...........................................................9 Moche kultuur ..................................................................................................................................9 Nasca kultuur..................................................................................................................................10 Wari kultuur....................................................................................................................................11 Tiwanaku kultuur............................................................................................................................12 Sicani kultuur..................................................................................................................................12 Chimu kultuur ...............................................................................................................................13 Inkade kultuur ...........................................................
võisid kanda sõnumeid päevas kuni 400 km kaugusele. *Statistilised andmed: Inkadel ei olnud kindlalt teadaolevatel andmetel märgilist kirjasüsteemi. Põhiliselt statistiliste andmete fikseerimiseks ja teadete edastamiseks kasutati nn sõlmkirja ehk quipu’t. Sõlmkirjas andsid informatsiooni edasi nööride ja nende harude arv, värv ning nööridesse tehtud sõlmede arv, kuju, suurus ja järjekord. See oli omaette tehnika, mida valdasid spetsialistid, kes õppisid seda lapsest peale. *Tiwanaku. U 15 km Titicaca järve lõunakaldast. Tseremoniaalne keskus: massiivsed templiplatvormid, monoliitsed kunstiteosed, ümbritses suur veega täidetud vallikraav. Peened kivitunnelid, kanalite ja torude süsteem. Loojajumal Viracocha. Linna maksimumsuurus 100-600pKr. 30-40 tuhat elanikku. *Päikesejumal Inti, Inka kuningasoo jumalik esivanem.
ohverdamisest; figuurid maaliti telliskivipunase värviga; väga hoolikalt tehti nägu, keha oli sekundaarne; tolteekide templite puust lage kandsid hiiglaslikud kivist sõdurifiguurid Fakte: 1500 inkad, asteegid, olmeegid, tolteegid, maiad olud sõltusid metsikult vihmast ohverdati ka enda hulgast Mõni linn uhkem, teine kehvem Kirja asemel sõlmkiri Tiwanaku Päikesevärav Päikesejumal Virachocha e Kon-Tiki Vahepeal on ka realistlik periood (Moche) Tikal; Tula (Mehhiko); Chichen Itza; Macchu Pichu (Peruu) Alepõllunus rändleva eluviisiga Kulli küüned - Quetzalcoatl sulismadu (sisaldab nii kotkast kui ka madu)
ja ilmselt on nende loodud ka Chimust leitud imekaunid kuldesemed. Lausa hämmastavalt realistlikud on motsiikade inimpeade kujulised savianumad. Mantel Chimust. Tiahuanaco Tiahuanaco müürid Päikesevärav Teise aastatuhande alguseks oli kultuurikese nihkunud Andide kõrgmäestikku, esmalt Titicaca järve piirkonda praeguse Peruu ja Boliivia piiril. Mõnevõrra mõistatuslikuna kõrguvad järve kallastel Tiahuanaco (Tiwanaku) linna varemed. Kes selle muljetavaldava keeruka kompleksi rajas, pole teada. Pärast hiilgeaega 4.-10. sajandil jäeti linn millegipärast täiesti maha ja alles inkad hakkasid seda sajandite pärast pühamuna kasutama. Tuntuimad mälestised Tiahuanacos on Päikesevärav, rituaalne õu ning Päikese- ja Kuupüramiidi varemed. Hämmastav on neid moodustavate hiiglaslike kõvast kivist plokkide töötlemistäpsus. Inkade rajatud tee Sacsayhuamani 12-nurkne kivi
