Ideaaltrafo korral kehtivad seosed I1w1=I2w2; U1I1=U2I2; U1/U2=w1/w2; S1=S2; P1=P2; Q1=Q2. trafomähiste puisteinduktiivsust saab vähendada kui suurendada mähise kõrgust; vähendada mähise keerdude arvu; jaotada mähis osadeks. Millise trafomähise ühendusskeemi juures on liigpinged trafos kõige väiksemad (liinipinged võrdsed)? Maandatud neutraaliga tähtühendus. Milline mittesümmeetriline koormusvoolu sümmeetriline komponent läheb trafo sekundaarpoolest primaarpoole toiteahelasse üle ilma oluliste muutusteta kõikide mähiste ühendusskeemide juures? Pärijärgnevuskomponent; vastujärgnevuskomponent. Trafo pingemuutus on määratud tühijooksupinge ja tööpunkti pinge aritmeetilise vahega; sõltub sekundaarvoolu faasinihkenurgast; sõltub sekundaarvoolu suurusest; sõltub reaktiivvõimsusest kompensatsioonist. Trafo lühiskatsel võetakse vool võrdseks nimivooluga. Trafode paralleeltöö vajalikud tingimused Afaas ühendada Afaasiga; ülekande suhted võrdsed
toitesooli kogu oma kehapinnaga. mille kaudu liiguvad vesi ja toitesoolad leherakkudesse. Vees kasutatakse (süüakse või lagundatakse) Maismaal on metsad ja rohumaad suured fütoplanktoni rakud kohe ära nad sisenevad primaarproduktsiooni akumuleerijad. toiteahelasse. Maailmameres on keskkonnatingimused Maismaal on geograafiline muutlikkus palju ühtlasemad ja pelagiaali keskmine suurem. Antarktikas on produktsioon praktiliselt primaarproduktsioon on 50-600 g C m-2 aastas. 0, keskmistel laiustel umbes 2400 g C m-2 aastas ja troopilistes vihmametsades kuni 3500 g C m-2
fütoplanktoni rakuenergia abil redutseerida ammooniumiks, et seda saaks kasutada rakkude "ehitusmaterjalina" Nitrifitseerumine (nitrification) - ammooniumi oksüdeerumine bakterite kaasabil nitrititeks ja edasi nitraatideks, seotud fotosünteesiga Denitrifitseerumine (denitrification) - vähenenud hapniku tingimustes mõned bakterite liigid kasutavad hingamiseks nitraate, vabaneb gaasiline lämmastik mis lahkub süsteemist N2 fikseerimine - gaasilise lämmastiku tõmbamine toiteahelasse (näiteks sinivetikate poolt) Glükoosi molekuli lagundamine · Kõige olulisem dissimilatsiooniprotsess (= lagundamine) C6H12O6 + 602 = 6CO2 + 6H2O + 38 ATP · Glükoosi lagundamise summaarne võrrand: C6H12O6 + 6 O2 6 CO2 + 6 H2O · toimub ühtmoodi nii taime kui loomarakus Fotosüntees · Kõige olulisem assimilatsiooniprotsess (= süntees) · 6CO2 + 12 H2O C6H12O6 + 6H2O + 6O2 · toimub ainult rohelistes taimerakkudes
fütoplanktoni rakuenergia abil redutseerida ammooniumiks, et seda saaks kasutada rakkude "ehitusmaterjalina" Nitrifitseerumine (nitrification) - ammooniumi oksüdeerumine bakterite kaasabil nitrititeks ja edasi nitraatideks, seotud fotosünteesiga Denitrifitseerumine (denitrification) - vähenenud hapniku tingimustes mõned bakterite liigid kasutavad hingamiseks nitraate, vabaneb gaasiline lämmastik mis lahkub süsteemist N2 fikseerimine - gaasilise lämmastiku tõmbamine toiteahelasse (näiteks sinivetikate poolt) Lämmastiku fikseerimine 2 N2 + 3H2 2 NH3 Nitrifikatsioon Nitrosomonas: 55 NH3++ 76 O2 + 109 HCO3- C5H7O2N + 54 NO2-+ 57 H2O + 104 H2CO3 Nitrobacter: 400 NO2- + NH4+ + 4 H2CO3 + HCO3- + 195 O2 C5H7O2N + 3H2O + 400 NO3- Denitrifikatsioon 106(CH2O)16(NH3) + H3PO4 + 94 HNO3 106 CO2 + H3PO4 + 177 H2O + 55,2 N2 Lämmastiku fikseerimine N2 NH3 Nitrifikatsioon NH3 NO2- ja NO2- NO3-
