aasta kogiläbisõitu ja veosõidutegurit( siin tuleb tähelepanu juhtida, et veosõidutegur ei pea olema kahekordne, kuna leiame veotöömahtu, siis see tähendab et koorem on peal ainult kuni 3 mahalaadimiseni, mitte tagasisõidul.Tagasitulles on veok tühi ja seda ei saa arvestada veotöömahus, kui täiskoormaga sõitu). Aastane veotöömaht on 283 362,28 tonn kilomeetrit. Leiame tööjõukulu: TJK = 11700 (1+0,33+0,003)*12= 187 153,20 kr/aastas kus, 11700kr/kuus on brutopalk 33% on sotsiaalmaks 0,3% on töötuskindlustusmakse, et leida tööandjakulusid tuleb brutopalk korrutada 1,333 (sots.maks+töötuskindlustusmaks+1). Aasta tööjõukulude leidmiseks peame saadud ühe kuu tööandja kogu palgakukud korrutama 12 kuuga. Tükitöö: Brutopalgast moodustub tüktiöö hinne tonnile 23% ja kilomeetrile 77%. n TJK TJKq = Q = 17kr/t n TJK TJKp= = 1,59kr/tkm
Taasta= Tapt*apt= 10 270= 2 700 tundi Ühe sõidu kestvus TZ= Tsõit+Tp-ml= 2lk/vt+Tp-ml*2b= 5,19 tundi Taasta= 2 700 tundi TZ= 5,19 tundi Kandevõime= 32 tonni Mitu reisi aasta jooksul teeb? Z = Taasta/TZ= 2 700/5,19=520,23 reisi Kogu läbisõit L= 2lk*Z= 2*60*520,23= 62 427,6 km Aasta töömaht tonnides Q= q*cs*z*2b= 32*0,855*520,23*(2*0,79)= 22 488,92 tonni Veotöö tonnides P= q*cs*L*b= 32*0,855*62 427,6*0,79= 1 349 335,12 tonnkm KULUTUSED KA- kütteaine TJK- tööjõukulud REM- remont KLK-kohustuslik liikluskindlustus KTÜ- korraline tehniline ülevaatus REH-rehvid MA- määrdeained AM- amortisatsioon RVM- raskevokimaks KK- Kasko kindlustus ÜK- Üldkulud Otsitavad omahinnad OH L, OH Q, OH P 1) KÜTTEAINE nKAL- normkütteaine hKA- hindkütteaine nKALA- kütteaineläbisõiduleautole Ph- haagis nKALA= 25,62 l/100km q= 32-20+12= 24 nKAP= 1,41 l/100 tkm massH=10 tonni
mida isik võib organisatsioonile teenida. See on kõige lähemal tunnustatud hindamismeetoditele. Kõigi töötajate puhul seda väga raske rakendada, välja arvatud konkreetsete rollide, näiteks konsultantide või müügiagentide korral. Töötaja eeldatava tulevase tööea jaoks tuleb valida teatav väärtus ja see mõjutab oluliselt iga arvulist vastust. See mudel eeldab püsivat töövõimet. 30. Tööjõukulu, inimvara kordaja, inimvaraväärtus. TJK- tööjõukulu inimese töölevõtmise kulu. Tööjõukulu= põhipalk + soodustuste väärtus + tööandja maksud; Ei hõlma tööruumide ja vahendite kulu. Need on väga muutlikud. IVK- individuaalne varakordaja. INDIVIDUAALNE VARAKORDAJA Iga isik on indiviid, mitte lihtsalt ,,töötaja". Ta annab oma töörollile ja kogu organisatsioonile erineva hetke- ja potensiaalse väärtuse. See on individuaalse varakordaja ülesanne seda väljendada. Individuaalne
