10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2021-05-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
0 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
369543
Õppematerjali autor
Selle põhjal võib minu vere üldist kolesteroolisisaldust lugeda normaalseks. Süsivesikute ainevahetus Töö käik Toitumisõpetuse praktikumis määratakse vere glükoosisisaldus testribadega, kasutades seadet ACCU-CHEK Performa. Katse andmed ja arvutused Vere glükoosisisaldus : 4,8 mmol/l Järeldused Vere normaalne glükoosisisaldus on 3,5 -5,6 mmooli/l, vereplasmas 3,9 6,1 mmooli/l. Minu vere glükoosisisaldus jääb ilusti normi piiresse. Toidurasvad Happearvu ja vabade rasvhapete sisalduse määramine Töö käik Proovi ei tohiks enne analüüsi soojendada ega filtreerida, kuna proov võib sisaldada ebapüsivaid rasvhappeid. Proovi tuleks võtta nii palju, et titranti kuluks vähemalt 0,2 ml. Kaalusin koonilisse kolbi 2,5 värsket rapsiõli ja lahustasin proovi 20ml neutraallahuses. Hoolikalt segades tiitrisin KOH lahusega roosa värvuseni, mis pidi püsima vähemalt 5 minutit. Kui tiitritav lahus muutus häguseks, lisasin veel lahustit.
g uuritava aine kaalutis, g 100 koefitsient, mis viib tulemuse üle mg % - deks. Tulemus: Mina uurisin kiivi C-vitamiinisisaldust. X = (a - a) 88,03 n V V 100 / V2 V4 g= =(1,15-0,1) * 88,03 * 0,001 * 15 * 100 *100 /10 *10 * 4,01 = 34,6 mg%. Järeldus: Tegelikkuses oleks võinud kiivi C-vitamiinisisaldus olla suuremgi, kuna tegu on üsna C- vitamiinirikka toiduainega. Ilmselt võisin mingis katseetapis eksida või olin ebatäpne. TOIDURASVAD HAPPEARVU JA VABADE RASVHAPETE SISALDUSE MÄÄRAMINE Happearv HA ( inglise k. acid value ehk AV) on KOH milligrammide arv, mis kulub 1g proovis esinevate vabade rasvhapete neutraliseerimiseks. Happearvu väljendatakse milligrammi KOH/g rasva kohta. Vabade rasvhapete sisaldus ( inglise k. free fatty acids ehk FFA) esitatakse massi protsendina vastavalt õli (rasva) päritolule. Rafineeritud õlis võib FFA väärtus olla maksimaalselt 0,3 % Töö käik
Süsivesikute ainevahetus Töö käik Toitumisõpetuse praktikumis määratakse vere glükoosisisaldus testribadega, kasutades seadet ACCU-CHEK Performa. Katse andmed ja arvutused Vere glükoosisisaldus : 5,0 mmol/l Järeldused Vere normaalne glükoosisisaldus on 3,5 -5,6 mmooli/l, vereplasmas 3,9 6,1 mmooli/l. Minu vere glükoosisisaldus jääb ilusti normi piiresse. Toidurasvad Teooria · Rasvad moodustavad inimese tasakaalustatud toidu lahutamatu koostisosa. · Termini ,,rasv" (või ,,lipiidid") all tuleb seega mõista mitte ainult neutraalrasva (glütserooli ja rasvhapete triestreid), vaid ka teisi taimsete ja loomsete rasvade koostisesse kuuluvaid erineva struktuuriga ühendeid. · Termin ,,toidurasvad" hõlmab toiduainetööstuses toodetavaid taimeõlisid, loomseid rasvu ja
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool BIOKEEMIA LABORATOORSED TÖÖD Koostajad: Malle Kreen Terje Robal Tiina Randla Tallinn 2010 SISUKORD 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA ........................... 4 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID ............................................................................... 4 1.1.1 Biureedireaktsioon ....................................................................................... 9 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) ........................................... 10 1.1.3 Milloni reaktsioon ....................................................................................... 10 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon ...................................................................
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid