kõrval, vaade ette, püsida asendis umbes 3 sekundit. Vajadusel seisab abistaja hüpperiista taga, näoga selle poole, ning võtab hüppaja vastu, toetades teda vajaduse korral mõlema käega õlavartest. Algajaid abistades seisab treener võrdlemisi hüpperiista ligidal ja taganeb koos hüpet sooritava võimlejaga, kindlustades abistamise ülaltähendatud korras. Tähelepanu tuleks pöörata, et käte tõuge ei hilineks. Selle tulemusena langevad õlad ette üle ja jalad mööduvad toengus olevatest kätest kõrvalt. Sellise kehaasendiga hüpperiista ületades ei ole võimalik sooritada pärast käte tõuget ülesirutust ega kindlustada korralikku maandumist. Tuleb tähelepanu pöörata, et käelabad asetatakse tõukeks toetuspinnale, paralleelselt sujuva rullumisega näppudelt peopesale. Välja- või sissepoole suunatud sõrmedega kätetõuge on vähem efektiivne ning traumaohtlik. Lisaks tuleb tähelepanu pöörata, et puusad tõstetaks vajalikule kõrgusele, mida võib
hüppaja ,,vastu", toetades teda vajaduse korral mõlema käega õlavartest. Algajaid abistades seisab treener võrdlemisi hüpperiista ligidal ja taganeb koos hüpet sooritava võimlejaga, kindlustades abistamise ülaltähendatud korras. Põhilised vead: Kuigi hüpe on lihtne, esineb algajate juures tihti tüüpilisi vigu. Üks neist on hiline käte tõuge. Selle tulemusena langevad õlad ette üle ja jalad mööduvad toengus olevatest kätest kõrvalt. Sellise kehaasendiga hüpperiista ületades ei ole võimalik sooritada pärast käte tõuget ülesirutust ega kindlustada korralikku maandumist. Võistlustel sellist hüpet ei loeta. Ka ei tõsteta puusasid vajalikult kõrgusele. Vigu põhjustab sageli ka hoolaua asetamine hüpperiistale liiga lähedale. Hoolauda tuleb liigutada kord-korralt kaugemale ja isegi esimesed hüpped on õige sooritada nii kaugelt, et üleminek jalgade tõukelt käte toengusse
(maas), pöörded (püsti), painutused, kallutused, kõverdused; Vahendi käsitsemine – visked, heited, horisontaalses asendis, toetudes tagapinnaga vastu maad Toenglamang – lamang toengus sirgetel kätel püüdmine, veeretamine, löömine, põrgatamine jm. ja päkkadel, nägu allapoole, keha sirutatud Toenglamang küünarvartel – lamang toengus 3. NIMETA MOTOORIKA ARENGU ETAPID. Algetapil kujuneb välja 2 - 3 aastaste laste
V – mahahüpe. Rõngad – Rings I – uppasendist hood, tõusud ja hooelemendid; II – kätelseisu tõusmiseks sooritatavad hooelemendid; III – staatilisse jõuelementi jõudmiseks sooritatavad hooelemendid; IV – jõuelement ja staatiline jõuelement; V – mahahüpe. Toenghüpe – Vault Hüpete nimetused ja alghinded on antud sellekohases tabelis. 5 Rööbaspuud – Parallel Bars I – toengus mõlemal rööpal sooritatavad hooelemendid; II – õlavarstoengus sooritatavad hooelemendid; III – rippes mõlemal rööpal sooritatavad hooelemendid; IV – jõu-, püsi- ning jalahooelemendid ja külgsuunas ühel rööpal sooritavad elemendid; V – mahahüpe. Kang – High Bar I – suured ripphood ja pöörded; II – lendelemendid; III – kangilähedased elemendid (nn kangi-sisesed ehk in-bar-elemendid); IV – väänakhoide-, tagarippe- ja tahapoolsed elemendid; V – mahahüpe.
2. Kumerkükis, käed kõverdatud põlvede taga, suruda selga üles. 3. Toengpõlvituses, pöörata kere võimalikult kõrvale nii vasakakule kui paremale poole. 4. Jalad põlvest kõverdatud, kere pööre ühe jala suunas, suruda selga üles ja siis teisele poole. ________________________________________________________________________ Kõhulihased: 1. Küünartoenglamang kõhuli, suruda rindkere ette. 2. Käed ülal toengus, suruda puusad ette (varbseinal). ________________________________________________________________________ Kere ,,külgmised" lihased: 1. Harkseis, painutada kõrvale käepuutega vastu seina. Lükata aeglaselt välimist külge väljapoole. Harjutust sooritada mõlema küljega. ________________________________________________________________________ 11 Õlavöötme õlavarre lihased: 1
hüppaja ,,vastu", toetades teda vajaduse korral mõlema käega õlavartest. Algajaid abistades seisab treener võrdlemisi hüpperiista ligidal ja taganeb koos hüpet sooritava võimlejaga, kindlustades abistamise ülaltähendatud korras. Põhilised vead: Kuigi hüpe on lihtne, esineb algajate juures tihti tüüpilisi vigu. Üks neist on hiline käte tõuge. Selle tulemusena langevad õlad ette üle ja jalad mööduvad toengus olevatest kätest kõrvalt. Sellise kehaasendiga hüpperiista ületades ei ole võimalik sooritada pärast käte tõuget ülesirutust ega kindlustada korralikku maandumist. Võistlustel sellist hüpet ei loeta. Ka ei tõsteta puusasid vajalikult kõrgusele. Vigu põhjustab sageli ka hoolaua asetamine hüpperiistale liiga lähedale. Hoolauda tuleb liigutada kord-korralt kaugemale ja isegi esimesed hüpped on õige sooritada nii kaugelt, et üleminek jalgade
pingutada. Järgnevalt tuuakse välja kere lihaseid aktiveerivaid harjutusi, mis sobivad nii kerelihaste treeninguks kui ka soojendusena lihaste aktiveerimiseks. Kerelihaseid aktiveerivad harjutused: 7 1. Hollow body rocks. Pigista jalad kokku, tõsta käed pea kohale. Õlad ja jalad ei puuduta maad, kiiguta keha nagu kiiktooli. (Nemer, Sauer-Klein 2008: 28) 2. Press walks ehk Elevandikõnd. Ettepainutus, käed toengus. Suru käed tugevalt vastu maad ja pressi jalad maast lahti ning liiguta jalgu koos edasi käte poole, kätest eemale tahapoole või küljele. (Nemer, Sauer-Klein 2008: 28) 3. Hüpped upselt kätelseisu. Kõverda uppasendis põlved ning aja istmik taha üles. Tiri keha kätest nii kaugele kui võimalik. Tõmba kõht sisse, siruta läbi käte ja käsivarte. Tõuka kokkumurtud asendist jalad otse üles ning vetru nii kõrgele, kui saad. (Smith, kelly, Monks 2006: 182)
1. päev - Alakeha Seeria A1 Kükk kangiga, kang rinnal 4x8; 4010; 90s A2 Jalgade kõverdamine trenazööril kõhuli 4x8; 3011; 90s B Väljaaste, hantlid käes 3x8; 2010; 90s C Pöiasirutus trenazööril seistes 4x15; 1011; 60s D1 Ettekallutused kangiga, kang turjal 3x12; 4010; 60s D2 Jalgade tõsted toengus 3x12; 2010; 60s 2. päev - Ülakeha Seeria A1 Surumine masinal (strive bench press) 4x8; 3010; 90s A2 Lõuatõmme rippes jämedal torul, pealthaardega 4x8; 3010; 90s B1 Surumine hantlitega istudes 4x10; 3010; 60s B2 Tõmme plokil vastu kõhtu, lai pealthoie 4x10; 3011; 60s
annaabi.ee 
