edasi. Kas tegus kodanik on riigi rikkus? Kirjandis räägin lähemalt vabatahtlikkuse erinevatest vormidest mille kaudu saab kodanik olla kasulik nii riigile kui ka teistele kodanikele. Üheks vormiks on hädas olevate inimeste abistamine. Väga suurt abi pakub toidupank, mis jagab tühja kõhuga inimestele toidukraami. Toit jõuab toidupanka läbi teiste kodanike, kes annetevad toitu toidupanga korvidesse. Toidupanka toetavad ka mõned kauplused ja ettevõtjad. Toidupanga tegevus toimib vabatahtlike kodanike toel. Teine vorm on ,, Teeme ära" talgud. Talgute mõte on teha Eesti riigi territoorium prahist puhtaks. Talgutel käib väga palju vabatahtlikke inimesi, kes soovivad oma kodukoha korda teha. Talgud on muutunud ka mujal maailmas populaarsemaks. See kõik on tänu Eesti tublidele ja tegusatele kodanikele. Riigile on oluline omada kaitsevõimet. Ühe osa kaitsevõimest tagab Eesti Kaitsevägi ja teise
aktiivseid kodanikke nagu Hurt, Jannsen, Jakobson? Loodi seltse, nagu Vanemuine, hariti inimesi, tõsteti meie teadvust- riigi teke sõltus rahvast. Nüüd on iseseisev riik käes ja justkui polekski vaja enam midagi teha. Aga riik vajab elupidevat hoolt, kantseldamist, noomimist, tunnustust- riik on justkui laps. Koostöö ja ürituste korraldamine tõstab inimeste enesehinnangut ja usku, et nad saavad ise oma elujärje parandamiseks midagi teha. Näiteks võib tuua Toidupanga projekti, mille puhul on tegemist kodanike poolse heategevusega. Taolisel koostööl on kogemuste näol ka kasu antud isikutele, kes seda ellu viivad. Samuti tõuseb rahulolu oma elukvaliteedi ja ümbruskonnaga. Kasuna võib nimetada ka kogukonna enesekindluse tõusu. Omaalgatuslikud tegevused võivad tõsta ka inimeste huvi poliitilise süsteemi vastu ja suurendavad nende konkurentsivõimet tööjõuturul. Seega loob
Seal räägitakse, kui palju tooraineid ettevõted raiskavad toodangule. Siin võib öelda ka seda, et toodetakse seda, mida inimene tegelikuses ei vaja tarbimiseks. Näide: selleks, et toota komme, tuleb ettevõtele kasutada päevas 50 tonni suhkrut! Inimesed ei vaja nii palju tooraine raiskamist kommidele ning peavad aeg ajalt mõtlema mitte ainult rahale, kuid ka meie maailmale, kuidas see tootmine võib mõjutada meid ja meie loodust. Toidupanga juhi hinnangul on kasutuskõlbliku toidu äraviskamine äärmiselt ebaeetiline maailmas, kus 6 miljonit last sureb igal aastal nälga. Toidupank võtab söömiskõlbliku toidukauba vastu firmadelt ja ka eraisikutelt ning peale kvaliteedi kontrollimist ja ümberpakkimist toimetatakse see edasi puuduses elavatele inimestele. Sel moel jagati 2010. aastal 50 000 kasti toitu vaesuses elavatele peredele ja üksikisikutele. 3. Mis on säästev tarbimine?