fütoplanktoni rakuenergia abil redutseerida ammooniumiks, et seda saaks kasutada rakkude "ehitusmaterjalina" Nitrifitseerumine (nitrification) - ammooniumi oksüdeerumine bakterite kaasabil nitrititeks ja edasi nitraatideks, seotud fotosünteesiga Denitrifitseerumine (denitrification) - vähenenud hapniku tingimustes mõned bakterite liigid kasutavad hingamiseks nitraate, vabaneb gaasiline lämmastik mis lahkub süsteemist N2 fikseerimine - gaasilise lämmastiku tõmbamine toiteahelasse (näiteks sinivetikate poolt) Lämmastiku fikseerimine 2 N2 + 3H2 2 NH3 Nitrifikatsioon Nitrosomonas: 55 NH3++ 76 O2 + 109 HCO3- C5H7O2N + 54 NO2-+ 57 H2O + 104 H2CO3 Nitrobacter: 400 NO2- + NH4+ + 4 H2CO3 + HCO3- + 195 O2 C5H7O2N + 3H2O + 400 NO3- Denitrifikatsioon 106(CH2O)16(NH3) + H3PO4 + 94 HNO3 106 CO2 + H3PO4 + 177 H2O + 55,2 N2 Lämmastiku fikseerimine N2 NH3 Nitrifikatsioon NH3 NO2- ja NO2- NO3-
fütoplanktoni rakuenergia abil redutseerida ammooniumiks, et seda saaks kasutada rakkude “ehitusmaterjalina” Nitrifitseerumine (nitrification) - ammooniumi oksüdeerumine bakterite kaasabil nitrititeks ja edasi nitraatideks, seotud fotosünteesiga Denitrifitseerumine (denitrification) - vähenenud hapniku tingimustes mõned bakterite liigid kasutavad hingamiseks nitraate, vabaneb gaasiline lämmastik mis lahkub süsteemist N2 fikseerimine - gaasilise lämmastiku tõmbamine toiteahelasse (näiteks sinivetikate poolt) Lämmastiku fikseerimine 2 N2 + 3H2 → 2 NH3 Nitrifikatsioon Nitrosomonas: 55 NH3++ 76 O2 + 109 HCO3- → C5H7O2N + 54 NO2-+ 57 H2O + 104 H2CO3 Nitrobacter: 400 NO2- + NH4+ + 4 H2CO3 + HCO3- + 195 O2 → C5H7O2N + 3H2O + 400 NO3- Denitrifikatsioon 106(CH2O)16(NH3) + H3PO4 + 94 HNO3 → 106 CO2 + H3PO4 + 177 H2O + 55,2 N2 Lämmastiku fikseerimine N2 → NH3 Nitrifikatsioon
Firma ABB alalisvooluajamid võimsusega 10 kW kuni 4,9 MW 133 4.7. Pingemuunduriga alalisvooluajam Muudetava voolusuunaga kahekvadrandilise pulsilaiusmuunduriga ajam. Eespool kirjeldatud alalispingemuundureid saab kasutada ainult ühes suunas pöörleva ja mootoritalitluses töötava ajami puhul (ühekvadrandiline muundur). Selleks, et tagastada toiteahelasse mootori elektrilisel pidurdamisel genereeritavat energiat, tuleb muuta voolu suunda pooljuhtlülitis. Kahekvadrandiline muundur (joonis 4.33) koosneb kahest eraldi muundurist: pinget vähendavast muundurist PL2 ja D2 ning pinget suurendavast muundurist PL1, D1. Mootoritalitluses töötab pinget vähendav muundur PL2, D2. Pooljuhtlüliti PL1 on pidevalt välja lülitatud (ei juhi voolu). Samuti on suletud vastupingestatud diood D1.
