Õied enamasti sinised või valged, harvem roosad või lillad, mis enamasti on koondunud pikka õisikusse. Õiekroon neljatine, milles ülemine kroonleht on teistes suurem, ratasjas või kahehuuuleline. Kroonputk on väga lühike. Tolmukaid on 2. Viljaks on paljuseemneline kupar. [10, 13] Mailased vajavad heaks edenemiseks päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta ning toitainetevaest kuni keskmise toitainetesisaldusega vett hästi läbilaskvat pinnast. Taluvad normaalselt ka tavalist aiamulda. Talvel tundlikud pinnase liigse niiskuse suhtes. [13] Madalad liigid sobivad kiviktaimlasse ja kattetaimedeks, poolkõrged ja kõrged aga püsikupeenrale, kalda- ja niidutaimedeks. Võivad samale kasvukohale jääda kümnekonnaks aastaks, kuid näevad paremad välja, kui 4-5 aasta järel neid harvendada ja jagada ning ümber istutada. Istutamisel on sobiv vahekaugus 20-25 cm. [13]
põuakindel, kannatab ka väiksemat külmaperioodi ( -2-3 kraadi). Kasvab üldiselt igal pinnasel. Sobib peenrale, rõdukasti, konteineritesse-anumatesse. Kontenerhaljastusse, aktsenttaimeks. Joonis 38. Aed-raudürt (http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pilt_878_big.jpg) Rebashein (Amaranthus) -longus rebashein (A. caudatus) Eelistab keskmise viljakusega huumusrikast niisket mulda ja tuulevaikset päikeselist kasvukohta. Longus rebashein talub ka toitainetevaest pinnast. Põuaperioodil on soovitav kasta, et pikendada õitsemisaega. Aktsenttaim. Joonis 39. Longus rebashein 'Crimson Tassels' (http://www.plantpost.eu/images/preview3/Lilleseemned/K120212.jpg) 23 f
Kasvukohatüübid: metsad madalsoo lodu ja kuivendatult ka jänesekapsa-kõdusoo, rohumaad jagunevad liigirikasteks ja vaeseteks (sõltuvad põhjavete toitelisusest). Tekivad kas maismaa soostumisel või veekogude kinni kasvamisel. Liigilisel harimisel suureneb orgaanilise aine mineraliseerumine ja mahumassi suurenemine. Kultuuristamiseks parimad turba lagunemisaste üle 35%. Siirdesood madalsoode edasisel soostumisel, peale hakkab tulema happelist,toitainetevaest pinnavett või kus põhjaveeline toitelisus on vaheldumas pinnaveetoitelisusega põhjavesi jääb järjest sügavamale. Seetõttu happelisus suureneb (org.aine on alati happeline). Esimeseks tunnuseks on see, et sisse hakkavad tulema rabale iseloomulikud taimeliigid. Pindmisse kihti hakkab kogunema juba halvasti lagunenud turvas. Tuleb määrata pH ja taimestiku järgi. 3,7% kogu maafondist, 0,1% haritavast maast, 9% Eesti soodest kõigest. Tulevad lisaks sisse tuppvillpea,
Pioneerliigina asustab raudrohi kiiresti söötijäänud uudismaa. AJUGA REPTANS – ROOMAV AKAKAPSAS • Roomavate lehistunud võsunditega. Varred ladvaosas kahe vastaku karvaribaga. Lehed paljad või hõredalt karvased. Juurmised lehed pikarootsulised. Õied 1,5 cm pikad, sinised. Ülemised kandelehed õitest lühemad, sinised või rohekassinised. Kõrgus 10-30 cm. • Kasvuks eelistavad akakapsad niiskemat poolvarjulist kasvukohta, kultuurvormid taluvad ka toitainetevaest kuivemat varjulist kasvukohta. ALCHEMILLA MOLLIS – PEHME KORTSLEHT • Väikesed rohekaskollased või rohekad pisikesed armsad õied on koondunud lehtede kohal kõrguvatesse kohevatesse pööristesse. Kortsleht eelistab kasvada päikesepaistelisel kuni poolvarjulisel, parasniiske keskmise viljakusega pinnasega kohal. Ta on pikaealine püsik, mis õitseb rikkalikumalt, kui teda iga 8…10 aasta järel ümber istutada. ALCHEMILLA ALPINA - ALPI KORTSLEHT
