1) Milline on vetikate tähtsus inimestele? · Vetikaid kasutatakse toiduks · Adrut kasutatakse väetisena · Vetikaid kasutatakse kosmeetikatoodete valmistamisel · Vetikatest valmistatakse toidulisandeid 2) Kuidas saab vetikate abil hinnata veekogu puhtust? Puhtas vees on toitainete sisaldus enam-vähem ühesugune aasta läbi, see tähendab et vesi on puhas. Mida rohkem on vees vetikaid, seda toitaineterikkam ja puhtam on vesi. 3) Koosta neljalüliline toiduahel järgmistest organismidest: haug, ahvena maim, klorella (vetikas), vesikirp Klorella -> vesikirp -> ahvena maim -> haug 4) Koosta tabel rohevetikate, punavetikate ja pruunvetikate sarnasuste ja erinevuste kohta. Vetikad Sarnasused Erinevused Rohevetikad Kõik elavad vees, kõigil Rohevetikas elab madalal fotosünteesib peaaegu rannavees, teised elavad
pastad 4. teraviljadest kääritatakse jooke õlu, viin, viski, sake Teravilja ehitus Väline kest katab tera. Rohkesti kiudaineid, mida organism ei suuda hüdrolüüsida. Jahvatamisel eraldatatakse täielikult või osaliselt Endosperm jahuline tuum tera suurim osa, mis koosneb peamiselt tärklisest Aleuroonkiht-koosneb mitmest kiulisest kihist, mis sisaldavad palju vitamiine ja min.aineid Idu tera alumises osas, rohkesti rääsuvat rasva. Kõige toitaineterikkam Kliid jahvatamisel eraldatud seemnekestad koos aleuroonkihi ja idu osakestega. Ergutavad seedeelundkonda, aitavad vältida kõhukinnisust. Teraviljakultuurid sisaldavad peaaegu kõiki organismile vajalikke toitaineid (eriti süsivesikud, valgud, mineraalained, vitamiinid B, PP, E) Nisuvalkudel omadus taigna segamisel paisuda ja moodustada liimvalku Nisuteradest valmistatakse · manna kollakas kreemika varjundiga, jahuste teradega Odrateradest valmistatakse
Kiukultuur puuvill,lina,kanep.Mugulviljad kartul,bataat,maniokk,jamss.Õlikultuur sojauba,päevalill,raps, maapähkel. Mõnukultuur kohv,tee,koka,kakao. Arengumaade toidumaj.nõrkuse põhj - traditsiooniliste tootmisvormide säilimine, suur rahvaarv,asustustihedusest tingitud maapuudus, kohati halvad loodusolud. Maailmamere kalarikkamad piirkonnad atlandi ookeani loodeosa(puutuvad kokku soe golfi ja külm labradori hoovus); vaikse ookeani idaosa(külm peruu hoovus,jahe vesi on toitaineterikkam); india ookeani põhja ja kirdeosa(suured jõed toovad palju magedat vett ja toitaineid). Suurimad kalapüüdjariigid Hiina,peruu,jaapan,india,usa. Kalaõiguste müümine - kui riik ei taha,suuda tema ulatuses püüda,siis ta müüb selle teisele riigile( namiibia, angoola, argentiina,usa,kanada.) Ümarpuidutootjad usa,kanada,venemaa. Paberpuidutootjad usa,brasiilia,venemaa. Metsandus-metsamajandus : istutamine,väetamine,röövikute tõrje, kuivendamine, sanitaarraie
8.Lehed on imetillukesed, igihaljad, paiknevad üksteise peal reas. 9.Millisesse rindesse nõmmemetsas kuulub alpi põdrasamblik? 9.Samblikurindesse. 10.Kirjelda mägra urge. 10.Maapinna lähedal suveurud, talvel elab sügavamates talveurgudes. Urud pikad, rohkete väljapääsudega. Magamispaik on vooderdatud lehtede ja samblaga. 11.Milline metsatüüp on pildil? Missugune on selle metsatüübi mulla niiskuse- ja toitainetesisaldus? 11.Laanemets: piisavalt niiske ja nõmmemetsaga võrreldes toitaineterikkam. 12.Kuidas saab kuuse välimusest välja lugeda, et ta talub hästi varju? 12.Tihe võra, okkad okstel ja oksad tüvel lähestikku. 13.Kuidas on üraskid seotud puudega? 13.Nad leiavad puude eri osadest toitu ja varjepaiku. 14.Millele reageerivad jänesekapsa lehed? 14.Valgusele, temperatuurile ja niiskusele. 15.Mis on nende laanemetsa tüüpiliste rohttaimede nimetused? 15.Laanelill ja leseleht. 16.Mis on selle laanemetsa tüüpilise sambla nimetus? 16.Laanik. 17.Mida kuklased söövad? 17
