie- (üheliigiline pärnaõie-, ristiku-, kanarbikumesi või eriliigiline), lehe- või segameeks (õie- ja lehemee segu). Käitlemisviisi järgi liigitatakse vurri-, pressitud, nõrgunud, kärje- ja kärjetükkidega meeks (kärjetükke sisaldav mesi). Meesegud on mesilasema toitepiimaga mesi (tugev antibiootiline toime, alandab vere kolesteroolisisaldust, tõstab söögiisu, soodustab ainevahetust), jahvatatud õietolmuga mesi (tugevdab vereringesüsteemi, vähendab vere hüübimist), mesi sarapuupähklite ja 47 rosinatega, suir mesilasperre kogutud õietolmust valmistatud valgurohke sööda varu. 11.3. Suhkrust kondiitritooted Karamelli saadakse suhkru ja glükoosisiirupi keetmisel, millele lisatakse aroomi- ja
annaabi.ee 
