XXX TÖÖSTRESS Essee Juhendaja: Heli Freienthal, MBA Mõdriku 2014 Tööstressi käsitletakse pingeseisundina, mis tekib, kui inimene tajub vastuolu töökeskkonna poolt esitatud väljakutsete ja oma toimetulekuvõimaluste vahel. Mõningane tööalane pinge võib olla motiveeriv ja edasiviiv, kuid olukord on tõsine, kui pinge on väga tugev või kestab pikaajaliselt ning toimetulekuressursse on vähe. Uues või pingelises olukorras, samuti suure koormuse korral, vallandub inimese kehas kohanemisreaktsioon, mida nimetatakse ka stressireaktsiooniks. Töökeskkonnas sageli esineva pikaajalise stressi puhul keha väsib ning tekivad vaimsed ja füüsilised tervisehäired. Näiteks seostatakse tööstressiga südame-veresoonkonnahaigusi, ainevahetushäireid, luu- ja lihaskonnavaevusi, ärevushäireid ja depressiooni ning ka pahaloomulisi kasvajaid.
Iga neljas töötaja kannatab selle all ning uuringud näitavad, et 5060% kõikidest töölt puudutud päevadest on seotud stressiga. See on äärmiselt kulukas kõigile. Inimestel tekib stress, kui nad tunnevad, et neile esitatavad nõuded ja nende kasutuses olevad vahendid nõuete täitmiseks ei ole tasakaalus. Mõningane tööalane pinge võib olla motiveeriv ja edasiviiv kuid oluord on tõsine, kui pinge on väga tugev või kestab pikaajaliselt ning toimetulekuressursse on vähe. Uues või pingelises olukorras, samuti suure koormuse korral, vallandub inimese kehas kohanemisreaksioon, mida nimetatakse ka stressireaktsiooniks. Stress muutub riskiks ohutusele ja tervisele siis, kui see kestab pikka aega. Kui mitmete teiste töökeskkonna ohutegurite puhul on võimalik töötajate kaitseks sätestada piirnormid ning pakkuda selgeid tegutsemisjuhiseid ohu maandamiseks, siis tööstressi puhul on olukord keerulisem - stressi ning sellega
Näiteks pikkus, kaal ja tugevus on ebasobivad konkreetseks tööks. Kui inimesel on varasemalt olnud seljavalusid, ei tohiks ta teisaldustöid teha. Tööstress Tööstressi käsitletakse pingeseisundina, mis tekib, kui inimene tajub vastuolu töökeskkonna poolt esitatud väljakutsete ja oma toimetulekuvõimaluste vahel. Mõningane tööalane pinge võib olla motiveeriv ja edasiviiv kuid olukord on tõsine, kui pinge on väga tugev või kestab pikaajaliselt ning toimetulekuressursse on vähe. Uues või pingelises olukorras, samuti suure koormuse korral, vallandub inimese kehas kohanemisreaksioon, mida nimetatakse ka stressireaktsiooniks. Tegemist on neurokeemilise protsessiga, mille tulemusena suureneb muuhulgas südame löögisagedus, sageneb hingamine ning teravneb taju ümbritseva keskkonna suhtes. Kõik need on olulised reaktsioonid olukorras, kus hakkamasaamiseks on kaks valikut võitlus või põgenemine. Selline ammustel aegadel
kohanemisperioode, mis kõik ei ole sugugi meeldivad. Nii mõnedki inimesed peavad kohanemisraskusi isiklikuks probleemiks ega julge sellest kellegagi vestelda. Kui aga teatakse, et selliseid probleeme tuleb ette kõigil ja neid osatakse oodata, siis saadakse neist ka kiiremini ja kergemini üle. Talvi Kallasmaa (2003, lk 143) selgitab, et kohanemisvõimelisus ei seisne strateegiate kasutamises, vaid inimese suutlikkuses hinnata olukordi ja omaenda toimetulekuressursse ning toimida vastavalt neile nii, et psühholoogiline heaolu säilib või taastub. See tähendab, et kohanemise seisukohalt on oluline inimese võime analüüsida ümbritsevat keskkonda ja iseennast ning reguleerida oma käitumist, mõtlemist, tahet ja emotsioone. Hille Pajupuu (2000, lk 17) toob välja teise kultuuriga kohanemisel neli perioodi, mille kestus ja intensiivsus oleneb inimesest ja sellest, kui palju teine kultuur enda omast erineb
silmside jne, hääletoon - füüsiline nõrkus (poisid) Youtube's ,,Mina olin siin" terve film olemas. ,,Nullpunkt" Margus Karu. Võilillelapsed termin teadusmaailmas; need lapsed, kes väga rasketes oludes kasvades saavad väga hästi hakkama. Algselt oli kasutusel temrin võilillelapsed, siis hiljem võeti kasutusele 'vastupidavad lapsed' , hiljem toimetulevad lapsed. Toimetulek psühholoogiline mehhanism, võime koormava või toimetulekuressursse ületava stressi ja raskuste negatiivset mõju töödelda ning selle vastu võidelda. (klefbeck, Ogden, 2001). Jaguneb ka kaheks: - Aktiivne keskkonna muutmine ollakse teadlik sellest, mida keskkond mulle teeb, ja hakatakse seda muutma. - Toimuva töötlemine mõttes keskkond mõjutab inimeste sel määral, millisena ta seda tõlgendab. Keskkonnatingimustele antud hinnangust sõltub toimetuleku iseloom ja selle tulemused (Lazarus,1984)
kutsub esile tagamõttega toetuspakkumise ning palve salvestatakse õpetaja jooksvasse tee- nistusülevaatesse. Selline ebaprofessionaalne kultuur kipub tekitama alandavat olelusvõitlust, • Pakkuda ühist arutelu, kollegiaalset keskkonda, kus probleeme jagada, analüüsida, neile mitte professionaalset toimetulekutunnet (Rogers 2002). lahendusi ja toimetulekuressursse leida. Juurdepääs meie endi omadest laiematele res- surssidele vähendab omakorda ebaadekvaatsuse tunnet . • Võimaldada tähelepanu otsivate, häirivate ja trotslike õpilaskäitumiste juhtimisel esmast
annaabi.ee 
