põhiliste ohutusreeglitega kooskõlas olemist. Redeleid kasutatakse abivahendina töötamiskohale ligipääsemisel. 1. Lihtsad redelid Lihtsaid redeleid tohib kasutada vaid sellistel töödel, milleks on vaja vähe tööriistu ja materjale. Redeli pulgad peavad olema üksteisest võrdsetel kaugustel maksimaalselt 30 cm. Redel võib olla kuni 8 meetri kõrgune. Redeli libisemist tuleb vältida, selleks kinnitage redeli alus (nt laiem tugi alumisele toetuspunktile). Ülemine toetuspunkt tuleks samuti kinnitada (nt konksudega). Redeli kaldenurk = 75 kraadi. Toetumisnurk peaks olema umbes 70°, st 1/4 kuni 1/3 redeli pikkusest. 2. Pukkredelid Ohutuskinnitus peab olema mõlemal küljel. Selleks võib kasutada ketti või köit. Ülemised astmed peavad asetsema nii, et need ei puutuks teineteisega kokku muljumisoht). Redeli viimasele kolmele pulgale ei tohi ronida. Vahest kahe poolega redelist ja laudadest kokku
Juurdeviivad harjutused (Hein 1995: 20): 1. Toenglamang jalad varbseina 3-4 varval. Asetada jalad järk-järgult kõrgemale samaaegse käte lähenemisega varbseinale, jõuda kätelseisu vastu varbseina. 2. Algseis, käed ülal. Ühe jala hoo ja teise tõukega sooritada kätelseis abiga või vastu seina. 3. Kätelseis abiga. Abistaja toetab sooritajat erinevatest kehaosadest, toetus läheneb kaugemast punktsist järjest lähemale kätelseisu toetuspunktile. 6 4. Kätelseisus tasakaalu leidmine jalgade eemaldamisega toetuskohast. (Vaata foto 2.2) Foto 2.2 (Nemer, Sauer-Klein 2008: 34) Korrektse kätelseisu sooritamise eelduseks on piisav avatus õlgades, et oleks võimalik käed viia kerega samale joonele (kätelseisu asendis on puusad ja õlad käte kohal). Arendamaks õlgade avatust on võimalik sooritada erinevaid venitusharjutusi.
6 PÖÖRDLIIKUMISE DÜNAAMIKA 6.1 Jõumoment Meenutame kangi tasakaalutingimust põhikooli füüsikakursusest, kus seda illustreeriti järgmise näitega. Kangil, mis võib vabalt pöörelda ümber toetuspunkti O, paiknevad kaks koormust. l 2 l O Väiksem koormus kangi toetuspunktile lähemal tasakaalustab suurema koormuse toetuspunktist kaugemal (antud juhul ühe koormuse kaal, mis mõjub kaugusel l toetuspunktist, tasakaalustab kahe samasuguse koormuse kaalu kaugusel l/2 toetuspunktist). Ehk üldisemalt kui rakendada kangi erinevatele õlgadele jõud F1 ja F2 , mille rakenduspunktide kaugused toetuspunktist O on vastavalt l1 ja l 2 , siis kang on tasakaalus, kui
põhiliste ohutusreeglitega kooskõlas olemist. 1.2 Redelid Redeleid kasutatakse abivahendina töötamiskohale ligipääsemisel. 1. Lihtsad redelid Lihtsaid redeleid tohib kasutada vaid sellistel töödel, milleks on vaja vähe tööriistu ja materjale. Redeli pulgad peavad olema üksteisest võrdsetel kaugustel maksimaalselt 30 cm. Redel võib olla kuni 8 meetri kõrgune. Redeli libisemist tuleb vältida, selleks kinnitage redeli alus (nt laiem tugi alumisele toetuspunktile). Ülemine toetuspunkt tuleks samuti kinnitada (nt konksudega). Redeli kaldenurk = 75 kraadi. Toetumisnurk peaks olema umbes 70°, st 1/4 kuni 1/3 redeli pikkusest. 2. Pukkredelid Ohutuskinnitus peab olema mõlemal küljel. Selleks võib kasutada ketti või köit. Ülemised astmed peavad asetsema nii, et need ei puutuks teineteisega kokku muljumisoht). Redeli viimasele kolmele pulgale ei tohi ronida. Vahest kahe poolega redelist ja laudadest kokku
Pärast põrget jäävad kehad paigale või liiguvad koos edasi. Tsentraalseks põrkeks nimetatakse põrget, mille korral kehade kokkupuutepunkt asub nende kehade masskeskmeid ühendaval sirgel. Absoluutselt mitteelastsel põrkel jäävad kehad pärast põrget kokku. Koguimpulss pärast põrget: 14. Jõumoment. Näide. On kang, millele on kinnitatud erinevate raskustega koormused, mõlemad asuvad kangi toetuspunktist erinevatel kaugustel. Väiksem koormus kangi toetuspunktile lähemal tasakaalustab suurema koormuse toetuspunktist kaugemal. Suurust l nimetati jõu F(vector) õlaks ning tema korrutist selle jõu mooduliga F jõumomendiks punkti O suhtes (tähis Mo). Mo=Fl Jõu F õlaks punkti O suhtes nimetatakse selle jõu mõjusirge lühimat kaugust punktini O: l=rsin. Impulsi jäävuse seadus. Vektorist suurust p = mv nimetatakse ainepunkti impulsiks.
- eesmine ehk ristivõlv on lühim ja madalaim, Jalatallal on - sisemine pikivõlv on pikim ja kõrgeim, eesmine, sisemine - välimine pikivõlv on pikkuselt ja kõrguselt eelnevate ja välimine võlv vahepealne. Võlve toestavad sidemed, lihased ja kõõlused. Keharaskus jaotub kol- KÕRGE VÕLV mele toetuspunktile: 1. ja 5. pöialuu pähikule ning kandluu kühmule. Liigse koormuse, kehakaalu või ebasobivate jalatsite mõjul tekib sidemetes põletik, mis väljendub pöia koormamisel ja liigutamisel valuna (äge pöia ülepingutus- sündroom). Kroonilistel juhtudel venivad sidemed välja ning tekibki pöiavõlvide lamenemine. Pöiavõl- NORMAALNE VÕLV vide lamenemisel võivad kaebused peale pöia esineda veel sääres,
6 PÖÖRDLIIKUMISE DÜNAAMIKA 6.1 Jõumoment Meenutame kangi tasakaalutingimust põhikooli füüsikakursusest, kus seda illustreeriti järgmise näitega. Kangil, mis võib vabalt pöörelda ümber toetuspunkti O, paiknevad kaks koormust. l 2 l O Väiksem koormus kangi toetuspunktile lähemal tasakaalustab suurema koormuse toetuspunktist kaugemal (antud juhul ühe koormuse kaal, mis mõjub kaugusel l toetuspunktist, tasakaalustab kahe samasuguse koormuse kaalu kaugusel l/2 toetuspunktist). Ehk üldisemalt – kui rakendada kangi erinevatele õlgadele jõud F1 ja F2 , mille rakenduspunktide kaugused toetuspunktist O on vastavalt l1 ja l 2 , siis kang on tasakaalus, kui
annaabi.ee 
