vokalistide konkursil II preemia ning lisapreemia Kuldar Singi ,,Me armastus", esituse eest (2005 Helen Lokuta töötab aastast 2001 vabakutselise solistina, alates 2006 solistina Rahvusooperis Estonia ning alates 2004. aastast osaleb Tõnu Kaljuste projektiteatris Nargen Opera. Hooajal 2002/2003 töötas ta Badeni Riigiteatri ooperistuudios Karlsruhes ning Karlsruhe Riigiteatri ooperistuudios 2005. aastal pälvis Helen Lokuta Pille Lille Muusikute Toetusfondi tiitli ,,Aasta noor muusik" ning 2007. Eesti Teatriliidu Aastapreemia Rossini ,,Tuhkatriinu" nimirolli ja Õpetaja ning Ingli rolli eest Kõrvitsa ooperites ,,Tuleaed" ja ,,Mu luiged, mu mõtted". TÄNAN KUULAMAST!
Kontserdi retsensioon: Tallinna Talvefestival Käisin vaatamas ja kuulamas Pille Lille Muusikute Toetusfondi eestveetud kontserti "Tallinna Talvefestival", mis oli pühendatud Vello Jürna 50. sünniaastapäevale. Suurepärane tenor Vello Jürna lahkus meie seast varakult. Vello Jürna on lõpetanud 1991. aastal Tallinna Konservatooriumi, täiendanud end Savonlinna ooperifestivali meistrikursustel S. Xiangi juures ja kahel korral Itaalias C. Bergonzi juures Accademia Verdiana's. Aastatel 19821987 laulis ta RAM-is, 198789 "Estonia" kooris ning 19891996 oli samas solist
Meistrite Akadeemia Laupäeval, 6.märtsil käisin Vene Kultuurikeskuse väikses saalis kuulamas Andreas Lendi (tsello) ja Maarit Saarmäed (klaver). Tegemist on üritusega, mida korraldatakse Pille Lille Muusikute Toetusfondi algatusel. Pille Lille toetusfond loodi 7.veebruaril 2003. aastal eesmärgiga toetada eesti andekaid muusikuid nende professionaalsete oskuste edasiarendamisel. Lisaks kontserdisarjadele ja festivalidele korraldab toetusfond ka meistrikursusi, konkursse, oratooriumite ja ooperite ettekandeid. Käisin Vene Kultuurikeskuses esmakordselt ning mulje oli parem, kui oleksin osanud oodata. Hoone oli vene rahvusele iseloomulikult luksuslik, külluslik ja suur. Kontsert algas kell 17
Meistrite Akadeemia kontsert Mina käisin 17. aprillil aastal 2010 kell 17.00 Vene Kultuurikeskuse väikeses saalis kuulamas Pille Lille Muusikute Toetusfondi poolt korraldatud väikest kontserti. Esinejaid oli kaks : Virgo Veldi saksofonil ja Holger Marjamaa klaveril. Virgo Veldi on lõpetanud 1988. aastal Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli, 1993. aastal Tallinna konservatooriumi ning 1997. aastal saksofoni erialatsükli Eesti Muusikaakadeemia magistratuuris ja 2004. aastal Sibeliuse Akadeemia. Veldi on esinenud saksofonisolistina Tallinna Muusikakooli String Orchestra ja Eesti
Retsensioon Meistrite Akadeemia Laupäeval 17. Aprillil toimus Vene kultruurikeskuses Pille Lille Muusikute Toetusfondi esitllusel Meistrite Akadeemia,mille raames astusid ülesse Virgo Veldi saksofonil ja Holger Marjamaa klaveril. Hetkel Tallinna Muusikakeskkooli 11. klassi õpilane Holger Marjamaa alustas klaveriõpinguid juba 6-aastasena. Edukalt on ta osa võtnud paljudest pianistide konkursidest Eestis,kuid tähtsaim neist on 2010. aastal Narvas toimunud Chopini- nimeline rahvuvaheline konkurss,kus ta ainukese eestlasena saavutas kolmanda koha.
Õhtuväsimus annab kõigile tunda, aga kahjuks nägin seda ka Koidu üksikutel kõrgetel nootidel, aga seda võisid märgata vaid esimestes ridades vaatajad. Sopran Maria Listra on 2014. aastast "Ooperifantoomi" muusikalis täitnud Christine'i rolli. Laulukarusselli võitjana, on tema karjäär läinud ainult ülesmäge Aastal 2000 ilmus 11- aastase Maria sooloplaat „Anno Domini 2000“, mille müügituludega ta abistas ka Tallinna Lastehaigla Toetusfondi. Haridustee sisaldab tal Tallinna ja Londoni koole, mis on spetsialiseerunud muusika, draama ja kunstide õpetusele. Listra hääleulatus on kõrge ja tämber meeldiv, mida kuulan hea meelega uuesti. „Su nägu kõlab tuttavalt“ viimase hooaja võitnud Kalle Sepp oli laiemale publikule varasemalt üsnagi tundmatu muusik. Varasemalt ise Ooperifantoomi mänginud Kalle jäi antud rollis pigem pinnapealseks ja ei suutnud vähemalt mind uskuma panna oma rolli sügavusse.
