paraneda. Ventiilid hiljemalt kolmandal rehvi vahetusel ära vahetada. Rehvi õige mõõt ja off set on olulised, kui pole sobivad, hakkab auto ,,ujuma". Euroliidus on plii raskused keelatud. Kui koonus on liiga kulunud, annab tasakaalustamine liiga suure vea. Pingutamisel alati kasuta dünamomeetrilist võtit (110 130 njuuton meetrit). Kui kasutatakse vaheldamisi varuvelgi ja plekkvelgi, siis tuleb jälgida, et rummu erinevad toetuspinnad oleksid puhtad, mitte roostes. Kasuta montaazil alati montaazi vaha (rasv). Rehvi täitmine lämmastikuga on vajalik, kui sõidetakse kiiresti, rehvi temperatuur ei tõuse nii kiiresti, rõhk jääb samaks. Müüja peaks teadma nende omadusi ja oskama anda kliendile soovitusi. Rehve tuleb ladustada püsti ja jahedas. Väldi päikest ja keevitust. Profitöökoda kasutab torkeaugu remondiks ainult seent, rasvanöör on mõeldud amatööridele. Seent saab kinnitada/paigaldada ainult seestpoolt.
6. Kasutatakse, kui: 7. Kruviliiteid 9. Tikkpoltliiteid 1) Ühen-datavate kasutatakse, kui: 1) kasutatakse, kui 1) detailide paksus ei Detailide materjal on Detailide materjal on ole suur 2) Poldi piisavalt tugev, et piisavalt tugev,et pea ja mutri jaoks saada vajalikku keeret saada vajalikku on toetuspinnad 3) 2) Liidet ei ole vaja keeret 2) Liidet tuleb De-tailide materjal sageli koostada ega sageli koostada ja ei võimalda lahti võtta lahti võtta 3) Vajalik piisavalt tugevat 8. on parem keeret lõi-gata 4) väsimustugevus Liidet tuleb sageli
Liigesed ise on amfiatroosid, mis suurendavad jalavõlvi elastsust 52) Pöia-varbalülide liigesed Moodustavad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel Keraliigesed (3), liikuvus suht piiratud, ümber frntaaltelje painutus ja sirutus ulatuslikum. 53) Varbalülivaheliigeste tüüp, liikumine Plokkliiges (1), liikumine toimub ümber frontaaltelje ja nendes on võimalik ainult painutus ja sirutus. 54) Nimetage jala toetuspinnad a) Kandluuköbru mediaalsele jätkele –seismisel + käimisel b) 1.4.5. pöialuu pead –seismisel + käimisel c) Varbad - käimisel 55) Jala pikivõlvid. Jala ristivõlv Jala luud on omavahel ühendatud väheliikuvate liigeste bail ja moodustavad jalavõlvi, mille kumerus on suunatud ülesse ja nõgusus alla. Eristatakse sagitaalsuunalist pikivõlvi ja frontaalsuunalist ristivõlvi. Pikivõlv koosneb viiest kaarest (vastavalt pöialuudele), mis koonduvad kannaköbrul. Võlvi
Liigesed ise on amfiatroosid, mis suurendavad jalavõlvi elastsust 48) Pöia-varbalülide liigesed? Moodustavad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel Keraliigesed (3), liikuvus suht piiratud, ümber frntaaltelje painutus ja sirutus ulatuslikum. 49) Varbalülivaheliigeste tüüp, liikumine? Plokkliiges (1), liikumine toimub ümber frontaaltelje ja nendes on võimalik ainult painutus ja sirutus. 50) Nimetage jala toetuspinnad? Seismisel toetub jalg taga kandluuköbru mediaalsele jätkele ja eesmine osa 1. 4. 5. pöialuude peadele, seismisel varbad toesena ei funktsioneeri, küll aga käimisel. 51) Jala pikivõlvid, nende tähtsus? Jala ristivõlv, selle tähtsus? Jala luud on omavahel ühendatud väheliikuvate liigeste bail ja moodustavad jalavõlvi, mille kumerus on suunatud ülesse ja nõgusus alla. Eristatakse sagitaalsuunalist pikivõlvi ja frontaalsuunalist ristivõlvi.
Liigesed ise on amfiatroosid, mis suurendavad jalavõlvi elastsust 48) Pöia-varbalülide liigesed? Moodustavad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel Keraliigesed (3), liikuvus suht piiratud, ümber frontaaltelje painutus ja sirutus ulatuslikum. 49) Varbalülivaheliigeste tüüp, liikumine? Plokkliiges (1), liikumine toimub ümber frontaaltelje ja nendes on võimalik ainult painutus ja sirutus. 50) Nimetage jala toetuspinnad? Seismisel toetub jalg taga kandluuköbru mediaalsele jätkele ja eesmine osa 1. 4. 5. pöialuude peadele, seismisel varbad toesena ei funktsioneeri, küll aga käimisel. 51) Jala pikivõlvid, nende tähtsus? Jala ristivõlv, selle tähtsus? Jala luud on omavahel ühendatud väheliikuvate liigeste abil ja moodustavad jalavõlvi, mille kumerus on suunatud ülesse ja nõgusus alla. Eristatakse sagitaalsuunalist pikivõlvi ja frontaalsuunalist ristivõlvi.
Liigesed ise on amfiatroosid, mis suurendavad jalavõlvi elastsust 48) Pöia-varbalülide liigesed? Moodustavad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel Keraliigesed (3), liikuvus suht piiratud, ümber frntaaltelje painutus ja sirutus ulatuslikum. 49) Varbalülivaheliigeste tüüp, liikumine? Plokkliiges (1), liikumine toimub ümber frontaaltelje ja nendes on võimalik ainult painutus ja sirutus. 50) Nimetage jala toetuspinnad? Seismisel toetub jalg taga kandluuköbru mediaalsele jätkele ja eesmine osa 1. 4. 5. pöialuude peadele, seismisel varbad toesena ei funktsioneeri, küll aga käimisel. 51) Jala pikivõlvid, nende tähtsus? Jala ristivõlv, selle tähtsus? Jala luud on omavahel ühendatud väheliikuvate liigeste bail ja moodustavad jalavõlvi, mille kumerus on suunatud ülesse ja nõgusus alla. Eristatakse sagitaalsuunalist pikivõlvi ja frontaalsuunalist ristivõlvi.
Veeremist vältivate soringute kaldenurk teki suhtes peab olema 45° ja 60° vahel. 68 Kui paagil puuduvad soringute kinnituskohad (aaspoldid), pannakse soringud ümber paagi ja kinnitatakse mõlemad soringu otsad ühele ja samale poole paaki. Vedurite, transformaatorite ja teiste raskekaaluliste lastide kinnitamine Enne lastimise algust peab kapteni käsutuses olema raskekaaluliste lastide kohta järgmine informatsioon: - täismass - mõõtmed, joonised - massikeskme asukoht - toetuspinnad - troppimise kohad - soringute kinnituskohad. Raskekaaluliste kaubaühikute lastimisel tuleb erilist tähelepanu pöörata rõhule, mida need avaldavad toetuspinnale. Mingil juhul ei tohi lubada, et rõhk ületaks antud tekile või luugikaanele lubatud koormust. Rõhu vähendamiseks tuleb lastiühiku alla panna puidust prussid, jaotamaks koormust suuremale pinnale ja suuremale hulgale taladele. Puitprusse kasutatakse ka hõõrdejõu suurendamiseks lastiühiku ja teki pinna vahel.
annaabi.ee 
