Võta sisse algasend kõhuli. Tõsta ülakeha üles, hoides käsivarred sirgetena. Pööra varbad vastu põrandat ja toetu pöidade esiosale, hoidudes põlvedega põrandat puudutamast. Painuta selg taha ja tõsta ka pea võimalikult kuklasse. Samal ajal hinga välja. Jälgi, et käed-jalad oleksid asetatud põrandale natuke rohkem kui õlgade laiuselt (ca 6070 cm) ning toetuspunktideks põrandal on ainult peopesad ja varbad koos pöia esiosaga. Seejärel hinga sügavalt ja tugevalt nina kaudu sisse. Samal ajal tõsta puusad üles nii, et keha moodustab kolmnurga (põrand on kolmandaks küljeks). Suru pea tugevasti vastu rinda. Hoia hetkeks asendit ja hinge
hingamine on muutunud täiesti ühtlaseks. HARJUTUS NR 5 Võta sisse algasend kõhuli. Tõsta ülakeha üles, hoides käsivarred sirgetena. Pööra varbad vastu põrandat ja toetu pöidade esiosale, hoidudes põlvedega põrandat puudutamast. Painuta selg taha ja tõsta ka pea võimalikult kuklasse. Samal ajal hinga välja. Jälgi, et käedjalad oleksid asetatud põrandale natuke rohkem kui õlgade laiuselt (ca 6070 cm) ning toetuspunktideks põrandal on ainult peopesad ja varbad koos pöia esiosaga. Seejärel hinga sügavalt ja tugevalt nina kaudu sisse. Samal ajal tõsta puusad üles nii, et keha moodustab kolmnurga (põrand on kolmandaks küljeks). Suru pea tugevasti vastu rinda. Hoia hetkeks asendit ja hinge kinni ning pinguta lihaseid. Seejärel lasku tagasi algasendisse, hingates samal ajal rahulikult läbi suu või nina.
Lumetõkke KATUSE HOOLDUS Kontrollida kaks korda aastas Perioodiliselt tuleb puhastada katuse neelud ja sadeveerannid sinna kogunenud lehtedest, okastest ja muust prügist. Vigastatud sadeveerennid- ja torud tuleb parandada. Tuulutatava katuse korral peab kontrollima, et tuulutusavad oleksid puhtad PÜSTKATUSED (450 all) Katus peab olema vabakandev, kui katusekonstruktsiooni alune ruum jääb vabaks kandvatest seintest ja postidest ning toetuspunktideks on üksnes välisseinad. Kõige lihtsamaks viisiks oleks sarikate asetamine nõutavasse kallakusse nende ühendamisega harja juures ning alumiste otste, nn. sarikajalgade toetamisega välisseintele. Seejuures tekiks aga nihkejõud, mis võiks ehitise seinad laiali ajada; selle vältimiseks peab sarikajalad siduma tõmbepuuga, nn. penniga. Sel teel saab kõige lihtsama, staatiliselt selge ning täiesti tugeva nn. kolmnurkseotise
põhimike vahel. Need liigesed on ehituse ja talitluse poolest keraliigesed, mis on analoogilised käe vastavate liigestega. Erinevalt käe vastavatest liigestest on nende liikuvus piiratum. Nendes toimuvad valdavalt liigutused ümber frontaaltelje, kuid ka ümber sagitaaltelje. 53. Varbalülide vaheliigeste tüüp, liikumine. Varbalülidevaheliigesed on plokkliigesed, neis toimub liikumine ümber frontaaltelje (painutus ja sirutus) 54. Nimeta jala toetuspunktid. Jala toetuspunktideks on ristivõlvil 1. ja 4.-5.pöialuu pead ja kandluuköber. Pikivõlvil toetub jala tagumine osa kandluuköbru mediaalsele jätkele ja eesmine osa pöialuude peadele. 55. Jala pikivõlvid, ristivõlv. Pikivõlv on sagitaalsuunaline ja ristivõlv on frontaalsuunaline. Pikivõlv koosneb viiest kaarest (vastavalt pöialuudele), mis koonduvad kandluuköbrul. Ristivõlv paikneb talb-, kuup- ja pöialuude põhimike piirkonnas. Mõnikord on ristivõlv
54. Jala pikivõlvid, ristivõlv. · Pikivõlv on sagitaalsuunaline. Koosneb viiest kaarest (vastavalt pöialuudele), mis koonduvad kanna köbrul. Võlvi sisemine osa on kõrgem ja moodustab vetruvusvõlvi, välimine osa on eelmisest madalam ja moodustab tugivõlvi. · Ristivõlv on frontaalsuunaline. Paikneb talb-, kuup- ja pöialuude põhimike piirkonnas. Mõnikord on ristivõlv hästi väljendunud ka pöialuude peade piirkonnas. Siis on jala toetuspunktideks 1. Ja 4.-5. Pöialuu pead ja kandluuköber. Luude poolt moodustavad jalavõlvi kindlustavad taldmised sidemed ja lihased. Väheliikuva tugeva jalavõlvi all olevad pehmed osad (lihased, veresooned, närvid) on hästi kaitstud, kuid võlvi lamenemisel (lampjalgsus) satuvad need osad seismisel ja kõndimise surve alla ning põhjustavad valu. · Joonis lk 55 55. Jalavõlvide tähtsus.
Lumetõkke KATUSE HOOLDUS Kontrollida kaks korda aastas Perioodiliselt tuleb puhastada katuse neelud ja sadeveerannid sinna kogunenud lehtedest, okastest ja muust prügist. Vigastatud sadeveerennid- ja torud tuleb parandada. Tuulutatava katuse korral peab kontrollima, et tuulutusavad oleksid puhtad PÜSTKATUSED (450 all) Katus peab olema vabakandev, kui katusekonstruktsiooni alune ruum jääb vabaks kandvatest seintest ja postidest ning toetuspunktideks on üksnes välisseinad. Kõige lihtsamaks viisiks oleks sarikate asetamine nõutavasse kallakusse nende ühendamisega harja juures ning alumiste otste, nn. sarikajalgade toetamisega välisseintele. Seejuures tekiks aga nihkejõud, mis võiks ehitise seinad laiali ajada; selle vältimiseks peab sarikajalad siduma tõmbepuuga, nn. penniga. Sel teel saab kõige lihtsama, staatiliselt selge ning täiesti tugeva nn. kolmnurkseotise
Abüdosesse. Abüdos valiti pealinnaks tema asendi pärast: ta asetses ligikaudu Ülem- Egiptuse keskel. Siin ehitasid ühendatud Egiptuse esimesed vaaraod mausoleume, siin tekkis hiljem sureva ja taaselustuva jumala Osirise kultus. Üle viia pealinn kaugemale põhja, Memfisesse, ühendatud Egiptuse südamesse, oli esialgu ohtlik, sest Põhja-Egiptus ei olnud veel lõplikult alistatud. Kuningavõimu kindlustamiseks põhjas loodi seal ülemegiptlaste sõduriasulad, mis pidid olema toetuspunktideks alistatud Põhja-Egiptuses. Need sõdurid asustati mitte madal-, vaid kõrgpõldudele, et mitte muuta enda vastu vaenulikeks külakogukondi, kellele kuulus madalpõldude ala. Säärane abinõu oli hädavajalik, sest Lõuna-Egiptuse poolt relva jõul alistatud ja ekspluateeritav Põhja-Egiptus kandis vastumeelselt oma rasket iket. Korduvalt puhkesid suured ülestõusud. Me teame neist isegi nende väheste allikate põhjal, mis on säilinud tollest kaugest ajajärgust
Paljude sotsiaalsete nähtuste kohta on leitud üksikute juhtumite abil seletusi, niisamuti on tehtud nende abiga teoreetilisi üldistusi. Teaduslikust vaatevinklist võib paista, et sotsiaalne õiglus on kehtestatud üldiste abstraktsete seadustega; tegelikult sotsiaalse maailma mõistmine tuleneb üksikute juhtumite tundmise kaudu. Näide elulugude kirjastamisest: http://www2.kirmus.ee/elulood/valjaanded.htm Kultuurimälu toetuspunktideks saavad mälestusmärgid, kirjalikud tekstid, muuseumid, <= st ametlik mälu. Elulood => mitteametlik. Valitsev teadmine <-> vastuteadmine. Valitseval teadmisel on lai interpreteerimise kiht ning väike seos tegevus- ja kogemustasandiga. Sotsiaalsed vastuteadmised on seevastu sündmus- ja kogemuslähedased, neil võivad olla välja kujunenud narratiivsed kultuurid, arenenud argieluliste interpretatsioonide praktika, kuid puuduvad institutsionaliseeritud interpretatsioonisüsteemid.
annaabi.ee 
