*isiksuse baasomadused (ekstr, neur,..) *spets iseloomujooned (soojus, seltsivus, aktiivsus..) II. Iseloomulikud kohastumused- (baastendentsid+keskkond!) Harjumused, hoiakud, püüdlused, uskumused, eelistused III. Reaktsioonid- käitumised, emots reaktsioonid, mõtted Neurootilisus Eysencki järgi- ärev, rusutud, emotsionaalne, süüd tundev, irratsionaalne, madala enesehinnanguga, tujukas, häbelik, pinges. Toimetulekuviisid: vältimine, muude asjade tegemine, alla andmine, tunnete välja elamine, emots toetuse otsimine, olukorraga mitte leppimine, mitte pos külgede leidmine... Aga piisab neurootilisuse tasemest, ütlemaks, milline on in heaolu. Neurootilisus mõjutab nii toimetulekuviiside valikut kui ka efektiivsust. Neurootilisus seostub impulsiivsusega ja tähendab väiksemat võimet stressi olukorras tungidele vastu seista ja käituda vastavalt oma eesmärkidele, mitte tungidele. Meelekindlus
inimese normaalset funktsioneerimist takistavate sündmuste ahela ning mille tulemuseks on inimese edasine toimetulek. Kriisi olemus ja liigid Kriisisekkumise kui mudeli mõistmiseks on kõigepealt vaja mõista, mis on kriis. Sõna ,,kriis" tuleb kreeka keelest ja tähendab algusest eemaldumist, muutumist, ohtu. Psüühilise kriisi toob esile väline sündmus, mis viib inimese olukorda, kus varasemad kogemused, toimetulekuviisid ja õpitud reaktsioonid ei aita inimesel enam olukorda psüühiliselt valitseda. Kriisil on piiratud kestvus (6-8 nädalat). Kriisid jagunevad arengukriisideks ja traumaatiliseks kriisideks. Arengukriisid on normaalsed elukaare osad, perioodid inimese arengus, kus toimuvad mingid suuremad muutused, mis nõuavad inimeselt kohanemist. Niisugusteks perioodideks on näiteks kooliminek, murdeeiga, tööleminek, abiellumine, lapse sünd jne.
AI-11 Tallinn 2013 Sissejuhatus Oma töös teen ma ülevaate Musta Surma levikust üle kogu maailma ning mida see endaga kaasa tõi. Samuti kirjutan katkubakterist, levikust ning üldisest katku olemusest ning teadlaste vaidlusest sellel alal. Põhirõhk on suunatud inimestele-kannatajatele, kes püüdsid elada oma tavalist elu ajal, mil inimesed ümberringi surid ning sellele ei tundunud lõppu tulevat. Millised olid rahva toimetulekuviisid kui surm oli ukse taga. Oluline on teada, milline oli mõttemaailm ning kuidas tõlgendati sellist kohutavat epideemilist puhangut ning keda oli selles süüdistada. Lõpus toon ära ka positiivsed jooned, mis said alguse katkuleviku taandumisega ning samuti kohutavad tagajärjed, millest ei suudetud toibuda ligi sada aastat. Samuti selle, kuidas on kogu mõttemaailm meieni jõudnud ning kui suurt osa selles mängib tolleaegne kroonikate kirjutamine ja kultuur üldiselt. Must Surm
Niisiis inimkond kaevab endale ja oma järglastele nn hauda- loodus suudab alati ellu jääda, sest meid ümbritsev keskkond on alati olnud pidevas muutumises. Kuid tekib küsimus, kas ka inimesed suudavad uues keskkonnas ellu jääda ja elada nii nagu on harjutud elama? Kriisid sunnivad inimest vastu minema muutustele, millelegi uuele, kui vana toimetulekuviis on muutunud võimatuks või liialt vaevaliseks. Inimene on jõudnud olukorda (või elujärku), kus varasemad kogemused, toimetulekuviisid ja õpitud reaktsioonid ei aita mõista akuutset olukorda. Asjaolu, et seni pole kogu süsteem veel kokku varisenud, ei tähenda seda, et see kunagi tulevikus ei võiks nii minna. Enamik riike usuvad, et elavad igati säästlikult, kuid hiljem võib hoopis selguda, et nad ei suuda püsimajäämiseks vajalikke sotsiaalseid, majanduslikke ja poliitilisi muudatusi ellu viia. Seetõttu on ääretult oluline rahvusvaheline koostöö-ühiselt probleeme lahendada.
eesmärkidega), egoosaluse tüüp. Sekundaarne hinnang: süü või au ehk vastutus sündmuse eest. Stressi liigid (kahju, oht, väljakutse) ja nende seos hinnanguga. Kahju kahju või kadu, mis on juba juhtunud. Oht ootus, et midagi halba kohe juhtub. Väljakutse väljakutse, mida inimene tunneb kindlalt, et suudab saavutada. Toimetuleku liigid. Trait-oriented vs state-oriented Trait eesmärgiks varajane individuaalide identifikatsioon, kelle toimetulekuviisid ning võimalused on ebaadekvaatsed spetsiifilise stressoriga olukorras. State reaalne toimetulek, mis on üldisema eesmärgiga. Ehk kuidas toimetulekuviis aitas inimesel stressiga toime tulla. Microanalytic vs macroanalytic Micro suur number erinevaid toimetuleku strateegiaid Macro keskendutakse peamistele konstruktidele Stressi ressursiteooriad. Stressi ressursiteooriad ei keskendu tihti
Terviseseisundi mõju Menstruaaltsükli ja reproduktiivsuse anamnees Anamneesis füüsilised ja/või psühholoogilised probleemid Asjakohased füüsilise läbivaatuse andmed: üldülevaade, suguelundid, rinnad, pärasool Toimetuleku-pingetaluvuse valdkond Stressiallikate iseloom Tajutud stressitase Kirjeldus üldistest ja spetsiifilistest reaktsioonidest stressile Tavapärased stressiga toimetuleku viisid ja nende tõhusus Elumuutused ja kaotused Tavapäraselt kasutatavad toimetulekuviisid Sündmuste kontrollitavuse tunnetamine Teadmised stressiga toimetuleku viisidest ja nende kasutamine Seos stressiga toimetuleku ja peredünaamika vahel Anamneesis füüsilised ja/või psühholoogilised probleemid Asjakohased füüsilise läbivaatuse andmed: üldülevaade Väärtuste-veendumuste valdkond Kultuuriline/rahvuslik taust Majanduslik seisund, tervisekäitumine seoses kuulumisega teatud kultuuri-/rahvusgruppi Elue esmärgid Mis on kliendi ja pere jaoks tähtis
annaabi.ee 
