Riikidevahelised rahvusv ühendused ja institutsioonid, millest mõned on muutumas riigiülesteks, st samuti esmatasandi subjektideks.(EL) Ajalooliselt riikidega võrdsustatud subjektid(punase risti rahvusvaheline komitee) Valitsusvälised rahvuv ühendused Tunnustatud valitsuste välised kehamid:rahvuslikud jm vabastusliikumised, mässud Üksikisikud alati vaieldava subjektideringina Riik maailmasüsteemi toimijana Suveräänsus: Sisemine: tegevusvõime ja ulatus Välimine: tunnustus, liikmelisus süsteemis, enese kehtestamise vahendid Riigiidentiteet:sidusus, püsivus, keskkonnataju-piljarilaud vs komplekssus Riigivõimu suhestumine avarama ja kohalikuma võimuga, mitmetasandiline valitsemine FAKTID: Maailmas etkel u 200 riiki Hetkel u 8000 keelt, millest u 700 põhikeelt
1. Elitistlik lähenemine demokraatiale.: 1.Poliitikud on ettevõtjad, kes pakuvad valijatele erinevaid tegevuspakette ühiselu arendamiseks 2.Tavainimesel pole piisavalt oskusi poliitiliste otsuste tegemiseks ning seetõttu on vaja tööjaotust, kus võimuküsimusi otsustaguspetsialistid: olgu siis poliitikud või haldurid 2. Liberaalne lähenemine: 1.Eelistatakse esindusdemokraatlikkevorme. 2.Kodanikku nähakse ratsionaalse toimijana, kelle poliitiline roll avaldub üksnes siis, kui midagi olulist on kaalul. 3.Rõhk üksikindiviidil. 4.Kodanikuõigusi ja –vabadusi ning õigusriiklust tähtsustatakse enam kui osalusaktiivsust. Vabariiklik lähenemine: Osaluskesknedemokraatiafilosoofia: 2.Patriotismning osalus ühiskonna asjus teeb kodaniku õilsaks, vooruslikuks(virtu). Oluline koht väärtustel. 3.Rõhk üldisel huvil ja riigi huvidel-vajadustel. 4
Vatikani riik, Malta Ordu e johanniidid e hospidali-vennad, Punase Risti Rahvusvaheline Komitee) n Valitsusvälised rahvusvahelised ühendused n Rahvusvahelised e hargmaised suurettevõtted (MNC-d) n Tunnustatud valitsuste välised kehamid: rahvuslikud jm vabastusliikumised, mässulised, de facto valitsused n Üksikisikud alati vaieldava subjektideringina Riik maailmasüsteemi toimijana n Suveräänsus: n Sisemine: tegevusvõime ja ulatus n Välimine: tunnustatus, liikmelisus süsteemis, enese kehtestamise vahendid n Riigiidentiteet: sidusus, püsivus, keskkonnataju piljardilaud vs komplekssus n Riigivõimu suhtestumine avarama ja kohalikuma võimuga, mitmetasandiline valitsemine Koostöömudeleid n Young: hegemooniliselt loodud, läbirääkimis-tel kujundatud ja isetekkelised reziimid
jõud -ressurss kombinatsioonide kasutamisest psühholoogilises uurimuses. Aga kahjuks ei ole Bronfenbrenner neid siiani leidnud. Parim, mille kaudu ta püüab pakkuda hüpoteetilist juhtude kogumit üldisema uurimiskava raamistikauks. Selles kavas asetatakse subjektid üheaegselt piki kaht jõu ja ressursi dimensiooni, näiteks kolm IQ taset või kolm isikliku mõjutuse tasandit(näit. Enesepretensioon aktiivse toimijana vs. Olukorra ohver). Sel juhul teeb uurimiskava võimalikuks testida hüpoteese selle ulatuse kohta, mil määral isiklik võimekus ja motivatsioon võivad tugevdada, tasakaalustada või kahjustada üksteist, kujundades tulevase arengu teed. Lõpuks mängivad isiku biopsühholoogilised omadused PPCT mudelis tegelikult duaalset rolli; nad ilmuvad kaks korda. Teine kord jäetakse kergesti tähele panemata kuna seda pole võetud akronüümi. Autor viitab uuritavatele arengutulemustele
ülesehituses ning loodusseadustest saab ennustada füüsilise süsteemi käitumist. Nt kui klaviatuurile valada kohvi, siis lakkab arvuti töötamast. Kavandatuse seisukoht (design stance): kuidas süsteem peab toimima vastavalt sellele, kuidas ta on kavandatud (oma programmile). Elusolendite käitumist saab disaini põhjal ennustada kui lähtuda evolutsioonist. Intentsionaalne seisukoht (intentional stance): süsteemi kohtlemine ratsionaalse toimijana. Süsteemi käitumist seletatakse rahvapsühholoogia mõistete kaudu, talle omistatakse intentsionaalsed jt vaimuseisundeid. Omistatakse need uskumused ning soovid, mis tal peaksid olema tema olukorras ja tema eesmärkidega. Ennustatakse, et ta tegutseb, et täita oma eesmärke vastavalt oma uskumustele ja soovidele. Kui süsteemile saab läheneda intentsionaalsest seisukohast, siis saab Dennetti järgi nimetada seda intentsionaalseks süsteemiks
tugevnemist. Eksperdid tõid probleemina välja, et LKS eelnõu ei käsitle läbivalt last aktiivse subjektina, kellel on oma õigused ja võimalused nende realiseerimiseks, vaid objektina, st sellena, kelle jaoks teised (täiskasvanud, spetsialistid, vanemad) peavad looma arengut toetava ja last väärtustava keskkonna. Ekspertide hinnangul on seaduseelnõus ülekaalus lapse käsitlemine pigem tuleviku täiskasvanuna, mitte niivõrd tänase aktiivse toimijana. Seaduseelnõu rõhutab lapse arengu olulisust ja käsitleb last mitte aktiivse kodanikuna (inglise keeles citizen), vaid passiivse kasvatuse/hoolitsuse objektina, kes alles valmistub kodanikuks olemiseks. Kaasaegne lapsepõlve sotsioloogia käsitleb lapsepõlve tõelise eluna, mitte eluks valmistumise perioodina, Lastekaitse seaduse eelnõu mõjude analüüs
annaabi.ee 