(kus maad saadi juurde metsa arvelt põletades), põlispõld (muudkui künnad ja lõikad). Künti põldu, et kividest lahti saada, et hapniku rikkamaks musta mulda saada. Adramaa: härg oli ees ja inimene lükkas. Künti põldu. 10. Mille põõlest erineb Eesti alade viljakasvatus lõunapoolsete alade omast? On oht, et talvel külmub vili ära. Puudus: Ei saa aasta läbi saaki, pole soe, pole päikest nii palju. Eelis: Muld toitaineterikkam, pole nt ohtu, et tsikaadid/maipõrnikad tuleksid ja kõik vilja ühe korraga ära sööksid (kahjurid). Pole looduskatastroofide ohtu. 11. Mis tüüpi kalmet on kujut. Pildil? Miks on kalmed tänuväärsed allikad esiaja uurimiseks? Tarandkalme. Kalmetesse kaasa pandud asjade põhjal saab öelda, mis seisuses olid inimesed, kombed, uskumused, kui palju oli sõdasid (nt mida rohkem relvi), uskumusi: nt
kasutatakse palju kapitali, tööjõudu, väetisi, pestitsiide jmt, toodang on maaühiku kohta suur. Intensiivne: Riisikasvatus Kagu-Aasias; Terrasspõllundus Hiinas Kaubanduslik põllumajandus, Veisekasvatus USA-s; Köögiviljakasvatus Nigeerias. 57. teab maailma tähtsamaid kalapüügipiirkondi ja põhjendab nende kalarikkust; Kalarikkad atlandi ookeani loodeosa(puutuvad kokku soe golfi ja külm labradori hoovus); vaikse ookeani idaosa(külm peruu hoovus,jahe vesi on toitaineterikkam); india ookeani põhja ja kirdeosa(suured jõed toovad palju magedat vett ja toitaineid). Suurimad kalapüüdjariigid – Hiina, peruu, jaapan, india, usa. 58. iseloomustab kalanduse vorme: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus ja toob näiteid riikidest, kus need vormid on tüüpilised; RANNIKUPÜÜK: kaluritel külmutusseadmetega laevad: minnakse merele nädalateks: kala püütakse kogu majandusvööndi ulatuses ja väljaspoolgi: rannabaasis on kalurite ja nende
Hiljem leiti, et kõige kiirem on kasv tera- ja kaunviljapõhu, rapsivarte, aganate, peedi- ja roosuhkru tootmisjääkide, kohvipaksu, teejääkide või isegi pappkarpide, kartongi ja vanapaberi peal. Nüüd on kasutusele võetud austerservikute tüvesid (sorte), mis kasvavad ka okaspuude saepuru ja laastude peal. Kui seenejuuretis on kvaliteetne, pole edasiseks tootmiseks eriti palju teadmisi vaja, kuid teatud reegleid tuleb siiski arvestada. Esimene reegel: mida toitaineterikkam on tooraine, seda hoolikamalt tuleb puhtust pidada ja kasvukeskkond pastoriseerida või isegi steriilida. Põhu ja saepuru puhul piisab nende ülekallamisest keeva veega ning paaritunnisest kuuma vee all hoidmisest enne nõrutamist. Jahtunud toorme sisse segatakse ühtlaselt umbes 4-5 % seenejuuretist, milleks tavaliselt on steriilsetes tingimustes seenniidistikuga läbikasvanud teravili. Seenniidistikuga nakatatud