Argentiina pealinna, kus ta kasutas ära mitmeid mehi, et tahetu saada. Ta omas raadiosaadet, oli näitleja ja laulja. Nägi ränkrasket vaeva tippu jõudmise nimel. Ta kohtus Juan Peroniga, kes oli poliitik ja tänu Eva kiindumusele alamklassi vastu ja Peroni võimsale positsioonile, saavutasid nad kaks suurt edu rahva seas, samas olid armee ja aristokraatide poolt vihatud. Peron sai tänu oma abikaasa tuntusele presidendiks ja Evita reisis mööda ilma ringi. Avas isegi omanimelise toetusfondi, kust jagas vaestele raha, kuid üsna varsti avastatakse tal vähkkasvaja ning ta sureb juba 33 aastaselt. Terve Argentiina jääb teda taga leinama. Tegemist on tõesti sündinud looga. Tegevus toimus 20-dal sajandil. Muusikaline pool oli väga hästi õnnestunud. Laulud on erinevad, on kurbi, sügavamõttelisi, kelmikaid, ja rõõmsaid laule. Kõik koos tervikuna vaadates moodustasid suurepärase koosluse. Meloodia kõlas hästi. Jassi Zahharovi ja Maarja-Liis Ilusa hääled on fantastilised
Muusikaretsensioon Ooperigala Käisin 30.noveembril kuulamas IV Tallinna Talvefestivali Ooperigalat.Kontsert algas kell 19.00 Estonia kontserdisaalis.Kogu kontsert oli pühendatud kuulsa ooperilaulja Vello Jürna 50.sünniaastapäevale ja oli korraldatud Pille Lille muusikute toetusfondi poolt. Kontsertil astusid ülesse paljud Eesti kuulsamad ooperilauljad ja neid saatis peamiselt Piia Paemuru(klaver). Kontserti alguses laulsid ka tuntud aariajaid Vokalistide konkursi võitjad. Esinejad olid:Margarita Voites,Mati Palm,Voldemar Kuslap,Margit Saulep,Pille Lill,Maire Haava,Mart Madiste,oliver Kuusik,Urmas Põldma,Aare Saal ja Alar Haak. Margarita Voites (sünninimi Margarita Lombak; sündinud 30. oktoobril 1936 Moskvas) on eesti koloratuursopran
piiririigid, kuhu jõudis arvukalt paadipõgenikke. Eriti Itaalia ja Kreeka. Kõige suurema grupi moodustasid põgenike seas kodusõja eest pagevad süürlased, kuid palju oli põgenikke ka Iraagist ja Afganistanist. Eestit rändekriis otseselt ei puudutanud.[1] Küll leidis see aga oluliselt kajastamist Eesti meedias. Rahvusvahelise ümberpaigutamise kava raames võttis Eesti vastu küll ligi 200 pagulast, aga neist paljud lahkusid peatselt Eestist. Ühtlasi panustas Eesti Aafrika toetusfondi ning saatis teistele riikidele appi piirivalvureid. Loe http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/illuka-pagulaskeskus-kolitakse-lahiajal-tuhjaks. d?id=67489250
Anton Starkopf Anton Starkopf (kunstnikunimi aastatel 1936 1940 Starkopf-Rea; 22. aprill 1889 Kohila vald 30. detsember 1966 Tartu) oli eesti skulptor. Valisin sellepärast, et Tartus on Anton Starkopfi 120. sünniaastapäevaks pühendatud näitus. Näituse ehteks on puuskulptuur "Flora", mis on Eesti Kunsti Toetusfondi abiga restaureeritud ning üle pika aja publiku ees. "Florat", "Andumust" ning teisi skulptuure saab Tartu Kunstimuuseumis vaadata 7. juunini. Lisaks skulptuuridele on näitusel väljas ka Starkopfi tehtud joonistused, mis on ilmselt seotud tema keraamiliste töödega. Ta sündis Lohul paljulapselises taluperes. Talu asus TallinnaViljandi maantee ja raudtee vahel väikesel kõrgendikul. Oma kunstiõpinguid alustas ta Münchenis, kus ta aastatel 1911-1912 osales A
välisvahendid. Igal aastal riigieelarve seadusega nähakse ette kohalikele omavalitsustele eraldised tasandusfondist. Tasandusfond on toetus, kus otstarve jääb riigi poolt määramata. Tasandusfond on ette nähtud kohalike omavalitsuste teenuste osutamise võimaluste ühtlustamiseks. Seejuures arvestatakse kohalike omavalitsusüksuste teede pikkusega, mis aitab arvestada erinevustega nende kuluvajaduses (riigieelarve seadus § 3 ,,Kohaliku omavalitsuse üksustele tasandus- ja toetusfondi jaotamise põhimõtted"). Alljärgnev tabel kajastab kohalike omavalitsuste kulutusi teedesse, teehoiukulude osakaalu eelarvetest ning teehoiu eelarve täitmist ajavahemikul 2006-2013. Tabel 1 Kohalike omavalitsuste kulutused teedesse 2006-2013 Allikas: Rahandusministeerium Riigieelarvest võib omavalitsusi toetada selle ülesande täitmisel vastavalt võimalustele ning riigipoolne sihtfinantseerimine on täiendav rahastamine, mille
..” (1989), oli soome džässis, nagu meilgi, sel ajal valitsevaks kujunenud svingstiil. Ka repertuaar oli suures osas sama. Seetõttu oli jam sessioonide korraldamine lihtne, aga ka põnevam. 268 E. Lindström on hoolimata kõrgest east aktiivselt tegev Soome džässielus, tegutsedes džässikirjastajana, konsultandina ja juhtides tema enda poolt asutatud noorte Soome džässmuusikute toetusfondi. 269 “Estniska stjärnmusiker här!” YAM 1943, nov/dets, 12; kõikide YAM’is ilmunud Eesti muusikute kohta kirjutatud artiklite autorid on teadmata. 270 Artiklis on paar viga nimede kirjutamises: peab olema Oskar Vichmann ja E. Õunapuu. Peale selle teame, et samal ajal olid Soomes ka E. Kõlar ja E. Kabal, keda selles artiklis millegipärast ei mainita. 271 “Jaakko Vuormaa bildar eget band!” YAM 1944, jaan., 6. 272 “Swingson & Artie recensera..
annaabi.ee 
