vitamiinid, enamus soolasid ja vett. Organismile mittevajalikud ained - liigne vesi ja soolad - moodustavad uriini, mis liigub neeruvaagnasse ja edasi kusejuha kaudu kusepõide. Uriin ehk kusi sisaldab organismile liigset vett, soolasid ja karbamiidi. Nahk, kopsud ja soolestik Nahas paiknevad higinäärmed. Moodustub higi, mis valgub kehal laiali. Inimesel on 2 miljonit higinääret. Eritame ½ l higi. Kopsud eemaldavad väljahingatava õhuga veeauru. Seedimata toiduosised kogunevad jämesoolde, mis väljub pärakust. Väljaheitega eemalub meie kehast 0,2-0,3 l vett. Kasutatud kirjandus: http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/a BIOLOOGIA põhikoolile IV, Lk 100-103 Tänan tähelepanu eest !
Kusejuhad lihaselised torukesed, mis juhivad uriini neerudest kusepõide. Kusepõis lihaseline elund, mille ülesandeks on uriini kogumine KOPSUD Rakkudes toimuvate ainevahetusprotsesside käigus moodustub jääkainena süsihappegaas, mis verega transporditakse kopsudesse ja hingatakse sealt välja. NAHK Nahas paiknevates higinäärmetes moodustub higi, mis koosneb veest, mineraalsooladest, kusiainest jt ainevahetusjääkidest. SOOLESTIK Seedimata toiduosised kogunevad jämesoolde. Väljaheide koosneb põhiliselt seedimata toidujääkidest, baktermassist ja veest. Sagedasemad kroonilised neeruhaigused Suhkrutõvest põhjustatud neerukahjustus väga tõsine, aga ka hiline kahjustus ning see kujuneb välja mitmekümne aasta jooksul. Glomerulonefriit ehk immuunpõletikust põhjustatud neerukahjustus osaliselt pärilik ning sageli see kulgeb alguses märkamatult. Kuseteede põletik esineb nii lastel kui ka täiskasvanutel, eriti
Neerude ehitis on uriin, mille teke algab neerukehakestes. NEERUKEHAKESED(eemaldatakse verest esmane uriin)NEERUTORUKESED(esmase uriini liikumisel mööda neerutorukesi imenduvad organismile vajalikud ained (nt glükoos) ning suurem osa verre tagasi) NEERUDKUSEJUHAKUSEPÕID Nahk- eritavad higi(veest, mineraalsooladest, ainevahetusjääkidest koosnev vedelik) Kopsud- eemaldavad koos väljahingatava õhuga ka veeauru Soolestik- Seedimata toiduosised, peamiselt taimerakkude jäägid, kogunevad jämesoolde. Väljaheitega koos eemaldub meie kehast ka vett.
Uriini peamised koostisosad on vesi ja kusiaine (valkude ja aminohapete lõhustumisel moodustunud). Uriini hulka reguleerivad hormoonid. Kui veri on liiga tihe, eritub hormoon, mis vähendab uurini hulka ja organismi jääb rohkem vett. Nahas on higinäärmed, mis moodustub veest, mineraalsooladest ja jääkidest koosnev higi. See valgub nahal laiali. Ööpäevas eritub u 05, l higi. Kopsud eemaldavad väljahingatava õhuga veeauru. Kopsud eritavad ööpäevas umbes 0,3-0,4 l vett. Seedimata toiduosised kogunevad jämesoolde. Taimne toit suurendab oluliselt väljaheidete hulka ja väldib kõhukinnisust.
kiudaineid. B-rühma vitamiinide puudumisel tekivad häired närvisüsteemi töös ja nende vajadus tõuseb stressi tingimustes. Peenjahu valmistamisel eemaldatakse kroovimise käigus viljaterast kogu kest, välisosa ja idu, kus on 10 korda rohkem vitamiine kui siseosas. Kõrgema sordi jahus jääb viljateradest järele vaid tärklisekontsentraat. Kiudainete vähesus on tingitud mittepiisavast täisteratoodete (kestainega ja jämejahutoodete) tarvitamisest. Need mitteseeditavad toiduosised on vajalikud normaalseks sooletalituseks, kiudained seovad soolestikus kahjulikke aineid, isegi kantserogeene ja aitavad väljutada liigset kolesterooli. Soovitatav on süüa kuus leivaviilu päevas, so ~300 g leiba. Selle koguse jämedast rukkijahust leivaga saaks katta poole B1-vitamiini, kolmandiku B2-vitamiini ja foolhappe tarbest, aga ka 60-70% raua, fosfori, magneesiumi ja tsingi vajadusest ning kolmandiku kiudainetarbest.
Niimoodi toimib mao motoorika pidevalt, toit käib edasi tagasi: väike osa peenestatud toitu läheb läbi püüloruse, suurem osa paisatakse tagasi korpusesse, selle käigus küümus segatakse ensüümidega ja peenestatakse. Peenestamata jäänud suuremad osised, kui 2...3mm, viikase maost duodeenumisse interdigestiivses perioodis, siis kui magu on suuremalt jaolt tühjenenud. Tühja kõhu motoorikas esinevad tugevamad lained, et viia välja suuremad toiduosised. Gastroduodenaalühenduse e. püüloruse talitlus Kuigi maosisaldis on happeline, on limaskestal selle eest kaitse lima näol. Maohape võib mao liiga kiirel tühjenemisel aga kahjustada duodenumi limaskesta ja põhjustada duodenaalhaavandeid. Püülorust innerveeritakse sümpaatilise närvisüsteemi kaudu, mille kiud tugevdavad püüloruse sulguri kontraktsiooni. Sama teevad ka vaaguse kolinergilised ärritavad kuid. Uitnärvi pidurdavad kiud vahendavad sulguri lõõgastumist. See saab
mööda söögitoru makku. Maomahla happesus surmab enamiku toidu ja õhuga makku jõudnud mikroorganismidest. Väikeste annuste kaupa suunatakse toidukört edasi kaksteistsõrmikusse. Kõhunäärme ensüümid ja sapp muudavad toidukördi pH-väärtuse jälle leeliseliseks ja algab rasvade seedimine. Peensooles imenduvad paljud toitained ja lähevad maksa viivasse portaalsüsteemi. Jämesooles muutub soolesisu vee eemaldamise tõttu paksemaks ja lõpuks viiakse seedimatud toiduosised roojana pärasoole kaudu kehast välja. 82 VÕTMESÕNAD eritus jämesool kõhukelme magu maks peensool sapipõis ainevahetus seedimine söögitoru Teadmiste kontrolli küsimused 1. Nimetage seedetrakti osad . 2. Selgitage kuidas seedetrakti üksikud osad funktsioneerivad. 3
annaabi.ee 
