Bioloogia küsimused ja vastused Lehekülg 60 ja 63. 1. Milline on inimese asend loomariigi süsteemis? Tänapäeva loomariigi süsteemis kuulub inimene inimlaste sugukonda, mis koos inimahvide sugukondadega ühendatakse inimlaadsete ülemsugukonda primaatide seltsis. 2. Millised on inimese sarnasused inimahvidega? * Pereelu- nii inimesed kui ka inimahvid hoolitsevad oma laste eest, aga kui nad juba piisavalt suured, peavad lapsed ise hakkama saama. * Üksteisega suhtlemine- sarnasus on see, et nii inimene kui ka inimahv kasutavad suhtlemiseks miimikat. * Tööriistade kasutamine- Nii inimene kui ka inimahv kasutavad tööriistu millegi kindlal eesmärgil. Erinevus on aga see, et inimene hoiab oma tööriistu alles aga inimahv mitte. 3. Milles seisnevad inimese peamised erinevused teistest loomadest? Tavaliselt vastandaksegi inimest loomadele kui ühiskondliku eluviisiga mõistuslikku olendit, kell...
Hemoglobiini leidubki putukatest ainult üksikute surusääsklaste hemolümfis Arvatakse, et selle rekordi võiks purustada vaid mõni senitundmatu putukaliik samast järvest Kõige kuumataluvam putukas Sahara kõrbes elav jooksiksipelgas (Cataglyphis bicolor) (Hymenoptera:Formicidae) säilitab bioloogilise aktiivsuse ligikaudu kuni 55 °C juures Kui teised kõrbesipelgad poevad temperatuuril 3545 °C juba maa alla, siis rekordiomanik muutub just siis aktiivseks ning suundub toiduotsingule Kõrbes elamiseks on sellel liigil oma kohastumused. Suur liikumise kiirus jahutab keha, pikad jalad tõstavad ta maapinnast kõrgemale, kus temperatuur on 67 °C võrra madalam Toiduotsingutel teevad nad vahepeatusi, ronides maapinnast kõrgemale kuivanud taimekõrtele ning jahutades end seal tuule käes Kõige külmataluvam putukas Kõige madalamat temperatuuri taluvad Aafrika surusääse Polypedilum vanderplanki (Diptera: Chironomidae) vastsed, kes
Ohu korral tõmbab ta end siili kombel kerra või tõmbab oma jalad enda alla ja surub end vastu maad. Kui üheksavöölast jälitada, läheb ta sibavalt kõnnilt üle galopile ja püüab põgeneda urgu. Urust on teda väga raske kätte saada, sest ta kiilub end rüü ja käppade abil sinna kinni. Saba on tal libe ja kooniline ning sellest on teda samuti tülikas haarata. Hämaruse saabudes lahkub üheksavöölane oma maaalusest urust ning suundub toiduotsingule. Tema menüü on äärmiselt rikkalik. Sinna kuuluvad putukad, tillukesed selgroogsed, linnumunad, puuviljad, seened, juured ning korjused. Ta hangib toitu peamiselt suurepärase haistmismeele abil. Ta nuusib maapinna lähedal ning ei jäta vahele ainsatki kohta, kus midagi söödavat võiks leiduda. Tema pikk nina on varustatud eriliste tundlike sõõrmetega. Kui ta haistab maa all olevat saaki, hakkab ta viivitamatult kaevama. Ta tajub ka 20 cm sügavusel asuvat saaki.
paremini. Lisaks on lehed väikesed, nahkjad või muundunud astelateks, et aurumine lehe pinnalt oleks võimalikult väike. Putukad kuulevad ultraheli ja näevad ultraviolettkiirgust, orienteeruvad maa magnetismi järgi. Sahara kõrbes elav jooksiksipelgas säilitab bioloogilise aktiivsuse ligikaudu kuni 55 °C juures. Kui teised kõrbesipelgad poevad temperatuuril 3545 °C juba maa alla, siis jooksiksipelgas muutub just siis aktiivseks ning suundub toiduotsingule. 5 Infrapunane kiirgus Infrapunakiirgust nimetatakse ka soojuskiirguseks, mis võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soojendada. Kui aga valguse intensiivsus muutub organismi jaoks liiga suureks, siis tekib ülekuumenemise oht. Selline olukord tekib pidevalt kõrbetes. Näiteks kõrbejänes ei saa pikalt päikese käes olla, kuna ta võib hukkuda. Kõrbeloomad peavad
- Kudemisveekogude kuivamisest tulenev kulleste suremus - Merevee mõju kudemisveekogudele - Intensiivne põllumajandus (Kõre kaitsekoraalduskava, 2004 d). 6. Toitumine Kõre koonerdab toiduga väga palju. Suur söödik kõre ei ole. Toitub putukatest (eelkõige sipelgad) ja tigudest. Sigimisperioodil ei toitu kõred üldse. Kullesed on taimtoidulised, toitudes peamiselt kivide ja taimede külge kinnitunud vetikatest (Kõre ehk juttselg- kärnkonn, 2002 c). Toiduotsingule siirduvad kõred kohe peale pimeduse saabumist. Eestis on kõresid toitumas nähtud niitudel, põldudel, aedades ja mereäärsetel liivastel ja taimestikuvaesetel aladel. Kõre pole saakloomade suhtes eriti valiv. Üritatakse püüda kõiki neid saakloomi, kellest jõud üle 10 käib. Põhiliselt mõjutab saagi liigilist koosseisu kärnkonna suurus, aastaaeg, elupaik ning selle geograafiline asend