Kollektoripinge ja voolu suurimad lubatavad väärtused määratakse transistori suurima lubatava pinge UCE max ning suurima lubatava võimsuse PC max. poolt. Transistori pika tööea nimel on soovitatav, et nii pinge kui võimsuse maksimaalväärtused jääksid lubatud piirväärtustest vähemalt 20% väiksemaks. Toitepinge E on väikevõimsustransistoride korral harilikult vahemikus 6...12 V. Siin tuleb ühtlasi arvestada, et mitmeastmelises võimendis tuleb iga astme toiteahelasse ühendada RC-filtrid, mis hoiavad ära astmetevahelise parasiitsidestuse toiteahelate Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 14 kaudu. Ilma taoliste filtriteta võib võimendi muutuda teatud sagedustel ebastabiilseks (kalduda endaergutusele). Kui lähtetööpunkti koordinaadid IC ja UCE ning toitepinge E on valitud, saab neist lähtudes arvutada transistori soovitud reziimi määravate baasi, kollektori- ja
võimendustegur). Teine tagasiside mis toimib teise astme sisendisse on aga ohtlik sest see tagasiside on positiivne ja kuna teise astme sisend signaal on küllalt väike siis võib see tagasiside kergesti muutuda ülekriitiliseks ning võimendi läheb võnkuma. Taolise tagasiside ohu vähendamiseks tuleb vähendada toiteallika sisetakistust.näiteks stabilisaatori kasutamisel või kasutada lõppastmele eraldi toiteallikat. Kasutada lahti sidestus filtrit see paigutatakse esimese astme toiteahelasse üks täiendav RC filter. Mis summutab tagasiside signaali toiteahelast. Joonis 2.7.6 (2.7.5 esimese astme lisand) Tagasiside toiteallika kaudu võib tekita ka digital lülituste korral. Loogika lülituste arv skeemis on tavaliselt üsna suur ja nad paigutatakse trükkplaatidele nii, et toide antakse neile sageli plekiribadega ehk siinidega. Joonis 2.7.7 Loogika lülitused tarbivad kõige suuremad voolu ümberlülitumisel ja nendest
negatiivne, kuna iga aste keerab faasi 180' see tagasiside ei ole ohtli see ainult vähendab veidi võimendustegurit. Tagasiside TS2 on aga positiivne, kuna ta on samas faasis teise astmes, see tagasiside on ohtlik, kuna teise astme sisendis on signaal väike ning võimendi võib minna genereerima. Võimenduse valem tagasiside korral on: K K ts = 1 - K Selle tagasiside kõrvaldamiseks on lülitada toiteahelasse esimese ja teiseastme täiendav RC- filter. See filter summutab tagasiside signaali ja nii kaob positiivse tagasiside oht. Tagasiside parasiitmahtuvuste kaudu tekib siis kui väljund ja sisendahelate vahel on piisavalt suur parasiitmahtuvust. Joonis 1.51 sel juhul kandub osa väljundvoolust parasiitmahtuvuse kaudu väljundahelast sisendahelasse ja tekitab seal tagasiside. Tagasiside likviteerimiseks kõige
Toiteahela fiĮtricļ. Sagedusniuurrduri häired ühilduvu se (EMQ probleemid. KõrgsagedusĮikrrd mitnresugused elek.roniagrretilise levivad peale elektrornįrretiļise ķiįg",. il otseseķ toiteahela kaudu (!uhtivustoirrre)' lräiringuid sageduspiirkonrras 0,l5...30 MHz' Toiteahelasse lülitatud tīltritega ,u.üĮiiruta - sõltuvaļt kasutr-rskoļrast ja standardile EN 550i 1 iiįi u,rt.r. įra*.ū Vastavalt kõrįsagedusliku häirepinge iseļoomust alļärņevalt' 13 kahte seadmete klassi'
U1 U2 L1 L2 L3 Joonis 2.10 79 a. b. Joonis 2.11 P = 450CU 2 Et ära hoida väliseid liigpingeid, tuleb RC-summutusahelad ühendada toiteahelasse, nagu näitab joonis 2.10. Summutusahela mahtuvus määratakse valemiga mIs C = 0,05 , k2 2f1Us R2 kU kus tegurid kr ja U võetakse alaldi tunnussuuruste tabelist, S ahela vool, S ahela pinge ja f1 sagedus
annaabi.ee 
