ettevõtete jäätmeid; laevadel satub vette õli, naftat ja jäätmeid; nafta ammutamine merepõhjast; laevad põhjustavad võõrliikide sissetungi; mere põhjas keemiarelvad, mürsud ja radioaktiivsed jäätmed. Suurimad kalapüüdjad- Jaapan, Hiina, Indoneesia, Venemaa. Kalapüügi õiguste müüjad- LAV, Argentiina, Angooda, Namiibia, USA, Kanada, Vaikse ookeani saared. Kalajahu eksport- Tsiili, Peruu. Toidukala eksport- Islamimaad. Toidukala import- Põhjariigid. Kalakasvatajad- Ida-Aasia, Norra, USA, Tsiili. Metsavarude iseloomustavad näitajad: metsa pindala %, puiduvaru m³-s, puidu aastane juurdekasv ühel hektaril m³-s. Puude grupid: väärispuud, kõvad lehtpuud (tamm, pöök), okaspuud (tarbepuit ehitusmaterjaliks ja mööbliks), vähe väärtuslikud puud (haab, lepp), erikasutusega puud. Metsamajandus- majandusharu, mis tegeleb metsa kasvatamise, kaitse, valve ja majandamisega
arengumaade osatähtsus kalanduses kasvab pidevalt, paljud väärisliigid kannatavad ülepüügi all (püügikeeld), püütakse vähemväärtuslikku kala, püütakse rakendada püügikontroll. Kalapüük suurenenud arengumaade arvelt: Hiina, Peruu, Jaapan, USA, Venemaa, India. Euroopas Taani, Norra, Suurbritannia, Island. Kalatoodetega kauplemine: 5/6 siseturul (nt Venemaa, Ida-Aasias). eksport suurem kui import Ladina-Ameerikas (kalajahu) ja Põhja-Euroopas (toidukala) ja Põhja- Ameerikas. Rannikupüük 1) Hajali rannikupüük - Kalurid elavad kalurikülades, töötlevad kala (soolavad, kuivatavad) ise või väikestes kalatehastes, is paiknevad hajali rannikul. Toodang müüakse siseturul, vähem välisturul. Paadid väikesed, kaugele ei sõideta ja kala kiiresti riknemise pärast tuuakse kohe randa ja töödeldakse. Ida- ja Kagu-Aasia, ka Norras. 2) Kontsentreeritud rannikupüük (maailmas nr1) - Kalurid elavad..., kus hea ühendus sisemaa turgudega
ettevõtjana võib käidelda otseturustamise eesmärgil suuremat kogust värsket kala päevas kui seda on esmatoote väikese koguse piir. Kui kala turustatakse otse tarbijale või jaemüügiettevõttele (mitte kala kokkuostuga tegelevale tunnustatud ettevõttele), peab kalur kinni pidama esmatoodete väikese koguse piiridest. Esmatoodete väike kogus on kala puhul kuni 100 kg värsket kala päevas. -3- Kala esmatöötlemine Toidukala esmatöötlemine algab laevas. Pumba kalalaevades pumbatakse kala koos mereveega kalatanki. Kalatankid on varustatud jahutussüsteemiga. Selle süsteemi abil tsirkuleeritakse kalatankis koos kalaga olevat vett läbi jahutus süsteemi aurusti ja jahutatakse vesi ja sellega kala kuni pluss kehe kraadini. Madalamat temperatuuril tekib külmumise oht. Samas saavutatud temperatuur võimaldab kala hoida värskena vajadusel kuni viis ööpäeva
10) 1. Tankerite õnnetustel satub naftatvette. 2. Mereranniku intensiivne majandustegevus - linnad, tööstusettevõtted. 3. Jäätmete uputamine merepõhja keemia relvad, radioaktiivsed jäätmed, mürsud. 4. Nafta ammutamine merepõhjast. 5. Laevadelt satud vette õlisid, naftat, jääke. 11) Suurimad kalapüüdjad: aasias hiina, jaapan, indoneesia, venemaa - oma tarbeks tsiili, peruu kalajahu, export. Euroopa norra, island toidukala, export. suurimad kalakasvatajad: 90% aasias hiina india indoneesia. 10% - norra, usa, tsiili. suurimad kalapüügiõiguste müüjad: Atlandi ookeani lõuna osa LAV, angoola, namiibia, argentiina; usa, kanada; vaikse ookeani saare riigid. Maailma metsandus. 1) Metsavarude iseloomustavad näitajad: 1. Metsa pindala %. 2. Puiduvaru m3 s(tihumeetrites) 1 ha-l puude tüvede maht.3. puidu aastane juurdekasv 1 ha-l m3.
