Ioniseeriv kiirgus Radiobioloogia on bioloogia haru, mis tegeleb ioniseeriva kiirguse toime uurimisega elusorganismidele. See uurib, mis juhtub peale kiirguse neeldumist ja milline on võimalik organismi kahjustus. Kuna ioniseeriva kiirguse võimalik kahjustav toime ilmneb eelkõige rakutasandil, siis peavad kõigil kiirgustöötajail olema olema baasteadmised rakkude ehitusest ja funktsioonist ning ioniseeriva kiirguse võimalikust toimsest. Ioniseeriv kiirgus: · kahjustab elusorganismi ioniseerides selle organismi molekulidesse kuuluvaid aatomeid rö- ja -kiirgus footonid annavad energiat orbitaalsetele elektronidele laetud osakeste kiirgused ioniseerivad aatomeid mõjutades orbitaalseid elektrone elektromagnetiliselt · bioloogilise kahjustuse aluseks on erinevatest kiirgustest põhjustatud ionisatsioonid
Tarvastu ja Paistu neidude peapael ehk pealõng, mida pidulikel juhtudel kanti, oli pigem ehe kui kate. Talviseks peakatteks oli Tarvastu naisel punasepõhjaline müts, mille äärt kaunistas nugise- või kopranahk. Punast talvemütsi kandsid nii neiud kui naised. Tarvastust pärineb ka selline teade, et neiud kandnud koguni meeste karusnahkseid peakatteid. Pikk-kuub õmmeldi Tarvastus mustast täisvillasest kodukootud toimsest riidest. Toimse riide eelis seisnes selles, et see sai paksem ja pidas kauem vastu. Tarvastu kuued olid sirge seljaosaga, küljesiilud ulatusid peaaegu kaenlani ja siilude kohta moodustusid kühmud, nn. puusad. Seepärast nimetatakse neid rahvasuus ka puusadega kuubedeks. Ülevalt otsast lõigati küljesiilud kumerad ja õmmeldi põhiosaga kokku nõnda, et need hoidsid püsti. Tarvastu pikk-kuued olid eriti järskude puusadega ja ka kaunistused olid neil eriti rikkalikud
Third level Third level Fourth level Fifth level Fourth level Fifth level Violetne,tumepunane,erkpuna Heleroheline,erkpunane,must, ne,must,valge heleja tumesinine Pihtkuub ehk pikkkuub e. vammus Tehti enamasti pruunist tasapindsest toimsest täisvillasest riidest Kanti enamasti külmal ajal ja sageli veel kasuka peal Pihtkuub e. pikkkuub oli pidurõivas Krae otsad ahenevad ja krael on linane vooder Tori naiste händega pikk kuube nimetatakse veel ka nöörkuueks, sest nad on ilustatud punaste nööridega nn. kaarustega Händega pikkkuub Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Kampsun õmmeldi linasele voodrile. Kaelaauk on sügav ja servast läbi tepitud. Seesiriba oli ümberringi volditud. Varrukad kitsad, varrukaotstes lõhikud. Hõlmad on haakidega suletavad. Nooremad naised kandsid ka seesidega kampsuni lõike liistikut. Sajandi viimastel kümnenditel tuli piduliku kergema pealisrõivana kampsuni asemel laia seljaga linnamoeline jakk. Pikk-kuub õmmeldi süsimustast toimsest täisvillasest vanutatud riidest. Händadel on kaks volti, mis õmmeldi ülalt pahupoolelt ca 3 cm pikkuselt kokku ja kinnitati kuueriide külge nii, et voldiharjad oleks püstiasendis. Voldid langesid vabalt. Seljakaare lõikeil on händade alguses punase kaaruspaelaga tehtud kaheksaharaline käpp. Kogu pikk-kuub piirati punasevillase kaaruspaelaga. Hõlmade kinnituseks on vöökohal kaks paari vaskhaake. Pikk-kuue allääre laius on 3 meetri ringis.
pahema poole lõngad, andes kangale läikiva pinna, mis on vastupidav kulumisele. Satään Erinevus atlass-sidusest: riide pinnal asetsevad koekatted. Koelõng katab 4 lõimelõnga ja läheb siis ühe lõimelõnga alt läbi. Atlass- ja satäänsidusega kangad on toimsetest tihedamad, paksemad ja raskemad. Riided on ka pehmed ja elastsed, ent labasest ja toimsest nõrgemad ning kergemini hargnevamad. PÕHISIDUSTE TULETISED Koerips (labase Lõimega kaetakse järjest mitu koelõnga, lõimkatted tuletis) on pikemad. Riide parem ja pahem pool on välimuselt ja ehituselt sarnased, nende pinnal on neile sidustele iseloomulikud ripsijooned. Kuderipsil piki kangast. Ripssidusega riided on
Rahvarõivaid kui sümbolit on põlvest põlve edasi antud tänapäevani. 1.2 Põlvamaa naise rahvariiete komblekt. Naise ülikonna põhiosad olid särk, seelik, vöö, kampsun, osalt liistik, abielunaistel lisaks põll, traditsiooniline peakate ja mitmesugused ülevisked. Üleriidena kasutati pikk-kuube, talvel lambanahkset kasukat. Paha ilmaga panid peale veel pikk-kuub, et kasukas märjaks ei saaks. Pikk-kuub oli valmistatud täisvillasast tumepruunist, mustast või potisinisest toimsest riidest jakaunistatud punase kaaruspaelaga. Pikk-kuub oli ühtlasi pidurõivas. See pidi seljas olema kirikusse minnes ja kirikus, oli siis talv või suvi. Külmaga panid naised tanule peale talvemütsi või rätiku(Raidla, H; Kanepi,Põlva ja Räpina naise rahvarõivad,lk.5) Naise särk(hame) õmmeldi valgest linasest riidest. Üldiselt aga tehti L-Eestis näistesärgid 19. saj. mahapööratava kraega. Kaelaava äär on kogutud nõelkurdu, ainult õlalappide all on sile riie
saj. hakkasid kuued aga piha ümber hoiduma ja alt laienema (Kaarma , Voolmaa 1981 : 54). Tori naised kandsid 19.saj. händega pikkkuube. TORI NAISE händega pikkkuub Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Händega pikkkuub Kuub on valmistatud vanutatud pruunist tasapindsest toimsest täisvillasest riidest. Kuub koosneb ühest selja ja kahest hõlmatükist ja varrukaist. Krae lõigatud koos seljatükiga ja on 3,5 cm kõrgune ning 30 cm pikkune püstkrae. Krae otsad ahenevad ja krael on linane vooder. Ümbritsetud on krae punase neljakandilise poenööriga. Seljal on händade kaugus vöökohal 13 cm; kumbki händ koosneb a´neljast püstvoldist, mis on algusest vasemalt poolt tugevasti kimpvolti kokku õmmeldud
annaabi.ee 