üheteistkümne neid sinna ei mahtunud. Tulid ilmsiks lahkhelidki ja algasid hõõrumised. Viimaks läks asi nii kaugele, et osa mängijaid, suurem osa neid, kes 1914. a. Kalevist Sporti olid üle läinud, Spordist lahkusid ja iseseisva organisatsiooni asutasid. Selle nimeks sai Tal - linnajalgpalliklubi. Klubi põhikiri registreeriti 21. aprillil 1921. aastal. Meeskonnas hakkasid mängima üle poolte neist meestest, kes jalgpalli algaastatel olid esinenud ,,Meteoris", ja ühtlasi võttis TJK omaks need põhimõtted, mis olid üles seatud ,,Meteori" asutamisel, s. o., harrastada peamiselt ainult jalgpallisporti. Korvpalli ajalugu Narva linna külla Sankt-Peterburi klubi Majak noormehed ja demonstreerisid seal omavahelises mängus korvpallilaadset mängu. Ameerika spordiinstruktorite kaudu oli XX sajandi algaastail tsaaririigi pealinna jõudnud uudne spordimäng tollase nimega basket-ball. Mäng võttis vedu klubis Majak. Vene noormehed hakkasid mängu demonstreerimas käima ka
z f,r-- E=4 l* l -k ?= 7- eK . . k=4 . ' ,4t{.f,JuL.' & R. Se.L&-tu.^nto.A wtuf&bsvizno*,d,, /Whf o tJK ,i* . =z*i,r=(,:"*irLkrful ,rt'rnt+haUt z7 ek d/)etrr*i k-ot*pt+S ErrJ'u E* ) c r
z f,r-- E=4 l* l -k ?= 7- eK . . k=4 . ' ,4t{.f,JuL.' & R. Se.L&-tu.^nto.A wtuf&bsvizno*,d,, /Whf o tJK ,i* . =z*i,r=(,:"*irLkrful ,rt'rnt+haUt z7 ek d/)etrr*i k-ot*pt+S ErrJ'u E* ) c r
aastal, mil sõprusmängus alistati nii 1930., 1934. kui ka 1938. aasta MM-finaalturniiril osalenud Rumeenia. Eestil oli enne Teist maailmasõda seitse peatreenerit, kellest ungarlane Antal Mally oli ametis kahel korra. Välistreenereid oli neli (kolm ungarlast, üks austerlane). Koondise esimene eestlasest juhendaja oli 1932. aastal ametisse astunud Albert Vollrat. Mitmel hooajal mängiti ka treenerita, siis määras koosseisu jalgpalliliit. Koondisse kuulusid enamasti Tallinna klubide TJK, Sport, Kalev ja Estonia mehed. Esimese vabariigi ajal said enim koondisemänge kirja väravavaht Evald Tipner (67) ja väljakumängijad Eugen Einman (65), Eduard Ellman-Eelma (58) ja Karl-Rudolf Silberg- Sillak (52). Edukaimad väravakütid olid Ellman-Eelma (21 tabamust 65 kohtumises), Richard Kuremaa (18/42), Arnold Pihlak (17/44) ja Georg Siimenson (14/42) ja Friedrich Karm (9/13), kes kuuluvad tänaseni selles arvestuses Eesti kõigi aegade esikümnesse. Koondislased
GDP.PCAP.CD Turks and Caicos Islands TCA GDP per capita (currNY.GDP.PCAP.CD Chad TCD GDP per capita (currNY.GDP.PCAP.CD East Asia & Pacific (IDA & I TEA GDP per capita (currNY.GDP.PCAP.CD Europe & Central Asia (IDA TEC GDP per capita (currNY.GDP.PCAP.CD Togo TGO GDP per capita (currNY.GDP.PCAP.CD Thailand THA GDP per capita (currNY.GDP.PCAP.CD Tajikistan TJK GDP per capita (currNY.GDP.PCAP.CD Turkmenistan TKM GDP per capita (currNY.GDP.PCAP.CD Latin America & the Caribb TLA GDP per capita (currNY.GDP.PCAP.CD Timor-Leste TLS GDP per capita (currNY.GDP.PCAP.CD Middle East & North Africa TMN GDP per capita (currNY.GDP.PCAP.CD Tonga TON GDP per capita (currNY.GDP.PCAP.CD South Asia (IDA & IBRD) TSA GDP per capita (currNY.GDP.PCAP.CD
annaabi.ee 