(Kuuse, I. Vana-Ameerika kunst http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.htm) 4.2.TIAHUANACO ( ca 2000 p.Kr.) Teise aastatuhande alguseks oli kultuurikese nihkunud Andide kõrgmäestikku, esmalt Titicaca järve piirkonda praeguse Peruu ja Boliivia piiril. Sealsel kultuuril pole midagi ühist ei ketsuade ega inkade kultuuriga. Mõnevõrra mõistatuslikuna kõrguvad järve kallastel Tiahuanaco (Tiwanaku) linna varemed. Kes selle muljetavaldava keeruka kompleksi rajas, pole teada. Pärast hiilgeaega 4.-10. sajandil jäeti linn millegipärast täiesti maha ja alles inkad hakkasid seda sajandite pärast pühamuna kasutama. Tuntuimad mälestised Tiahuanacos on Päikesevärav, mille pind on kaetud antropomorfsete lindude profiilkujutistega ja mille keskel asetseb otsevaates olend, käes maopealine sau ja silmist voolamas
kõrgeltarenenud riik püsis usutavasti umbes 1000 ja ilmselt on nende loodud ka Chimust leitud imekaunid kuldesemed. Lausa hämmastavalt realistlikud on motsiikade inimpeade kujulised savianumad. Moche Päikesepüramiid Kuldvaas Chimust Teise aastatuhande alguseks oli kultuurikese nihkunud Andide kõrgmäestikku, esmalt Titicaca järve piirkonda praeguse Peruu ja Boliivia piiril. Mõnevõrra mõistatuslikuna kõrguvad järve kallastel Tiahuanaco (Tiwanaku) linna varemed. Kes selle muljetavaldava keeruka kompleksi rajas, pole teada. Pärast hiilgeaega 4.10. sajandil jäeti linn millegipärast täiesti maha ja alles inkad hakkasid seda sajandite pärast pühamuna kasutama. Tuntuimad mälestised Tiahuanacos on Päikesevärav, rituaalne õu ning Päikese ja Kuupüramiidi varemed. Hämmastav on neid moodustavate hiiglaslike kõvast kivist plokkide töötlemistäpsus. Tiahuanaco Päikesevärav 15
kõrgeltarenenud riik püsis usutavasti umbes 1000 ja ilmselt on nende loodud ka Chimust leitud imekaunid kuldesemed. Lausa hämmastavalt realistlikud on motsiikade inimpeade kujulised savianumad. Moche Päikesepüramiid Kuldvaas Chimust Teise aastatuhande alguseks oli kultuurikese nihkunud Andide kõrgmäestikku, esmalt Titicaca järve piirkonda praeguse Peruu ja Boliivia piiril. Mõnevõrra mõistatuslikuna kõrguvad järve kallastel Tiahuanaco (Tiwanaku) linna varemed. Kes selle muljetavaldava keeruka kompleksi rajas, pole teada. Pärast hiilgeaega 4.10. sajandil jäeti linn millegipärast täiesti maha ja alles inkad hakkasid seda sajandite pärast pühamuna kasutama. Tuntuimad mälestised Tiahuanacos on Päikesevärav, rituaalne õu ning Päikese ja Kuupüramiidi varemed. Hämmastav on neid moodustavate hiiglaslike kõvast kivist plokkide töötlemistäpsus. Tiahuanaco Päikesevärav 15
Seal on kujunenud sõdalaskultuur, mida iseloomustab trofeepeade kogumine (kanti nt vöö küljes). Seal kujunes ka mumifitseerimise komme. Surnud maeti maa-alustes nekropolides. Nacas kujuneb välja ka nn geoglüüfide traditsioon (u 3.-7. sajand), alguses joonistati nö elukaid, hiljem geomeetrilisi kujundeid. Nende eesmärgid pole teada. Kultuuriareaal oli esimesel aastauhandel pKr juba lai. Seal kerkisid kaks impeeriumi: Tiwanaku (Tihvanacu) lõunas ja Wari (Huari) põhjas. Need kerkivad esile 6.-7. sajandil pKr. Tiwanacu ehitati kanaleid ning põldu hariti kanalite vahel nö saarekestel ning andsid selle tõttu mitu saaki aastas (vesi soojendas). Linna keskmes oli rituaalkeskus. Linnas oli kaks templit, tuntud on Kalasasaya tempel, kus asub nn Ponche monoliit ning hiljem inkade poolt sinna toodud Päikse värav. Keskuse kultuurimõju oli laialt levinud ning selle järgi on määratletud riigi hüpoteetilised piirid.
annaabi.ee 