majade paremale korrastatusele. Leian, et võiks taastada enne II maailmasõda Eesti Vabariigis olnud võimaluse rahvaalgatusega muuta igapäevapoliitikas tehtavaid otsuseid. Võib-olla nii oleks võimalik suurendada kodanike soovi osaleda aktiivselt riigi elu mõjutamises ka aegadel, mil ühiskonnas ei valitse kriisi. Koostöö ja ürituste korraldamine tõstab inimeste enesehinnangut ja usku, et nad saavad ise oma elujärje parandamiseks midagi teha. Näiteks võib tuua Toidupanga projekti, mille puhul on tegemist kodanike poolse heategevusega. Inimesed tegelvad ise konkreetste probleemide lahendamisega ühiskonnas, mitte ei oota vastavat tegevust või nõuandeid valitsuselt. Taolisel koostööl on kogemuste näol ka kasu antud isikutele, kes seda ellu viivad. Samuti tõuseb rahulolu oma elukvaliteedi ja ümbruskonnaga. Kasuna võib nimetada ka kogukonna enesekindluse tõusu. Omaalgatuslikud tegevused võivad tõsta ka
aitavad peresid, kes on sattunud ajutiselt majanduslikult keerulisse olukorda (nt töökaotus). Tegemist on lühiajalise abiga – tavaliselt suudavad inimesed hiljemalt 1-2 aasta möödudes kriisist väljuda ja edasi minna ilma lisaabi vajamata. Toiduabi saamise eeltingimuseks on sissetulekute jäämine allapoole ametlikult määratud toimetuleku piiri – 90 eurot või vähem esimese ja 72 eurot või vähem iga järgmise pereliikme kohta kuus. Toidupanga toiduabi taotlemiseks võivad toimetulekutoetust saavad pered pöörduda otse linnaosa või maakonna sotsiaalabiosakonna poole vastavasisulise sooviga. Seda saab teha piirkondades, kus Toidupank juba tegutseb. Rakvere Toidupanka toetavad Selver ja Päts. Linnaosavalitsused on teadlikud piirkonnas elavate perede toimetuleku piirist ja koostavad selle alusel nimekirjad peredest, kes abi kõige rohkem vajavad. Uued
lahendustele kaasaaitamine riiklike ja ühiskondlike organisatsioonide abil. Loodud 2013. aastal. Eesmärgiks on raskustesse sattunud perede abistamine. Nende põhitegevuseks on vähekasutatud riiete kogumine ja sorteerimine ning seejärel kõlblike asjade abivajajateni toimetamine. Asutatud 2010. aasta märtsis EestiHollandi Heategevusfondi Päikeselill ja Swedbanki poolt. Toidupanga töö toetub vabatahtlikele, kes on abiks toidu kogumisel, ladustamisel, pakkimisel ja väljastamisel. Toidupankade tegevuse põhieesmärgid: Võitlemine vaesuse vastu. Toidu raiskamise vähendamine. Solidaarsus inimeste vahel. TOIDUPANKADE TÖÖ ÜLDPÕHIMÕTTED Toit saadakse kohalikust kaubandusvõrgust, tootjatelt ning talumeestelt. Toit saadakse tasuta ja antakse ära tasuta.
vastab täielikult Sotsiaalministeeriumi poolt välja töötatud soovituslikule standardile. Kuna kõik spetsialistid töötavad osalise koormusega, on võimalik teenuse mahtu vajadusel suurendada. . Kriisikodul on Türil 10 voodikohaga majutusüksus ja eraldiasetsev nõustamiskabinet koos seminariruumiga Projektijuht on psühholoogiaalase kõrgharidusega ja omab kogemusi erinevate projektide algatamise ning juhtimise osas (viimane on Toidupanga projekti algatamine ja juhtimine). On töötanud sotsiaalvaldkonnas ja omab kogemusi tugivõrgustiku loomisel ning vabatahtlike kaasamisel. 1. Peab läbirääkimisi spetsialistidega, keda kaasata projekti meeskonda, sõlmib töövõtulepingud. 2. Juhib projektimeeskonna tööd. 3. Organiseerib teavitustegevust ja reklaami. 4. Korraldab klientidelt tagasiside saamist. 5. Suhtleb projekti kaasatud kohalike omavalitsustega, lepib kokku nõustamisteenuste
v=c_qzdiWEVXQ Video 2:04 Euroopa Parlamendi TV klipp, eestikeelne, http://www.youtube.com/watch?v=P0XuzmwIUOA subtiitritega Leivast?! Video 1:46 Kas ka tegelik probleem? http://uudised.err.ee/?06244398 Sirje Potisepp, pole MÕTLEMINE: probleem Eestis 1. Millest ja kui kaua valmib leib/sai? http://uudised.err.ee/index.php?06244482, Toidupanga 2. Kui kiiresti saab toidust prügi? andmetel on probleem, ka Eestis http://www.toidupank.ee/aasta-kodanik-piet-boerefijn-aasta- VASTUPANDAMATU SUSHI (USA film 2011): Sushi: The kodanikuks-saamine-on-minu-jaoks-suur-au/ Global Catch, USA 2011 Kestus: 75 min http://etv2.err.ee/v/haridussaated/dokfilmid/956ccbc9-955d-4233-9482-
annaabi.ee 