Keha on kaetud väikeste soomustega Ühiseks tunnuseks hele küljejoon Liha on tihe ja kihiline Suht kuiv liha, sobib küpsetamiseks, keetmiseks jne Sobib kalahakkliha sisse, kasutatakse ka palju soolatult ja suitsutatult Kalamaks on oluline d-vitamiini allikas Kilttursk (haddock) Lahja, ilusa tiheda lihaga kala Maitsev suitsutatuna, küpsetatult, gratineeritult (üleküpsetatult) Merluus/hõbeheik (hake) Lahja ja maitsev toidukala Ei talu pika aegset keetmist Süsikas ehk saida (black pollock) Enamasti konserveeritult, pajaroogades, hautistes Atlandi pisitursk (tomcod) Väga hinnatud Tuulehaug Luud on rohelised ja suu nagu pikk nokk Kehal soomused, kuid need tulevad kergesti ära Liha lahja ja kuiv Sobib hästi marineerimiseks ja tarretise valmistamiseks Tuunikala (tun) Elutseb kõigis ookeanides Suur ja liharikas kala Erineb liigiti, suuruselt jne
tehnoloogiale. Merereostuse põhjustajad: Tankerite õnnetustel satub nafta tvette. Mereranniku intensiivne majandustegevus - linnad, tööstusettevõtted. Jäätmete uputamine merepõhja keemia relvad, radioaktiivsed jäätmed, mürsud. Nafta ammutamine merepõhjast. Laevadelt satud vette õlisid, naftat, jääke. Suurimad kalapüüdjad: Aasias Hiina, Jaapan, Indoneesia, Venemaa - oma tarbeks Tsiili, Peruu kalajahu, export. Euroopa norra, island toidukala, export. Suurimad kalakasvatajad: 90% aasias Hiina, India, Indoneesia. 10% - Norra, Usa, Tsiili. Suurimad kalapüügiõiguste müüjad: Atlandi ookeani lõuna osa LAV, Angoola, Namiibia, Argentiina; Usa, Kanada; vaikse ookeani saare riigid. Püügi kvoodid: Riikide või firmade vahelised kokkulepped püügimahtude osas. Näiteks on maailma riigid leppinud, et tööstuslikku vaala püüki ei toimu. Räägitakse, et püütakse vaala teaduseks
1 tl Suhkur 3 sl Jahu 250 g Kergelt soolatud heeringafilee Riivi kartulid jämeda riiviga. Sega kokku muna, hapukoore ja väikesteks kuubikuteks lõigatud heeringaga. Lisa suhkur ja jahu. Lase 15 minutit seista. Prae väikesed kotlette mõlemalt poolt paar minutit. Kaunista paksu hapukoore ja tilliga. Valmistusaeg 45 minutit. Kokkuvõte Antud referaadis käsitlesin väärtuslikku toidukala heeringat. Referaat sisaldab sissejuhatust, põhiosa alapealkirjadena: kasvuala, ränne, iseloomustus, toiteväärtus ja kasutamine toidus. Lisaks leidub siin 5 retsepti, mida saab kasutada nii eel kui ka pearoaks. Sain teada palju kasulikku ja huvitavat selle esmapilgul tavalise kala kohta. Kasutatud kirjandus ENE 3, Tallinn, kirjastus Valgus 1988, lk. 339 Täielik kokaraamat, Varrak 2006, lk. 233 Õpilase loomaentsüklopeedia, Varrak 2006, lk. 104 http://www.heamaitse.ee/tag/heeringas/
koosneb 35 liigist. Arvukaimad kalaliigid järves on haug, angerjas, latikas ja koha. Linde on Võrtsjärvel nähtud rohkem kui 200 liigist, millest ligi 140 on haudelinnud. Viimastest omakorda 56 pesitseb vahetult järvel. Liigirikkaimad seltsid on kurvitsalised, värvulised ja hanelised. Kahepaiksetest on Võrtsjärves kohatud kuut liiki: tähnikvesilikku, kärnkonna, rohukonna, rabakonna, veekonna ja tiigikonna. Kogu Võrtsjärve keskmine kalasaak on üle 400 tonni aastas, millest hea toidukala osakaal moodustab ca 60-70%. 6 Võrtsjärve kaldad on enamasti madalad - lõunaosas soised, põhjaosas liivased. Idakallas on aga suhteliselt kõrge. Võrtsjärve taimestik koosneb umbes 600 taksonist. Suurtaimi on üle 100 liigi. Kõige tavalisem on tähk-vesikuusk. Sellele järgnevad harilik pilliroog, järvkaisel, kollane vesikupp ja kaelus-penikeel. Ohtruse poolest on esikohal harilik pilliroog, luigelille ja järvkaisla ees
prügikala. Tänu limnoloogiajaama teadurite ettepanekute (traalpüügi lõpetamine, kalakaitse tõhustamine, angerjamaimude regulaarne sissetoomine) rakendamisele on nüüd püügis ülekaalus suured ja hinnalised kalad. Angerja üliväikest looduslikku populatsiooni Võrtsjärves on alates 1956.a. üsna pidevalt täiendatud. Tema rekordsaagid on ulatunud 100 tonnini aastas. Kogu Võrtsjärve keskmine kalasaak on üle 400 tonni aastas. Hea toidukala osakaal moodustab üldkogusest 60-70%. Kalasaagi väärtus on varasemaga võrreldes tõusnud 6-8 korda. (Võrtsjärv, www.vortsjarv.ee) 6 Kaldad ja põhi Järve kaldad on enamasti madalad (joonis 3)- lõunaosas soised, põhjaosas liivased. Idakallas on suhteliselt kõrge. Järve lõunaosas katab põhja kuni 5,5 m paksune järvemuda, mis põhja pool läheb üle liivaseguseks järvemudaks ja see omakorda liivaks.
annaabi.ee 