Puisniidud olid Saaremaal täiesti tavalised, kuid palju selliseid unikaalseid looduskomplekse on nüüdseks tasapisi täis kasvanud ja muutunud tavaliseks metsaks. ( 2 ) 7.2. Hiiumaa mullad ja taimestik. Hiiumaa mullad on põhjalikult läbi uuritud ja on vabariigis kõige väheviljakam. Tegemist on ju toitainetevaese hiljutise merepõhjaga, mis kohati kannatab põua, kohati liigniiskuse all. Suhteliselt paremad mullad paiknevad Käina ja Putkaste ümbruses, kus pinnast katab osaliselt toitaineterikkam viirsavi. Saare lääneosa on liivane, keskosas asuvad rabad ja soostuvad Tihu järved. Hiiumaa loopealsetel on õhuke mullakiht mis katab paekivitasandikke. ( 9 ) Tähelepanuväärne on Hiiumaa liigirikkus. Siin kasvab ligi 1000 liiki kõrgemaid taimi. Üle 50 taimeliigi on võetud kaitse alla, näiteks jugapuu, luuderohi, rand-ogaputk ja pisilina. Hiiumaa paikneb piirkonnas, kus on üleminek okasmetsadelt laialehistele metsadele. Hiiumaa
9 suurusest. Mida väiksem seeme, seda kiiremini ta vett imab ja on võimeline idanema. Samuti on väikese seemne eeliseks, et ta satub suure tõenäosusega pinnase mikropiludesse, kus on kergem vett kätte saada. Olulist rolli mängib see, kui kergesti on vesi pinnasest kättesaadav ehk kui liikuv ta on. Vee liikuvust takistab selles lahustunud ainete hulk. Mida puhtam on vesi, seda kiiremini seemned seda imavad ja vastupidi. Seega, mida toitaineterikkam on pinnas, seda aeglasemalt seemned idanevad. Sellest tulenevalt pannakse seemned tavaliselt idanema toitainetevaesesse mulda, kus on vähem vees lahustuvaid aineid. (Teras, 2009:45) Et lisada idanemisele hoogu soovitatakse seemneid niisutada vahetult enne külvi huumusepreparaadis umbes 1 tund ning seejärel kuivatada niipalju, et oleks hea külvata. Huumuspreparaadi asemel võib seemneid hoida ka tavalises vees üks ööpäev
pH tugevalt aluseline. Joonis 4. Undi veehoidla vee pH 9.5. Hapniku sisaldus ja küllastus Vee hapniku sisaldus sõltub suuresti vetikate ja kõrgemate taimede arvukusest veekogus, sest taimed fotosünteesivad ja toodavad hapnikku. Talvel taimede elutegevus aeglustub kuna valgust on vähe, selle tõttu on talvel hapniku sisaldus vees ka väiksem. Suvel hapnikusisaldus vees suureneb, kuna vetikate ja taimede kogus suureneb ning need toodavad rohkem hapnikku.Mida toitaineterikkam on veekogu seda rohkem on seal vetikaid ja kõrgemaid taimi, mis kõik päevasel ajal intensiivselt hapniku toodavad. Sellest tingituna oli suvekuudel hapniku küllastus ka Undi veehoidlas ligi 180 protsenti. Graafikul nähtav jõnks tuleneb sellest, et juuli proov on võetud hämaras. Pimedas fotosünteesi ei toimu, kuid fütoplankton ja kõrgemad veetaimed ja loomad tarbivad hingamiseks ikkagi hapnikku ja seetõttu vees lahustunud hapniku kogus pimedal ajal väheneb.
Sõnnik peaks intensiivselt käärima enne 4-5 kuud. Kui kasutada rikkalikult allapanu võib saada ühelt loomühikult 14 tonni sõnnikut. Aastaringselt laudas pidamisel kuini 17 tonni ühelt loomühikult. Sõnniku säilitamisel esinevad kaod. (loomühik = 10 tonni sõnnikut; 10-12 t) Sõnnik on toitainete allikas . Sõnniku toiteainete sisaldus sõltub loomaliigist, allapanust, loomasöödast, toodangust, säilitamistingimustest (kui palju on kadusid). Kõige toitaineterikkam on linnusõnnik. Vanarahvas jaotas sõnniku: - külmsõnnik nt. seasõnnik; ei lähe hästi käärima, happeline - soesõnnik läheb hästi käärima, veisesõnnik, eriti hobuse sõnnik; lisatud on allapanu 3 II VÄETISED Kõik sõnnikus olevad toiteained pole taimedele kohe kättesaadavad mõju esimesel aastal + järelmõju. Otsemõju e. sõnnikus olevate toitainete kasutamine esimesel kasutusaastal
annaabi.ee 