Õunapuu-lehekirp 1 pk aastas! Muna talvitub koorepraos, punga alusel. Kohe pärast koorumist hakkab vastne pungast mahla imema, hiljem liigub noortele lehtedele. Vastsel 5 kj. Suve lõpus paarituvad, munevad talvituma jäävad munad. Isane sureb pärast paaritumist, emane sureb peale munemist. Noored lehed kipruvad, jäävad väikeseks, õiepungad ei arene. Samuti eritavad mesinestet. Lutikalised. Õunapuu-lehelutikas talvitub valmikuna maapinnal lehekõdus. Kevadel lendab toiduotsingule. Siis paarituvad, emased hakkavad munema toidutaime lehtedele. Vastsed ja valmikud imevad taimemahla. Suurem kahju 1 pk. Mardikalised. Õunapuu-õielõikaja noormardikas talvitub mullas või varisenud lehtede all. Kevadel hakkab toituma õiepungadest, süües nendesse sügavaid käike. Alustatakse munemist. Selleks närib emasisend punga sisse tunneli, mille lõppu muneb ühe muna, tunneli ava kleebitakse kinni
Emased võivad elada kuni neli kuud ning muneda iga nelja päeva tagant kuni 140 muna. Soolavähikesed on tähtis toit lindudele. Keksik Nagu enamus pisiimetajaid, elab ka keksik urus. Urus on nad kaitstud äärmuslike kõrbeolude eest. Päeval kaitseb urg päikese eest, talvel aga külma eest. Mida sügavam on urg, seda väiksemad on temperatuuri kõikumised. Urgu on keksikul võimalik koguda toiduks igasugu seemneid, mis viimases hädas käiku lähevad. Toiduotsingule hüplema suundub ta alles öösel. Nii liigub ühe põõsa juurest teise juurde lootuses seemneid leida. Kuivast toidust hoolimata tuleb keksik vett joomata toime. Ta säästab vett, urineerides äärmiselt vähe, ning ka tema väljaheited on purukuivad. Keksikud ei higista nagu ülejäänudki närilised. See vähendab niiskusekadu. Viimases hädas jahutavad nad end kaela karvastikku lakkudes. Kiskjate eest kaitseb teda kollakas või hallikas kaitsevärvus
lomp ära kuivab. Emased võivad elada kuni neli kuud ning muneda iga nelja päeva tagant kuni 140 muna. Soolavähikesed on tähtis toit lindudele. Keksik Nagu enamus pisiimetajaid, elab ka keksik urus. Urus on nad kaitstud äärmuslike kõrbeolude eest. Päeval kaitseb urg päikese eest, talvel aga külma eest. Mida sügavam on urg, seda väiksemad on temperatuuri kõikumised. Urgu on keksikul võimalik koguda toiduks igasugu seemneid, mis viimases hädas käiku lähevad. Toiduotsingule hüplema suundub ta alles öösel. Nii liigub ühe põõsa juurest teise juurde lootuses seemneid leida. Kuivast toidust hoolimata tuleb keksik vett joomata toime. Ta säästab vett, urineerides äärmiselt vähe, ning ka tema väljaheited on purukuivad. Keksikud ei higista nagu ülejäänudki närilised. See vähendab niiskusekadu. Viimases hädas jahutavad nad end kaela karvastikku lakkudes. Kiskjate eest kaitseb teda kollakas või hallikas kaitsevärvus. Kuid kui sellest
või uitnärvi tundlikkust juhtivate kiudude kaudu. Uitnärvi juhtivad kiud saavad alguse mao 3 ja peensoole seinast ning selle peensoole seina venitus või selle puudumine tühja mao või soole korral antakse edasi piklikku ajju. Piklikust ajust omakorda erutus levib hüpotaalamusse. Tühja kõhu, ja soolestiku korral on ülekaalus need närviimpulsid, mis stimuleerivad näljakeskust, sunnivad inimest toiduotsingule. Sama on ka peensoolest pärit närviimpulssidega. Teine võimalus edastada informatsiooni, on seedekulglast vabanevate hormoonide vahendusel. Ghreliin tekib tühja kõhu korral maolimaskestas, läheb sealt verre ja sealt ajju. Stimuleerib ka uitnärvikiude ja sealt jõuab samuti info ajju. Koletsüstokiniin Tekib peensoole limaskestas rohkem rasva ja valgurikka toidu korral, läheb verre ja vere kaudu läheb ajju ja stimuleerib küllastustunde teket. Serotoniin tekitab ka küllastustunnet
hormoonide vahendusel või uitnärvi tundlikkust juhtivate kiudude kaudu. Uitnärvi juhtivad kiud saavad alguse mao ja peensoole seinast ning selle peensoole seina venitus või selle puudumine tühja mao või soole korral antakse edasi piklikku ajju. Piklikust ajust omakorda erutus levib hüpotaalamusse. Tühja kõhu, ja soolestiku korral on ülekaalus need närviimpulsid, mis stimuleerivad näljakeskust, sunnivad inimest toiduotsingule. Sama on ka peensoolest pärit närviimpulssidega. Teine võimalus edastada informatsiooni, on seedekulglast vabanevate hormoonide vahendusel. Ghreliin tekib tühja kõhu korral maolimaskestas, läheb sealt verre ja sealt ajju. Stimuleerib ka uitnärvikiude ja sealt jõuab samuti info ajju. Koletsüstokiniin Tekib peensoole limaskestas rohkem rasva ja valgurikka toidu korral, läheb verre ja vere kaudu läheb ajju ja stimuleerib küllastustunde teket
annaabi.ee 
