Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Toidurasvad (0)

1 Hindamata
Punktid




Töö nr 3. Toidurasvad Töö käik Happearvu ja vabade rasvhapete sisalduse määramine Kaalusin 2,5 g Extra Light õli 250 ml koonilisse kolbi. Lisasin 25 ml neutraliseeritud  solvendit. Tõmbekapi all hakkasin tiitrima 0,1 n KOH lahusega roosa värvi tekkimiseni.  Arvutus Happearv HA (mg KOH/g): HA = V × K × 5,611 / m V – kulunud 0,1N KOH lahuse maht, ml K – 0,1N KOH lahuse normaalsustegur 5,611 – 1 ml-s 0,1N KOH lahuses olev KOH mass, mg m – rasva kaalutis  HA = 0,25 × 1 ×5,611 / 2,5 = 0,5611 mg KOH/g Vabade rasvhapete sisaldus protsentides: FFA = V × C × M × 100 / 1000 × m, % V – kulunud KOH lahuse maht, ml C – KOH lahuse kontsentratsioon M – 282 mg/mmol, eeldusel, et peamiseks rasvhappeliseks koostisosaks on oleiinhape m – rasva kaalutis FFA = 0,25 × 0,1 × 282 × 100 / 1000 × 2,5 = 0,282 %


Joodi määramine Kaalutasin 0,13 g Extra Light õli konilisse kolbi ja lisasin 10 ml etanooli. Soojendasin  vesivannil 50-60° C lahustumiseni. Jahutasin toatemperatuurini. Pipeteerisin 20 ml 0,2 N  joodilahust ja 200 ml dest. vesi, mis on 25-30° C temperatuuriga. Kolb panin kinni ja jätsin 1  tunniks pimedasse seisma. Pärast tundi hakkasin tiitrima. Joodi ülehulk tiitrisin tagasi 0,1 N  naatriumtiosulfaadiga, kuni lahus muutub õlgkollaseks. Siis lisasin 3 tilka tärkliselahust ja  jätkasin tiitrima lahuse värvuse valdeks muutumiseni. Kontrollina panin tilk tärkliselahust, et  ei tekki sinise värvi. Arvutus Joodiarv JA (g J  /100 g rasva kohta) arvutatakse valemiga: ₂ /100 g rasva kohta) arvutatakse valemiga: JA = (V – V )  ₁)  ×  K ×  0,01269× 100 / m, V – kulunud 0,1 N Na S2O  maht kontrollkatsel, ml ₂ /100 g rasva kohta) arvutatakse valemiga: ₃ maht kontrollkatsel, ml V  – kulunud 0,1 N Na S2O  maht põhikatsel, ml ₁)  ₂ /100 g rasva kohta) arvutatakse valemiga: ₃ maht kontrollkatsel, ml K – 0,1 N Na S2O   töölahuse normaalsustegur ₂ /100 g rasva kohta) arvutatakse valemiga: ₃ maht kontrollkatsel, ml 0,01269 – 1 ml-s 0,1 N J  lahuses sisalduv joodi mass, g ₂ /100 g rasva kohta) arvutatakse valemiga: m - rasva kaalutis,g V = 40 ml V  = 34 ml ₁)  m = 0,12 g JA = (40-34) × 0,1 ×0,01269 ×100 / 0,12 = 63,45 Järeldus Tulemuseks ma sain HA = 0,5611 mg KOH/g;  FFA = 0,282 % ; JA= 6,345. HA ja FFA  määramine läks hästi, sest oliiviõli HA ei saa ületada 0,8% ja FFA on 0,8%-2% vahemikus 


(1).  Joodi arv peab olema vähem kui 90.(2)  Tulemuste järgi on võimalik öelda, et analüüs  läks hästi. Kasutatud viited (1) Marco Grossi, Giuseppe Di Lecce, Tullia Gallina Toschi, Bruno Riccò; Fast and Accurate Determination of Olive Oil Acidity by Electrochemical Impedance Spectroscopy; 22 Mar  2016. [WWW] https://hal.archives-ouvertes.fr/hal-01276347/file/Fast%20and%20Accurate %20Determination%20of%20Olive%20Oil%20Acidity%20by%20Electrochemical %20Impedance%20Spectroscopy.pdf Kasutatud 07.05.2021 (2) M. Tsimidou, D. Boskou; Encyclopedia of Food Sciences and Nutrition (Second Edition); OLIVE OIL; 2003. [WWW]  https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/B012227055X01347X Kasutatud  07.05.2021
Toidurasvad #1 Toidurasvad #2 Toidurasvad #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 369543 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Toitumisõpetuse protokollid
13
docx

