Emotsionaalne ja motivatsiooniline areng. Selje, Sigrid, Helin, Enely, Riina ja Andra Kuidas areneb emotsioonide reguleerimine? Emotsioonide reguleerimine hõlmab endas tundereageeringu ohjamise protsesse, mis tagavad turvalise sotsiaalse funktsioneerimise (Rydell et al, 2003 kokkuvõtte põhjal). Näiteks, kui hästi tuleb laps toime oma vihatunde ohjamisega- kas ta purskab selle raevukalt ja agresiivselt välja, surub selle endasse ja ``keeb`` omaette või annab teada, et nüüd on ta vihane. Need kaks komponenti- emotsionaalsus ja emotsioonide reguleerimine- on Rothbarti (1989) lapse temperamendi kaks dimensiooni, mis võivad olla teineteisest sõltumatud. Emotsioonide reguleerimine hõlmab endas nii füsioloogilisi, kognitiivseid kui ka käitumuslikke tasemeid. Tunnete ohjamise tõhusust saab mõjutada laps ise, aga ka teised inimesed ning seda läbi erinevate strateegiate põhjal. Sageli peetakse iseenesest mõistetavaks, et mõistus kontrollib ...
eesmärkidest. Toimetulekuviisid: probleemilahendus (muid nii väga ei kasuta) Ekstravertsus Aktiivsed, seltsivad, rõõmsameelsed. Toimetulekuviisid: sots toetuse otsimine!!, huumor, positiivsele keskendumine, emotsioonide väljaelamine Avatus Lai huvidering, elav kujutlusvõime, eelistavad uudsust, originaalsust, hindavad kunsti ja sügavaid tundeid, on sallivad, proovivad uusi tegutsemisviise. Toimetulekuviisid: proovivad erinevaid toimetulekuviise, nt probleemilahendus, huumor, positiivsele keskendumine, neg-selt tähelepanu eemalesuunamine jm Sotsiaalsus Hoiak ja meelestatus teiste suhtes. Omakasupüüdmatus, osavõtlikkus ja abivalmidus. Toimetulekuviisid: aktiivne toimetulek, planeerimine, pos-le keskendumine ja nõrgalt seotud ka sots toetuse otsimisega. UURIMISTULEMUSED: kõik suure viisiku dimensioonid peale sotsiaalsuse on seotud toimetulekuviisidega. Lisaks- isiksuseomadused mõjutavad hinnangute ja
Ebaterve on usuline äärmuslikkus: kui usulistel põhjustel käitutakse ennasthävitavalt või teiste suhtes vägivaldselt. Enamikus religioonides esinevad oma äärmused, mis leiavad üldjuhul religiooni funktsionaalse peajoone poolt taunimist ja ohjeldamist. Usu mõju on uuritud seoses eri eluvaldkondadega. Kui me räägime pühendunud usklikkusest, siis on loomulik, et usklikkus avaldab mõju inimese mõttemaailmale, hoiakutele ja käitumisele. On näidatud, et usk on üks olulisi toimetulekuviise, aidates inimestel eluraskusi ületada. Usu üks olulisi rolle on mõtestamine. Usulise seletuse olemasolu aitab kaasa sisemisele tasakaalule ja suurendab õnnelikkust ja heaolu. Uurimused on näidanud, et uskumus, mis paneb inimesele vastuse elu kui Jumala kingituse eest, aitab kaasa tervenemisprotsessile. Üldiselt usklikkus toetab abivalmidust ja teenivat eluhoiakut. Ääremärkusena võiks siinkohal nimetada, et uurimuste põhjal on kiirustamine see, mis oluliselt vähendab abivalmidust
pakkumine Isoleeritus aktsepteerimine, sotsiaalne toetus Lootusetus - tegutsemine Efektiivne toimimine sisaldab: Aktiivne ja osavõtlik kuulamine Tunnete väljendamise julgustamine Aidata aru saada juhtunust Aidata järk-järguliselt reaalsust aktsepteerida Aidata leida uusi toimetulekuviise Aidata leida tuge oma suhetevõrgustikust probleemilahendamine 26. Kriisisekkumine erinevatel kriisi etappidel. Sokiperiood = turvalisus esmaabi, hoolitsus, lähedus, rääkimine Reaktsiooniperiood = korrastamine Tunnete väljendamine, lootuse loomine, toetus Analüüsiperiood = aru saamine aktiivne kuulamine, positiivne suhtumine Uutele seisukohtadele jõudmise periood Ei pruugi abi vajada 27. Mida peab silmas pidama laste nõustamisel?
Kliinilise diagnoosi jaoks peab hirm situatsioone, küsides, mis võib juhtuda, ja paludes lapsel püsima vähemalt 6 kuud (Gale Encyclopedia...., 2001). mõelda, mida ta peaks vastavas situatsioonis tegema. Sellisel Seega võib olla küllalt raske aru saada, millisel juhul viisil lasevad vanemad lapsel kogeda mõõdukat pinget, aitavad on tegu hirmuga, millisel foobiaga. Seda erinevust võiks valida toimetulekuviise ja kiidavad neid nende saavutuste ja illustreerida lihtsa näitega: tegu on normaalse hirmuga, kui laps püüete eest (Goodman & Gurian, 2001). kardab, kõhtudes tänaval võõra haukuva koeraga; aga irratsionaalse ja häiriva foobiaga, kui laps väldib kõdust
· Stressile reageerimise viis määrab ära selle, kas kogetakse negatiivset distressi või positiivset eustressi. Distressi kogetakse ähvarduse puhul ja eustressi väljakutse korral · Nii ähvardus kui väljakutse on inimese enese hinnangu tulemuseks. Väljakutsena hinnatud situatsioonides valib inimene reeglina toimetuleva käitumisviisi · Hinnates olukorda ähvardavaks, ohustatakse sellega ka oma tervist. Tervise säilitamiseks tuleb stressiga toimetulekuviise õppida · Stressi seostatakse sageli evolutsioonilisest analüüsist tuletatud `võitle-või-põgene' tüüpi reaktsiooniga Kestev `võitle-või-põgene' tüüpi reaktsioon · Loomadel on ähvardusega seoses kaks võimalust - kas võidelda või põgeneda. Tänase inimese olukord on keerulisem · Nii võitluse kui põgenemise korral tuleb kulutada palju energiat säilitada olukorra hindamise võime arvestada vigastuste ohuga
Ma loodan, et see raamat toetab ja võimaldab seda valikut. olukordades. Kolleegitoe kontekstis on arutluse all probleemid nagu raskesti juhitav klass, (õpetaja) ahistamine (õpilaste poolt!), stress ja sellega toime tulemine. Iga probleemi puhul uuritakse toimetulekuviise erilise rõhuasetusega toetaval mentorlusel. Bill Rogers NB Juhtuminäited ja juhtumikirjeldused on selle teksti oluliseks osaks. Kõik arutluse all olevad Kolmas väljaanne tegevused ja oskused on illustreeritud juhtumikirjeldustega, mis pärinevad Austraalia ja Inglise
annaabi.ee 