lõunaosast) üle Väike-Aasia, Himaalaja, Hiina loodeosa ja Mongoolia kuni Venemaa Altai krai ja Dauuriani, esinedes metsaservades, hõredamate puistute alusrindes, jõgede, järvede ja ojade kallastel ning mererandades, tõustes mägedes kuni 2000 m kõrguseni üle merepinna. Arvatakse, et hilisjääaja lõpul kasvas h. astelpaju ka Eesti aladel. Eesti võrdlemisi sage kultuuris. Kõrgus alla 6 (10) m. Harilik a. talub mulla soolsust, linnatingimusi, tuulist kasvukohta, üleujutusi ja üsna toitainetevaest pinnast. Valgsnõudlik ja ei talu mulla liigset kuivust. Kasvab sümbioosis mügarbakteritega ja rikastab pinnast mullalämmastikuga · Lehed on lineaalsüstjad, mõlemalt poolt hõbedaste soomuskarvadega, pealt hallikasrohelised (rohekashallid), alt helehallid, 3...7 cm pikad ja 0,4...0,8 cm laiad. · Õied: väikesed, kaetud soomustega, silmapaistmatud, meerikkad. · Viljad: mahlased, söödavad, hapud, valminult oranzikad, aromaatsed, paljad,
täheldatud, et pigem esineb probleeme pinnase liigse aluselisuse kui happesusega. Igal konkreetsel juhul tuleks lupjamise või sellest loobumise otsus teha mullaanalüüsi põhjal. 100 Tähelepanu tuleks pöörata ka kanarbikuliste jaoks (eriti rodode jaoks) rajatud turbaaedade väetamisele ja lupjamisele. Üldlevinud arvamus on, et rodod vajavad väga happelist ja väga toitainetevaest kasvukohta. Tegelikkuses tuleks rodosid väetada spetsiaalsete rodoväetistega ning anda regulaarselt ka orgaanilisi väetisi – eelkõige mõõdukates kogustes komposti. Kuna rodode juurestik on pinnalähedane, siis satub orgaaniline aine ka juurestikupiirkonda, kus parandab mikroorganismide tegevust ning soodustab mükoriisa arengut. Rododele on sobivaks pH tasemeks ~ 5. Enim ohustab rodosid kasvusubstraadi läbikuivamine. 9.2 Õhustamine
soomuste ja tähtkarvadega, peaaegu istuvad. Õied: väikesed, kaetud soomustega, silmapaistmatud, meerikkad, V. Viljad: mahlased, valminult oranzikad, aromaatsed, paljad, kinnituvad tugevasti võrsetele, seemned piklikud, kuni 0,7 cm pikad, tumepruunid, 1000 seemne mass kui 15 gr., VIII-IX. Harilik a. talub mulla soolsust, linnatingimusi, tuulist kasvukohta, üleujutusi ja üsna toitainetevaest pinnast. Valgsnõudlik ja ei talu mulla liigset kuivust. Kasvab sümbioosis mügarbakteritega ja rikastab pinnast mullalämmastikuga. Viljad sisaldavad kuni 3,5 % erinevaid suhkruid, kuni 2,5 % erinevaid happeid ja kuni 450 mg % askorbiinhapet ning umbes kümmekond muud vitamiini. Vilju kasutatakse dieettoiduainena, neist valmistatakse püreesid, kiselli, keedist, zeleed, samuti mahlu ja veine. Suur sordivalik viljade omaduste ja saagikuse põhjal.
annaabi.ee 