Toitumisõpetuse protokollid

Selle põhjal võib minu vere üldist kolesteroolisisaldust lugeda normaalseks. Süsivesikute ainevahetus Töö käik Toitumisõpetuse praktikumis määratakse vere glükoosisisaldus testribadega, kasutades seadet ACCU-CHEK Performa. Katse andmed ja arvutused Vere glükoosisisaldus : 4,8 mmol/l Järeldused Vere normaalne glükoosisisaldus on 3,5 -5,6 mmooli/l, vereplasmas 3,9 ­ 6,1 mmooli/l. Minu vere glükoosisisaldus jääb ilusti normi piiresse. Toidurasvad Happearvu ja vabade rasvhapete sisalduse määramine Töö käik Proovi ei tohiks enne analüüsi soojendada ega filtreerida, kuna proov võib sisaldada ebapüsivaid rasvhappeid. Proovi tuleks võtta nii palju, et titranti kuluks vähemalt 0,2 ml. Kaalusin koonilisse kolbi 2,5 värsket rapsiõli ja lahustasin proovi 20ml neutraallahuses. Hoolikalt segades tiitrisin KOH lahusega roosa värvuseni, mis pidi püsima vähemalt 5 minutit. Kui tiitritav lahus muutus häguseks, lisasin veel lahustit.

Toitumisõpetus
Toitumisõpetuse protokollid
9
docx

Toitumisõpetuse protokollid

g ­ uuritava aine kaalutis, g 100 ­ koefitsient, mis viib tulemuse üle mg % - deks. Tulemus: Mina uurisin kiivi C-vitamiinisisaldust. X = (a - a) 88,03 n V V 100 / V2 V4 g= =(1,15-0,1) * 88,03 * 0,001 * 15 * 100 *100 /10 *10 * 4,01 = 34,6 mg%. Järeldus: Tegelikkuses oleks võinud kiivi C-vitamiinisisaldus olla suuremgi, kuna tegu on üsna C- vitamiinirikka toiduainega. Ilmselt võisin mingis katseetapis eksida või olin ebatäpne. TOIDURASVAD HAPPEARVU JA VABADE RASVHAPETE SISALDUSE MÄÄRAMINE Happearv HA ( inglise k. acid value ehk AV) on KOH milligrammide arv, mis kulub 1g proovis esinevate vabade rasvhapete neutraliseerimiseks. Happearvu väljendatakse milligrammi KOH/g rasva kohta. Vabade rasvhapete sisaldus ( inglise k. free fatty acids ehk FFA) esitatakse massi protsendina vastavalt õli (rasva) päritolule. Rafineeritud õlis võib FFA väärtus olla maksimaalselt 0,3 % Töö käik

Toitumisõpetus
Toitumisõpetuse protokollid
14
docx

Toitumisõpetuse protokollid

Süsivesikute ainevahetus Töö käik Toitumisõpetuse praktikumis määratakse vere glükoosisisaldus testribadega, kasutades seadet ACCU-CHEK Performa. Katse andmed ja arvutused Vere glükoosisisaldus : 5,0 mmol/l Järeldused Vere normaalne glükoosisisaldus on 3,5 -5,6 mmooli/l, vereplasmas 3,9 ­ 6,1 mmooli/l. Minu vere glükoosisisaldus jääb ilusti normi piiresse. Toidurasvad Teooria · Rasvad moodustavad inimese tasakaalustatud toidu lahutamatu koostisosa. · Termini ,,rasv" (või ,,lipiidid") all tuleb seega mõista mitte ainult neutraalrasva (glütserooli ja rasvhapete triestreid), vaid ka teisi taimsete ja loomsete rasvade koostisesse kuuluvaid erineva struktuuriga ühendeid. · Termin ,,toidurasvad" hõlmab toiduainetööstuses toodetavaid taimeõlisid, loomseid rasvu ja

Kategoriseerimata
Biokeemia praktikumi juhend
97
pdf

Biokeemia praktikumi juhend

Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool BIOKEEMIA LABORATOORSED TÖÖD Koostajad: Malle Kreen Terje Robal Tiina Randla Tallinn 2010 SISUKORD 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA ........................... 4 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID ............................................................................... 4 1.1.1 Biureedireaktsioon ....................................................................................... 9 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) ........................................... 10 1.1.3 Milloni reaktsioon ....................................................................................... 10 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon ...................................................................

Biokeemia
Materjaliõpetus
88
pdf

Materjaliõpetus

Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36

Kategoriseerimata
Materjaliõpetus
88
pdf

Materjaliõpetus

Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36

Materjaliõpe



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun